· Eneseteadvus (metatase) iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: - iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia - introspektsioon - minapilt, sh oma keha kujund - episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt · Transparentsus teadvusväli oli ,,läbipaistev" me näeme asju ja nende omadusi,
paljastama oma saladusi. Siin pole piisavalt ruumi tutvustamaks kõike, mida Endel Tulving on oma senise teadlase- karjääri jooksul uurinud ja avastanud. Järgnev pakub vaid kõige üldisemaid pidepunkte ja minimaalselt vajalikku tausta, et paremini mõista siin raamatus avaldatud uurimuste sisu. Märksõnad, mis tähistavad ehk kõige ilmekamalt Endel Tulvingu mõtte liikumise trajektoori, on: episoodiline mälu, kodeerimise spetsiifilisus, praiming, HERA ja kronesteesia. Episoodiline mälu Täpselt 30 aastat tagasi avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni mälu uurimise valdkonnas (Tulving, 1972). Selle artikli sõnumiks oli see, et inimese mälu pole üks, vaid on igati mõistlik ja arukas eristada vähemalt kahte omavahel põhimõtteliselt eristuvat mälusüsteemi, episoodilist ja semantilist. Nagu paljude uuendustega, põhjustas episoodilise ja semantilise mälu eristamine vastuseisu, poleemikat, kuid ka kaasaminekut uue ideega
Eneseteadvus (metatase) – iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia – subjektiivse aja teadvustamine 26. Teadvuse peamised omadused ja funktsioonid. Subjektiivsus ja omavaatelisus – indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt
c) pikaajaline mälu/püsimälu. Piiramatu mahuga, salvestab igat liiki informatsiooni. Jaguneb protseduuriliseks mäluks (selgeksõpitud tegevused, nt kirjutamine, lugemine, omandatakse harjutamise teel), semantiliseks mäluks (talletab fakte ja teadmisi, nt rohi on roheline, omandatakse nt raamatuid lugedes) ja episoodiliseks mäluks (inimese endaga seostuv info, nt mida eile tegin). Tulving, E. 'Mälu'. Tartu Ülikooli Kirjastus 2007 Allik, J. & Tulving, E. 'Ajas rändamine ja kronesteesia' Mõtlemine: kogu vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisena. Loomad suudavad lahendada vaid vahetult antud ülesandeid, inimesed kasutavad ülesannete lahendamiseks ka ainult sümboleid. Mõtlemise peamiseks tööriistaks on keel. Maailma korraldamiseks on inimene loonud mõisted. Osa neist on täpselt defineeritud, teised laiemad, hõlmates hulka erinevaid, kuid millegi poolest lähedasi objekte. Mõistete paljusus tingib
minevikus kui kujuteldavas tulevikus ( James, 1890) 14 15 • Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Eneseteadvuse vorme • Iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia). • Minapilt, sh oma keha kujund • Episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu (Tulving). • Kronesteesia (Tulving)- subjektiivse aja teadvustamine. Uuritavad teadvuse seisundid Kooma, sügav uni (ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ning hingamine), pinnapealne uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu liigid • Tahtmatu- See on passiivne. Sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus,
Inimkeele ja loomade signaalide vahe pole kvalitatiivne, vaid kvantitatiivne. Meemesilase tants kui keel, selle inimkeelega sarnased omadused. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue ressursiasupaiga, lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal ühe kahest tantsust: ringtants(resurss lähiümbruses) või vibav tants(resurss kaugemal). Tantsudel inimkeelega sarnased omadused: sümboolsus – oluline info on tantsusse sisse kodeeritud stiliseeritud viisil; kronesteesia - kajastatakse sündmusi, mis on võrreldes suhtluse toimumise koha ja ajaga ajalis-ruumiliselt nihutatud. Edusammud inimkeele mõistete õpetamisel loomadele, järeldused neist ja tuleviku väljakutse. Tavaline inimkeel võimatu, sest pole hääleaparaati. Edusammud viipekeelega, arvutite abil jms. Loomad suudavad palju suhelda, meie lihtsalt ei suuda neid mõista. Edaspidised jõupingutused peaksid olema suunatud mitte niivõrd meie keele õpetamisele
- transparentsus - selektiivsus kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom
- transparentsus - selektiivsus – kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom
vahel. Nt kui toit asub täpselt päikese suunas, on “kaheksa” keskmine joon vertikaalne; Nektariallika kaugusest – Nektariallika kaugust tarust näitab tantsu energilisus. Mida „loium“ on liikumine, seda kaugemal paikneb nektariallikas. Meemesilaste tantsukeelel on seega vähemalt kaks omadust, mida varem arvati esinevat üksnes inimkeelel: sümboolsus – oluline info on tantsusse sisse kodeeritud stiliseeritud viisil kronesteesia - kajastatakse sündmusi, mis on võrreldes suhtluse toimumise koha ja ajaga ajalis-ruumiliselt nihutatud. Inimkeele õpetamine loomadele – Selleks et õppida paremini tundma loomade verbaalset võimekust, on teadlased juba ammu üritanud neile õpetada inimese keelt. Esimesed katsed šimpanse rääkima õpetada ebaõnnestusid aga sobiva hääleaparaadi puudumise tõttu loomadel. Rohkem tõid edu kurttummade keele õpetamise katsed A. & B. Gardneri poolt:
ainult inimesel ja ühelgi teisel loomariigi esindajal sellist võimet ei ole olemas. Inimene saab liikuda ajas ainult oma mõtetes, kujutlustes. Näiteks planeerides oma tegevusi ette, mida tulevikus sooritada või meenutades vanu aega sukeldudes oma mõtetes minevikus aset leidnud sündmustesse. Sellist imetabast võimet nimetatakse kronesteesiaks, mis tuleb kreeka keelsetest sõnadest chronos ( mis tähendab aega ) ja aisthesis ( mis tähendab taju ). Otsetõlkes tähendaks kronesteesia mõiste ajataju. Inimesel on selline võime unikaalne, sest mitte ühelgi teisel eluvormil Maal ei ole sellist võimet. Tänu sellele võimele suudame me teha näiteks tuleviku plaane ja vastavalt sellele muuta oma käitumisharjumusi. Lapsel areneb selline mõttes ajas liikumise võime välja alles umbes 3 5 esimese eluaasta jooksul. Ilma kronesteesia võimeta ei suudaks inimesed unistada ega tuleviku sündmuste mõju ette näha praegustele olukordadele. Inimese kronesteesia
ainult inimesel ja ühelgi teisel loomariigi esindajal sellist võimet ei ole olemas. Inimene saab liikuda ajas ainult oma mõtetes, kujutlustes. Näiteks planeerides oma tegevusi ette, mida tulevikus sooritada või meenutades vanu aega sukeldudes oma mõtetes minevikus aset leidnud sündmustesse. Sellist imetabast võimet nimetatakse kronesteesiaks, mis tuleb kreeka keelsetest sõnadest chronos ( mis tähendab aega ) ja aisthesis ( mis tähendab taju ). Otsetõlkes tähendaks kronesteesia mõiste ajataju. Inimesel on selline võime unikaalne, sest mitte ühelgi teisel eluvormil Maal ei ole sellist võimet. Tänu sellele võimele suudame me teha näiteks tuleviku plaane ja vastavalt sellele muuta oma käitumisharjumusi. Lapsel areneb selline mõttes ajas liikumise võime välja alles umbes 3 5 esimese eluaasta jooksul. Ilma kronesteesia võimeta ei suudaks inimesed unistada ega tuleviku sündmuste mõju ette näha praegustele olukordadele.
ainult inimesel ja ühelgi teisel loomariigi esindajal sellist võimet ei ole olemas. Inimene saab liikuda ajas ainult oma mõtetes, kujutlustes. Näiteks planeerides oma tegevusi ette, mida tulevikus sooritada või meenutades vanu aega – sukeldudes oma mõtetes minevikus aset leidnud sündmustesse. Sellist imetabast võimet nimetatakse kronesteesiaks, mis tuleb kreeka keelsetest sõnadest chronos ( mis tähendab aega ) ja aisthesis ( mis tähendab taju ). Otsetõlkes tähendaks kronesteesia mõiste ajataju. Inimesel on selline võime unikaalne, sest mitte ühelgi teisel eluvormil Maal ei ole sellist võimet. Tänu sellele võimele suudame me teha näiteks tuleviku plaane ja vastavalt sellele muuta oma käitumisharjumusi. Lapsel areneb selline mõttes ajas liikumise võime välja alles umbes 3 – 5 esimese eluaasta jooksul. Ilma kronesteesia võimeta ei suudaks inimesed 18
kohandudes oludega, kuid võime saada ka inimesteks. Endel Tulving väidab, et enamik kolmeaastaseid lapsi ei suuda mäletada, mida nad hetk tagasi mõtlesid või tundsid. Väikesed lapsed ei näi mäletavat oma varasemaid vaimseid seisundeid. Lapsed jäävad hätta, kui nad peavad mõtlema mitte asjade, vaid omaenda mõtete peale, millega nad ilmselt toime ei tule. Vaim saab endast teadlikuks ainult sel teel, kui suudab hoida alles oma mineviku ja ette näha oma tulevikku. Kronesteesia - ajas rändamine - eristabki inimest kõigist teistest olenditest, väidab Endel Tulving (Allik 2008). Mis eristab inimest ja looma? Nii loomadel kui ka inimestel on loodusliku olemise ahelas oma kindel koht. Esimene liigitus on eluta ja elus loodus. Elusas looduses eristame taimed, loomad ja inimesed. Igaüks meist oskab vahet teha elava ja surnud taime vahel. Missuguse energia, missuguse jõu on taim kaotanud? Teadus ei tea, mis on elujõud
annaabi.ee 
