Kaitsekõne Lugupeetud uurimustööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad. Mina olen 8. klassi õpilane Kristen Kanep ja minu uurimustöö valmis teema KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI. Slaid 2 (Teema valiku põhjendus) Ma valisin selle teema sellepärast, et mind on väiksest saati huvitanud suured laevad. Samuti on mu unistus saada kunagi kruiisilaeva tüürimeheks. Uurimistöö on kirjutatud 25. Lehel. Töö koosneb kahest põhiosast milles esimeses tutvustan kruiisi ja kruiisilaevu. Teises uurin erinevate ajastute kruiisilaevu ning nende laevade omaduste võrdluseid. Töö Sisaldab nelja tabelit ja fotosid. Slaid 3 (Töö eesmärgid) Minu uurimuse eesmärgid oli Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada aastatel 1900., 1937., 2006. ja 2014. valmiminud kruiisilaevu. Võrrelda
KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Kristen Kanep 8. klass Tsirguliina Keskkool TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Suur huvi laevade vastu Soov saada tulevikus kruiisilaeva tüürimeheks EESMÄRGID Seletada lahti mõisted kruiisist ja kruiisilaevadest Kirjeldada nelja erinevat kruiisilaeva 100. aasta lõikes Võrrelda kruiisilaevade parameetreid UURIMISMEETOD Uurimismeetodiks oli tekstianalüüs Tekstilise materjali leidsin internetist Kruiisilaevade kohta sain infot Saksa, Soome ja Inglis keelsetelt interneti lehekülgedelt KRUIIS, KRUIISILAEV LAEV PRINZESSIN VICTORIA LUISE (1900) LAEV WILHELM GUSTLOFF (1937) LAEV ALLURE OF THE SEAS (2010) LAEV QUANTUM OF THE SEAS (2014) TABELI LÜHIKIRJELDUS
Ettevõtte üldiseloomustus Tallink on reisilaevade operaatorfirma. Tallink on Eesti firma. 40% Tallinkist kui börsiettevõttest põhineb Eesti kapitalil. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu Läänemere piirkonnas. Laevastik koosneb 19. laevast millesse kuuluvad üksteist kruiisilaeva, viis kiirparvlaeva, kaks ro- ro tüüpi parvlaeva ja üks ro- pax parvlaev. Finantsnäitajad Tulud EUR 814 000 000 1,9 miljardit eurot vara baasi 6612 töötajat Üle 8.400.000 reisija aastas 258 000 kaubaühikut aastas Noteeritud NASDAQ OMX Baltic - TAL1T Kaupade jaemüügi areng ning müük tooterühma kohta Finantsnäitajad Tallinki brändi iseloomustavad Usaldus Innovatiivsus Kliendisõbralikkus Professionaalsus Rõõmsameelsus
ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss, Yale'i lõpetanud Elisha J. Whitney(Peeter Jakobi) sõidab S.S.America pardal Londonisse, et seal natuke lõõgastuda enne kui ta oma kompanii aktsiad maha müüb. Sama laeva pardal oli Reno Sweeney(Kaire Vilgats), kes oli mingi
Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsioonikomöödiaga. Tükk on üles ehitatud justkui estraadi minietendusena. Iga inimese juhtumused on püänteeritud, toredaks rõõmsaks ketiks, mis korralikult naerutab. Kõigi lugude seast on raske midagi esile tuua, kuna kogu etenduse vältel esitatud lood olid väga õnnestunult ja kaasahaaravalt esitatud. Üheks parimaks palaks, mis laval esitati oli kindlasti ,,Nii on meil moes", mida esitas Kaire Vilgats ning keda saatsid teised esinejad
maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiireimini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga. Tulevikustsenaariumi järgi võiks ennustada Läänemere regioonile reisijate arvu suhtes kasvu vanuse poolest on Läänemere kruiisiturist maailma keskmisest vanem, seega värskemad kliendisegmendid on praegu Kariibi ja Vahemere järel alles hakkamas huvituma Läänemere regioonist. Kruiisireiside pikkused on varieeruvad puhkusekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks
......... 23 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................ 24 2 SISSEJUHATUS Valisin oma uurimuse teemaks kruiisilaevade muutuse viimase 100 aasta jooksul. Mind huvitab, millise muutuse tõi tehnika areng kaasa kruiisilaevade ehituses. Mind on lapsest peale huvitanud suured ja võimsad laevad. Ma olen nende kohta palju lugenud ja minu unistus on saada kunagi kruiisilaeva tüürimeheks. Seepärast on kasulik omandada juba väikesed teadmised kruiisilaevadest ja kruiisist. Minu uurimuse eesmärgid: Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada 1900., 1937., 2006. ja 2014. aastal ehitatud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud laevade parameetreid. Uurimismeetodiks on tekstitöötlus. Informatsiooni laevade kohta leian internetist.
