· Rakutuuma ülesanne on juhtida kogu raku elutegevust. · Raku tsükkel koosneb kahest põhiosast need on mitoos ja interfaas, nende kahe faasi vahele jääb nn kontrolltsükkel G1 ja G2. · Mitoos on raku jagunemine, siis puudub rakul tuum. Rakutuum on eristatav interfaasi ajal. · Interfaas on periood kahe raku jagunemise vahepeal. Eristatavad on kahekordne tuumamembraan ja tuum. (Kahekihiline- tuum, mitokonder; ühekihiline- vakuool; puudub- ripsmed, viburid, tsütoskelett?). Kromatiinaine ja üks või mitu tuumakest. · Tuumake- koht, kus toodetakse parasjagu RNAd. · Kromatiinaine on lahtipakitud kromosoomid. · Kromosoomid koosnevad DNAst ja temaga seotud histoonidest(valgud). · Inimese rakus on 46 kromosoomi(23 paari). · Kromosoomid on paarilised ehk homoloogsed kromosoomid(sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene). · Enne raku jagunemist kromosoomid kahekordistuvad, tõmbuvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks
Ülesanded: tugi ja liikumine. g) tsentrosoom (ainult loomarakkudes) koosneb kahest tsentrioolist. Ülesanne raku jagunemisel moodustavad kääviniite ja aitavad kromosoome lahku tõmmata. 3. Rakutuuma ehitus a) interfaasis: katab kahekihiline rakumembraan; sees on tuumaplasms, on näha tuumaosakesed, piirkonnad, kus toimub ribosoomide moodustumine; kromatiinaine-lahtipakitud DNA, mis on seotud tuumavalkude ehk histoonidega. b) raku jagunemise ajal: membraanid lagundatakse; tuumakesed kaovad; kromatiinaine pakitakse kokku, kromosoomid muutuvad nähtavaks. 5. TAIMERAKU EHITUS 1. rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest. 2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad
Lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga. Ainete lagundamine. Tsütoskelett- valgulised fibrillid. Annab rakule kuju, rakkude liikumine. Vakuool- Ainete säilitamine ja ladestamine. MÕISTED: Tsütoplasma- poolvedel raku sisaldis, mis täidab kogu rakke. Tsütosool- tsütoplasma vedel osa. Prokarüootne rakk- tuumata rakk Eukarüootne rakk- tuumaga rakk 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: kromatiinaine, eukromatiin, heterokromatiin Tuumaümbris, karüoplasma, tuumake. Tuuma on kogunenud peaaegu kogu raku DNA, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Kromatiinaine- DNA, mis on seostunud valkudega ning asub rakutuumas Eukromatiin- aktiivne DNA Heterokromatiin- mitteaktiivne DNA 5. Mõisted Homoloogilised kromosoomid- Liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi osa Geen- DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri
Ülesanne: paneb raku liikuma Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad üksteise suhtes risti. Ülesandeks kääviniitide moodustamine raku jagunemise ajal. See organell iseloomulik vaid loomarakkudele. Tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis paiknevad üheksa kolmikuna. Raku tuum ja tuumake. Rakku ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Raku elutsükkel: Interfaas periood kahe pooldumise (mitoosi) vahel. ... Kromatiinaine lahti keerdunud kromosoomid. Karüoplasma raku tuuma poolvedel sisu, mille sees on kromatiinaine ja milles saab eraldada tuumakesi. Tuumake on piirkond tuumas, milles toimub parasjagu dnalt rna tootmine. Interfaasi lõpus toimub kromosoomide kahekordistumine ja kokku pakkimine. Muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks. Igal liigil on kindel arv kromosoome, kuju ja suurus. Inimesel 46 kromosoomi keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes. Kromosoomid moodustavad paare.
