Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Krüpteerimine ( referaat )". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krüpteerimis, algoritm, algoritmi, algoritmid, krüpteerimine, suvaline, dekrüpteerida, jääma, võtmeid, võtmeks, drag, kursused, arvutikaitse, tarkvara, arvutivõrkude, vahepeal, infrastruktuur, failis, dokumendid, šiffer, enamusel, niikaua, võtmed, saatja, algoritmiga, vastuvõtja, kujule, defineerib, keerukam, toore, konfidentsiaalsus, 4096läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid
Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. Adaptiivne Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42
Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata
3) nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas andmevahetus toimus, sisaldab endas kolme komponenti:
Vajalik on täpne sünkroniseerimine. CDMA kus viga ilmnes tänu akna kellale. 19.Selective-repeat RIP (Routing information protocol) kuulub Intra-AS-routingu alla. Kasutab distance vector algoritmi. Kaugust mõõdetakse sammude kasutatakse põhiliselt raadiovõrgus, kõigil on sama sagedus, aga oma kood, mille järgi andmed kodeeritakse. Korratakse ainult seda paketti, mida teine osapool kätte ei saanud. Puhverdamine on keerulisem, kuna peab meeles pidama millised arvuga (max = 15 sammu)
3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 5. OSI mudel OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht rakendusprogrammile antavad teenused 2)Esitluskiht Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese
topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma
siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. //// ==> EHK Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt vastuvõtvale serverile. 3 ülekandefaasi: tervitamine (handshaking), sõnumi saatmine, lõpetamine. /// Käsud - ASCII tekst, vastus staatuse kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NÄITEKS: 1)
ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle. Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne. Tüüpilisemaks ja enam kaustatavamaks variandiks on kolmekihiline arhitektuur. Kliendile kõige lähemal on tema arvutis olev tööjaama tarkvara ehk esitusloogika kiht. Esitusloogika kiht suhtleb rakenduse kihiga. Äriloogika ülesandeks on juhtida funktsionaalsust, töödeldes selleks alumisest kihist saadud andmeid vastavalt kasutajalt ülemisest kihist tulnud päringutele. See kiht paikneb tavaliselt kohtvõrgu serveril. Andmekiht on kolmas kiht. See sisaldab andmebaasi ning selle haldamiseks vajalikku 2
postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 1 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll Võrgud on väga keerulised, sest võrgul palju osi: hostid, ruuterid, erinevad meedialülid, rakendused, protokollid, tarkvara, riistvara. Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul: Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp, http); Transpordi kiht: host-host andmete
vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem andmevahetuse tasemel, sest sünkroniseerimine on rohkem biti tasemel.
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
compression, for example in the generation of MPEG-2 files. Motion compensation describes a picture in terms of the transformation of a reference picture to the current picture. The reference picture may be previous in time or even from the future. When images can be accurately synthesised from previously transmitted/stored images, the compression efficiency can be improved. 12. Koodeki, multimeedia konteineri ja metafaili mõisted. Koodek – tarkvara, mis võtab toored andmed ja surub selle kokku (filmil surub kokku heli, teksti ja pildi eraldi). Paneb kokku surutud andmed kokku multimeedia konteinerisse (AVI fail) – saab nt filmi vms. Teisel pool teeb koodek vastupidist ning lähevad andmed mahamängimisele. Metafail on failiformaat, mis suudab endas hoiustada mitut tüüpi andmeid. 12 13. ISO-OSI Mudeli füüsiline kiht
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