kino, raamatukogu, kontserdid, revüüprogrammid, muusikabaarid, kasiinod jm. Tallinna sadam on väga hea asukohaga sadam ning siin on ruumi võtta vastu suuri kruiisilaevu. Lisaks sellele on Tallinn kuulus oma vanalinna poolest ning kui siia satub kruiisilaev, siis reisijate jaoks on väga põnev tulla korraks avastama vanalinna, mille saab poole päevaga läbi käidud ja uudistatud. 2.3 Mitu kruiisi teenindas Tallinna sadam 2012. Aastal? Tallinna sadam teenindas 2012 aastal 293 kruiisilaeva, neist kolme Saaremaa sadamas. 2.4 Pööring Pööring on merematke algus või lõpp sadamas, kus ristluslaeva reisijad vahetuvad: ühe ristluse reisijad lahkuvad ja saabuvad järgmise ristluse reisijad. Tavaliselt korraldatakse pööring selles sadamas, kuhu teiste riikide reisijail on mugavam saabuda. Sagedamini korraldatakse Läänemere matkete pööringuid Kopenhaagenis ja Stockholmis, kus on rohkesti lennuliine
Kui mitte enese jaoks, siis laiemas plaanis kindlasti. Tarvis pole muud kui tibakest empaatiavõimet, võimet transformeeruda, saada osakeseks ülejäänud massist, läbi nende silmade, ruumist, läbi selle tahkude. Sa pole enam sina ise, sa oled autojuht maanteel täis pisikesi sõidukeid, osana teede võrgustikust, mis jooksevad linnadesse ja läbi nende, linnadesse, mis kiiskavad satelliitfotol öhe oma valgusreostust, valgusreostust, mis sureb ülejäänud ilmaruumi särasse nagu üle kruiisilaeva parda Läänemerre visatud suitsukoni. Ja kes oled sina? Tugev ranne või nõrk? Mis tähtsust sel enam on? Sellise mastaabiga kaardil loeb vaid kosmiline kiirgus ja mõne kogukama musta augu paratamatu agressioon ümbritseva suhtes
kõigest 800 inimest, samas kui suviti paisub linnake umbes 15002000 elaniku suuruseks. Need suveelanikud ei ole mitte puhkama tulnud turistid, vaid töötajaid, kes aitavad Skagwayl turistihordidega hakkama saada. Ei ole ju mingit võimalustki, et püsielanikud suudaksid ära teenindada 300010 000 turisti päevas! Igal hommikul randub Skagway looduslikus süvasadamas kaks kuni viis kruiisilaeva, igaühe pardal mõni tuhat reisijat. Need kruiisilaevad on osa rahvusvahelisest turismiärist, mille iga- aastane käive ulatub miljarditesse dollaritesse. Need on samad laevad, mis ristlevad talviti Kariibi mere saartel ning tulevad suvesoojuse saabudes põhja, maalilisse fjordide rägastikku. Koertelaager, millest saab järgmiseks neljaks kuuks autori töökoht ja teine kodu, ei ole tegelikult midagi muud kui üks äriettevõte.