Tsütoplasma - kõik, mis jääb rakumembraanist sissepoole va tuum Tsütosool - tsütoplasma vedel osa Prokarüootne rakk - bakterite rakk. Eeltuumne rakk. Eukarüootne rakk - taime, looma, seene ja protistide rakk. Päristuumne rakk. 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: Tuuma koostis: Tuumaümbris o Tuuma ümbritseb kahekordne membraan, mida nimetatakse tuumaümbriseks. Karüoplasma o Kromatiinaine DNA seotud valkudega o ensüümid ja nukleoproteiinid. Tuumake - tuumas paiknev kehake, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomi allüksuste moodustumine TÄHTSUS - Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust Mõisted: kromatiinaine lahti keerdunud kromosoomid eukromatiin - aktiivne DNA o värvub nõrgemalt o hõredamalt kokku pakitud o paikneb tsentraalselt
Tegeleb ka elutegevuse käigus surnud raku osade ja tervete rakkude kõrvaldamisega 5. MIS ON RAKU SISALDISED DEFINITSIOON JA LOETLE Raku sisaldised on mittepüsivad rakusisesed struktuurid ja nad ei ole tsütoplasma ehituslikud koostisosad. Raku sisaldised on näiteks: pigmendid, varuained, rakust väljaviidavad produktid, sekreeditilgakaesed või sõmerad, vitamiinid jt. Ained 6.MILLEST KOOSNEB RAKU TUUM? Raku tuum koosneb raku tuumakesest, kromatiinaine võrgustikust, tuuma mahlast ja tuuma membraanist 7. TUUMA PÕHIÜLESANDED Tuuma põhi ülesanded on DNA edasi kandmine, juhtida kogu raku elutegevust jne. Tuum määratleb kõik rakus toimuvad talitlusilikud protsessid, kui raku tuum eemaldada, rakk sureb! 8.RAKU MEMBRAANI EHITUS , TALITLUS JA ÜLESANDED Raku membraan koosneb kolmest kihist, millest välimine ja sisemine kiht koosnevad valgu molekulidest ja keskmine kiht lipiidi molekulidest.
· Prokarüoot- eeltuumne , eukarüoot- päristuumne Organell Tüübid Ehitus Ülesanne Esinemin e Tuum Topeltmembraani Juhib Taimed, d, tuumake, rakutalitlust loomad, kromatiinaine, tuumakeses protistid, kromosoomid, sünteesitakse seened tuumaplasma, rRNA karüoplasma Tsütoplasmavõrgust Silevõrgustik Kanalitesüsteem ( sile) , Toimub Kõikidel ik , kanalite süsteem, millel sahhariitide,
Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d). mRNAd, kus kasutatakse korraga erinevates lugemisraamides valgusünteesi initsiaatorkoodoneid Eukromatiin - dekondenseerub interfaasi tuumas. Eukromatiin on kromatiini osa. See on lõdvalt pakitud kromosoomi ala, mille pealt toimub transkriptsioon. Heterokromatiin - ehk kondenseerunud kromatiinaine on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena. Sisaldab põhiliselt mittetranskribeeritavaid struktuurgeene ja kordusjärjestusi. Paikneb tuuma perifeerias. Heterokromatiin kui lihtsaim mehhanism geeniekspressiooni reguleerimiseks. Heterokromatiin kondenseerunud ka mitooside vahel. Heterokromatiin konstitutiivne ja fakultatiivne Fakultatiivne heterokromatiin - võimaldab rakkudes teatud eluetappidel teatud geene maha suruda
Sel juhul on DNA ahelad tihedamalt kokku keerdunud. Negatiivne superspiralisatsioon DNA ahela pöördumine toimub vasakusuunaliselt. Sel juhul on DNA ahelad teineteisest rohkem lahti keerdunud ja võivad isegi eralduda. DNA negatiivne superspiralisatsioon on oluline seoses: DNA sünteesiga (ehk replikatsiooniga), rekombineerumisprotsessidega, geenide avaldumise regulatsiooniga (ehk transkriptsiooniga) - Nukleosoom - kromatiinaine struktuurielement, milles DNA on keerdunud ümber valguliste (8 histooni) gloobulite. - Kromatiin - DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid. - Eukromatiin - kromatiini osa. See on lõdvalt pakitud kromosoomi ala, mille pealt toimub transkriptsioon. Transkriptsiooniliselt aktiivne DNA - Heterokromatiin - Inaktiivne DNA
kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid 7. Kromatiin ja nukleosoomid Kromatiin on nukleiinproteiin-kompleks, mis koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromoomsetest valkudest. Kromatiinist koosneb eukarüoodi kromosoom. Kromatiini esineb struktuurselt erinavais vormis: a) heterokromatiin- e.kondenseerunud kromatiinaine, 10% genoomist. Sisaldab põhiliselt mittetranskribeeritavaid struktuurgeene ja kordusjärjestusi. Tsentromeerne ja telomeerne ala on heterokromatiin b) eukromatiin-e. vähem kondenseerunud kromatiinaine. On see osa, mis katab transkriptsiooniliselt aktiivset ala ja on seetõttu ka lõdvemalt pakitud. Kromatiini struktuuri tagamisel osalevad lisaks histoonidele ka muud valgud: a)tugivalgud- mittehistoonsed kromatiini valgud, mis kinnituvad DNA-le läbi
Inhibitsioon lõpp-produktiga mida rohkem on sünteesitud valku, seda rohkem see takistab edasist sünteesi. Koodonit nukleotiidi kolmikud, millele vastab konkreetne aminohape Epigeneetika: Igasugune potentsiaalselt stabiilne ja pärandatav muutus geeni ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Eukromatiin on kromatiini osa. See on lõdvalt pakitud kromosoomi ala, mille pealt toimub transkriptsioon. Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena Histooni kood on hüpotees, mille järgi histoonide modifikatsioonid mõjutavad kromatiini olekut ja seeläbi organismide pärilikkust läbi epigeneetika. Selle hüpoteesi pakkusid 2000. aastal välja Brian Strahl ja David Allis Epigeneetiline programmimine taimedes aitab kontrollida arengu etappe. Geenitehnoloogia on üks sordiaretuse variant
) moodustamine raku jagunemise ajal. See organell on omane vaid loomrakkudel. Tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis paiknevad 9 kolmikuna. RAKUTUUM Raku tuuma ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Interfaas- periood kahe mitoosi (e. raku jagunemise) vahel. Aktiivselt tegutsemise aeg. Mitoos-jagunemine Interfaasi ajal on tuumas eristatav lahtikeerdunud kromosoomidest kromatiinaine, mis aub karüloplasmas. Karüloplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. tuumakesed (1) piirkond tuumas, kus toimub DNAlt RNA tootmine Interfaasi lõpus toimub kromosoomide kahekordistumine ja kokkupakkimine. Muututvad valgusmikroskoobis nähtavaks. KROMOSOOMID Igal liigil on kindel arv kromosoome. DNA ja valgu (histoonid) molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse tunnused.
Tsentrosfäär) 4. Tsentrioolid koos tsentrosfääriga moodustavad tsentroomi(milles moodustatakse enamus miktotuubuleid) 5. Tsentrioolid osalevad raku jagunemisel 34. Tuum On raku päriliku informatsiooni edasikandja, edasikandmine toimub DES oksüribo DNA kaudu. DNA-s sisalduv info kantakse edasi (informatsiooni) mRNA- le, (ribosmaalsele) rRNA-le ja (transport) tRNA-le. Tuumas sisaldub kromatiinaine, sisaldub tuumake ja sisaldub nulkeopasma(e karüplasma) ja on ümbritsetud tuumaümbrisega. Tuuma-membraanis on kaks membraani (sisemine ja välimine membraan) ja neid ühendavad tuuma poorid. Tuuma poorid on ühendatud kareda endoplasmaatilise võrgustikuga. 35. 36.ORGANELLID LÕPPEVAD 37. Raku tsütoplasmast võib ka leida rakusisaldusi ehk inklusioonie, millel puudub kindel ülesanne. 38. Neid jaotatakse talituslikult: 1
eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid Tuumake- nim tuumas asetsevat häguste piiridega eristatavat moodustist, millel puudub membraan. Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NOR-id paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamine ülesanne on ribosoomi subühikute moodustamine rRNA-st ja valkudest. tuumapoori kompleks 21. Kromosoomid - kromatiinaine, koostis, ehitus, ülesanded, muutused sõltuvalt rakutsüklist. Inimese kromosoomistik. Mõisted — homoloogilised kromosoomid, kromatiidid, diploidsus, haploidsus, polüploidsus, autosoomid, sugukromosoomid. Mehe ja naise kromosoomistiku erinevused. X-kromatiin ehk Barri kehake. ühe kromosoomi moodustab üks pikk ja katkematu DNA kaksikahel, mis on spetsiifiliselt seostunud valkudega – aluselised globulaarsed valgud - histoonid ja mittehistoonsed valgud ,
Tuuma ehituslikeks osadeks on 1.) tuumamembraan- kahe kihiline, hästi poorne, aineliselt sama rakumembraaniga v.a kolesterool. Ülesandeks eraldada tuuma sisu ja tagada side tsütoplasmaga. 2.) tuumaplasma ehk karüoplasma- poolvedel, orgaaniliste ainete kogum, vett ei ole. Ül: siduda tuuma osasid. 3.) tuumakesed- tuumaplasma tihenenud aine piirkonnad. Sisaldavad RNA-d ja valke. Tuumakesi võib olla 1-10. ÜL: nendes toimub ribosoomide süntees, sünteesitakse valke. 4.) kromatiinaine (kromosoomid)- moodustub DNA molekulidest ja valgu molekulidest(histoomidest). Ühest DNA molekulist ja valgust moodustunud kogumikku nimetatakse kromosoomiks. Igas rakutuumas on alati liigi omane kromosoomide arv. Inimesel on 46 kromosoomi. Kromosoomid on paari kaupa, paarilised on sarnased, neid nim. homoloogseteks kromosoomideks (23 paari inimesel), erandiks on isasorganismid, kellel on 22 paari homoloogseid kromosoome ja 1 paar on erinev(xy). Kromosoom koosneb geenidest st
RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises- CoA, signaalmolekul-cAMP Nukleiinhape- tekib kui nukleotiidid seostuvad omavahel fosfodiestersildadega. Nukleosoom- kromatiinaine struktuurelement, DNA on keerdnud ümber 8 histooni gloobuli. Superheeliksi struktuur kaitseb DNA-d DNAaaside eest ( topoisomeraasi toimel moodustub) Heterokormatiin- inaktiivne DNA, tsentromeeri ja telomeeri piirkond Eukromatiin-aktiivne DNA 2. DNA/RNA nukleotiidne koostis (tüüp/nimetus, komplementaarsus) A ja G puriinalused ja C,T, U pürimidiinalused DNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=T ja GC, suhkur (desoksüriboos) ühe suhkru hüdroksüülgrupile, liitub teise suhkru fosfaargrupp,
Rakubioloogia Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku ja reguleerivad koos pooridega karüoplasma ja tsütoplasmavahelist ainevahetust.
Rakubioloogia tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku ja reguleerivad koos pooridega karüoplasma ja tsütoplasmavahelist ainevahetust.
millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid). NPC-s osalevaid valke arvatakse olevat 60- 100 erinevat, üks poorikompleks koosneb ca 1000-st valgumolekulist
membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid). NPC-s osalevaid valke arvatakse olevat 60- 100 erinevat, üks poorikompleks koosneb ca 1000-st valgumolekulist
ja seedetrakti nõredes leiduv mutsiin on glükoproteiin, samuti erütrotsüütides esinev veregruppe määravad faktorid ja rida hormoone. Nukleoproteiinid kujutavad endast valkude ja nukleiinhapete komplekse. Sõltuvalt nukleiinhappest eristatakse ribonukleoproteiine ja desoksüribonukleoproteiine. Esimeste kõige iseloomulikumaks esinemiskohaks on ribosoomid, teised aga paikenvad valdavalt rakutuumades, moodustades kromatiinaine. Fosfoproteiinides on prosteetiliseks rühmaks fosforhappejääk. Fosfoproteiinid on näiteks piimavalk kaseiin, ka mitmed munades ja kalamarjas leiduvad valgud. Fosfoproteiinidele on iseloomulik suur asendamatute aminohapete sisaldus, seejuures inimesele sobivates proportsioonides, mis teeb neist kõrge toiteväärtusega valgud. Fosfoproteiinidena võib vaadelda ka paljusid ensüüme, mida fosforüülimise/defosforüülimise kaudu kas aktiveeritakse
annaabi.ee 