KLASSI KAVA 9.klass lahkub lavalt ja päkapikud tulevad rõõmsalt kardinate tagant välja. Ants: Need olid ju venelased! Ma ei ole kunagi Venemaal käinud. Kuule, Mari, kui me siin juba oleme, siis lähme käime Punasel Väljakul, Talvebalees... Mari: Ei, Ants! Me peame Jõuluvana üles leidma! Seekord lähme laevaga, lennukiga mina enam ei sõida. Ants: Kruiisilaevaga? Nii tore! Päkapikud lahkuvad lavalt. Lavale tuleb 10.klass, kes etendab kruiisilaeva. (näiteks lõbusad tantsud, laulud, laeval toimuvad peod jne) 10.KLASSI KAVA 10.klass lahkub lavalt. Päkapikud tulevad lava keskele. Mari: Tere tulemast Soome! Ants: Me oleksime pidanud kohe alguses laevaga tulema... Mari: Mis vahet sellel enam on! Tule, lähme nüüd ruttu edasi, me ei saa ju igavesti siia sadamasse jääda. Päkapikud lähevad kardina taha. Lavale tuleb 11.klass, kes etendab Soomet
Council (ECC) kaudu endale kohustuse mitte lasta laevade heitvett Läänemerre, kui ,,on tagatud teatud 8 tingimused", mille hulgas on nõue ,,mugav reovee ära andmise võimalus sadamas, mille eest ei tule maksta lisatasusid". Praegu on tegemist lihtsalt tühja lubadusega, kuna WWF (World Wildlife Fund) andmetel olid 2009. aastal Läänemeres sobivad tingimused ainult kolmel sadamal kahekümnest. Läänemeres liikleb rohkem kui 350 kruiisilaeva rohkem kui 2100 sadama külastusega ning selle äri kasvuks loetakse ca13% aastas. Laevade poolt aastas tekitatav reovesi sisaldab hinnanguliselt 74 tonni lämmastiku ja 18 tonni fosfori ühendeid, mis aitavad kaasa läänemere kinnikasvamisele. Lisaks toitainetele sisaldab reovesi ka baktereid, viiruseid ja teisi haigustekitajaid ning raskemetalle. (7) 2.2.5 Kalapüügi mõju Kuigi peale seda juttu võib imestada, kes küll ometi tahab süüa kala, mis on püütud nii saastatud
kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska- viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvutl kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiiremini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009.aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga. Kruiisireiside pikkused on varieeruvad- puhkuserekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2-päevane kruiis, kuid aina enam koguvad viimastel aastatel populaarsust lühemad, 2-5 päevased kruiisid ning trend näitab,et osatähtus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab.
maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiireimini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga. Kruiisireiside pikkused on varieeruvad puhkusekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2 päevane kruiis, kuid aina enam koguvad viimastel aastatel populaarsust lühemad, 2-5 päevased kruiisid ning trend näitab, et osatähtsus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab.
International Association, Rahvusvaheline Kruiisilaevade Assotsiatsioon) keeldunud petitsioonile alla kirjutamast, viidates sadamate reoveekäitlusvõimaluste piiratusele. ,,Usume, et on eeskätt Läänemerel opereerivate laevafirmade vastutus, et heitvesi saaks hoolikalt käideldud ega reostaks merd," ütles Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht. ,,Kui ühed firmad saavad kokkuleppele alla kirjutada, miks teised siis ei saa?" Läänemerel sõidab igal aastal 250-300 kruiisilaeva. Nende laevade tekitatud reovesi sisaldab umbes 113 tonni lämmastikku ja 38 tonni fosforit need on saasteained, mis põhjustavad mere eutrofeerumist. Enamus nendest reovetest heidetakse endiselt otse Läänemerre, peamiselt rahvusvahelistesse vetesse. Eutrofeerumist peetakse Läänemere peamiseks keskkonnaprobleemiks. See põhjustab merekeskkonnale rannikualadel bioloogilist ja majanduslikku kahju. Seda põhjustab fosfori ja lämmastiku ülekoormus
Baths and Bathing in Classical Antiquity. New York: MIT Press, 1992, 68 p. 70 Lisa 1. Spaaliigid tulevikus Heaolula (Wellpital) haiglate ja spaade segu võib tekitada uue fenomeni, ,,heaolula". Heaolula pakub nii erinevaid meditsiinilisi kui ka lõõgastus- ja spaateenuseid. Seda ilma haigla, kliiniku, sanatooriumi või isegi standardhotelli tunde ja imagota. See võib ilmneda kas spaa edasiarenduse, modifitseeritud haigla või isegi kruiisilaeva kujul. Esimese Eesti Vabariigi aegse kuurordisuunana tuntud heaolula tüüpi spaade laadsete asutuste rajamine muutus Nõukogude Liitu kuulumise perioodil Pärnus töölisklassile suunatud suurte sanatooriumite väljaehitamiseks. Spaalaager (SpaLiving Environment) paljud inimesed võivad Põhja-Ameerika moodi nautida spaavõimalusi lähinaabruses. Inimesed saavad alaliselt või ajutiselt (nt suvi- tama) liikuda spaalaagritesse, see võib soodustada ühist ajaveetmist. Linnaelanikud
annaabi.ee 
