Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi Silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodistab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke Silikoon viimistluskrohv selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta Fasaadisoojustuse liitsüsteemid koosnevad: - fasaadile kleebitud soojaisolatsiooniplaatidest -armeeringust -viimistluskihist Kattekrohvi mõisted Harjakrohv -harjaga silutud või laotatud ning silutud krohvipind. Pinnakaredus sõltub mördist ja harja jäikusest. Mördi tera läbimõõt on maksimaalselt 3-4 mm Hõõrdkrohv puithõõrukiga tasandatud krohvipind
- lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohvi tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seebitatakse täieliku veekindluse ning läikiva pinna saamiseni. Lisaks seintele on võimalik katta nii põrandaid, lagesid, kuumaks minevaid pindasid jne. Paberkrohvi - vanast makulatuurist valmistatud krohvi sideaineks on kaseiin või metültselluloos. Samuti on võimalik traditsiooniliste krohvide sideaneid -nagu lubi või savi-kasutada paberkrohvides. Paberkrohvid on väga heade helisummutavate omadustega. Võimalik on luua väga erinevaid dekoratiivseid pindasid. Kaseiinkrohv on kaseiinsetel sideainetel baseeruvad ja erinevaid täiteianeid sisaldavad krohvid. Väga heade nakkeomadustega. Sobilikud peeneks viimistluseks. Stucco lubipahtel on lubjapastast ja täiteainetest koosneva pastaga on võimalik pärast vahatamist saavutada väga elavaid läikega pindasid
ehitusfüüsikaliselt sobivad (ilmastikukindlad ja vett-tõkestavad) krohvid. Soklikrohvi survetugevus peab olema vähemalt 10 N/mm2. Järgmised tähtsad fassaadikrohvi füüsikalised suurused on veeimavuskoefitsent w ja aurutakistusväärtus Sd. Fassaadikrohve võib veeimavuse järgi jagada kolme kategooriasse: krohvisüsteemid, millele ei esitata mingeid nõudmisi. Sellisteks süsteemideks on reeglina meie ehitusplatsidel valmistatud krohvimörtidest tehtud krohvisüsteemid. Selliste krohvide püsivusaeg on lühike. Sellise süsteemi katmisel värvkattega tõstame küll tema veekindlust, kuid sellele vaatamata ei muutu fassaaditeooria järgi kogu süsteem vett-tõkestavaks ega hülgavaks. Seda seepärast, et värvkate ei kaitse krohvkatet ilmastikutingimuste eest sajaprotsendiliselt. vett-tõrjuvad või vett-tõkestavad krohvisüsteemid. Vett-tõrjuvateks on krohvkattesüsteemid, mille veeimavus W < 2,0 kg/m2h0,5. See tähendab, et teatud ajaühikus imab antud
*kui kivide veeimavus on suur,siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub *kui aga kivide veeimavus on väga väike,siis ei saavuta head vahet,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse. Sise ja väliskrohvid *Krohve kasutatakse sise ja väliskrohvimisel: *ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu. *tulepüsivuse tõstmiseks *esteetilisi välimuse andmiseks *tasandamiseks selleks et järgnevalt viimistleda *erijuhtudel Krohvide liigid-ja jagunemine *krohvide liigid: *aluskrohv *jämekrohv *pinna-ehk viimistluskrohv Iga väliskrohvi saab kasutada põhimõtteliselt sise krohvina,aga mitte vastupidi. *krohvid jagunevad: *Mineraalseteks ja *Polümeerseteks Mineraalseid krohve jaotatakse *kipsisideainel baseeruvad sisekrohvid *lubkrohvid.Sideaineks on lubi ja krohvil on kõik lubikrohvide omadused.Kasutusel eelkõige ajalooliste ehituste puhul. *Tsemendikrohvid.Sideaine-portlandtsement
Silikaatvärvi ei · masinakrohv mördipumba või saa kanda siledale pinnale! suruõhu abil laotatud krohv. · silikoon-viimistluskrohv selle · nakkekrohv kõige alumine sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon. krohvikiht, mis tagab aluse ja pealetulevate See ühendab endas nii polümeersete kui ka krohvikihtide nakke. mineraalsete krohvide tugevad küljed. · täitekrohv nakkekihi peale tulev, Silikoonkrohv vett külge ei võta. Järgmised kolmekihilise krohvi kõige paksem osa, mis kihid peale ei nakku! 2 KROHVITÖÖD õp. Aidak KROHVITÖÖDE ÜLESANNE
*Krohvi nimetus tuleneb krohvis sisalduva polümeerse sideaine järgi. *Polümeerne sideaine on dispergeeritud (pihustatud vette. *Krohvimördis on 8-11% polümeerseid sideaineid ja muid lisandeid ning 79-83% mineraalseid täieaineid (marmorpuru, kvartsi, lubjakivipuru) ja ülejäänud osa on vesi. *Kantakse pinnale kuni 4mm paksune kiht, mis hoolikalt tasandatakse. *Kui mört on tardunud, alustatakse kattekihi silumist terasest, alumiiniumist või kummiisilutiga. *Min. ja polümeer krohvide põhierinevus on, et mineraalsed krohvimördid kivistuvad keemilise protsesssi tulemusel, polümeersed krohvid aga kivinevad vee välja aurumise tulemusel. Õhekrohv - soojustussüsteem *Aluspind peab olema puhas, tasane ja kõva. *Mustus kõrvaldatakse ja muuhulgas ka murenenud kohad lüüakse puhtaks ja parandatakse. *Aluspinna ebatasasused silutakse mördiga, kaetakse erimatejaliga või kõrvaldatakse ebatasasused mehhaanilisel viisil.
ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse. Krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimisel: · Ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks · tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda · erijuhtudel (radiatsioonikaitse jms) Krohvide liigid: · aluskrohv · jämekrohv · pinna- e viimistluskrohv · iga väliskrohvi saab põhimõtteliselt kasutada sisekrohvina mitte vastupidi. Krohvid jagunevad: · Mineraalseteks ja · polümeerseteks Mineraalseid krohve jaotatakse: · Kipssideainel baseeruvad sisekrohvid. · Lubikrohvid. Sideaineks on lubi ja krohvil on kõik lubikrohvide omadused. Kasutusel eelkõige ajalooliste ehituste puhul. · Tsementkrohvid
Tänapäeva krohviliigid Naturaalsete krohvide tervislikkus tuleneb sellest, et ta on: · hügroskoopne ehk reguleerib õhuniiskust · madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on:
kruvitüüblite 2 14 tk/m nurkade Kui aluspinnaks on praguline tellismüüritis või väga ebatasane pind nagu paekivimüüritis, tuleks kasutada montaažisiinidel süsteemi, mis lubab aluspinna tolerantsi kuni ±6 cm. 5 Krohvitud fassaadisoojustus Mineraalsed krohvid on kõik vä väga hea veeauru lä läbilaskevõimega. Mineraalsete krohvide nõrgim kü külg on nende veeimavus. Suurest veeimavusest tingitud plekilisuse ning fassaadipinnast soolade eraldumise vä vältimiseks tuleks mineraal- mineraal- ja silikaatkrohvid üle vävärvida fassaadivä fassaadivärvidega. Ka on mineraalkrohv võrreldes polü polümeerkrohviga hapram. Mineraalse viimistluskrohvi eriliigina toodetakse silikaatkrohvisegusid. Need on vesiklaasi ja polü polümeeride
· Kui aga kivide veeimavus on väge väike ,siis ei saavutata head naked,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse. Sise-ja väliskrohvid. Krohve kasutatakse sise-ja väliskrohvimisel : · ehitisi välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks · tasandamiseks selleks ,et järgnevalt viimistleda · erijuhtudel(radiatsioonikaitse jms) Krohvie liigid ja jagunemine Krohvide liigid: · aluskorhv · jämekrohv · pinna - e viimistuluskrohv iga väliskorhvi saab põhimõtteliselt kasutada sisekorhvi mitte vastupidi. Krohvid jagunevad: · mineraalseteks · polümeerseteks Mineraalseid korhve jaotakase: · Kipssideainel baseeruvad sisekrohvid. · Lubikrohvi.Sideaineks on lubi ja krohvil on kõik lubikorhvide omadused.Kasutusel eelkõige ajalooliste ehituse puhul. · Tsementkrohvid.Sideaine-portlandtsement
Vannitoas võib ühe kihina katta näiteks nii seina, valamu, vanni ja põranda ning seda ilma ühegi vuugita. Tadelakti eriliselt kumav pind mõjub võluvana ja ligitõmbavana. Eriti mõjuv on see pinda puudutades. Tadelakt on midagi väga hoomamatut ja algupärast. Viis kuidas seda väikese kiviga tihendatakse tekitab kergelt lainelise, elusana mõjuva ja loomulikult läikiva pinna. Krohvi värv ei mõju ühtlasena nagu teiste krohvide puhul. See sõltub pinna töötlemisest - kohas kus materjali tugevamalt tihendatakse tekib tumedam, sügavam värvitoon. Erinevate valgusolude korral mõjub Tadelakti pinna värv iga kord erinevalt. Tadelakti tuntakse Marokos juba antiigiajast. Algselt kasutati seda joogivee transportimise tsisternide tihendamiseks. Seejärel idamaiste aurusaunades ehk nn hamammide viimistlemiseks ja ka paleedes seinte ja põrandate katmiseks. Traditsiooniliselt tegid seda tööd berberi meistrid, kes
t lasevad veeauru läbi. Silikaatkrohv: on kasutamisvalmis krohvimört, vesi klaasi ja polumeeride dispersiooni abil. Silikaat mörtide peale kandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaljumsilikaat aluspinnaga ning õhus sisaldava h O ja moodustub seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke. Silikaatvärvi ei saa kanda siledale pinnale. Silikoon-viimistluskrohv: krohvi sideaineks on silikoon vaigu vesi dispersjoon. See ühendab endas nii polumeersete kui ka mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikaat krohv on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört. Mört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega kuid plastsus ja veehoidlus on halb. Plastuvust võib suurenda plastifikaatoritega lisanditega. Niisketes kohtades saab aind tsement mörte. Krohvitöödel kasutatavad mördid: lubimört koosneb lubi, liiv, vesi. suhteliselt nörk kuid väga plastne ja vett hoidev
...1200 kraadi.lubja tootmise toimub põletamisega sahtis-, pöörd-, keevkihi- või ka muudes põletusahjudes. LUBJA KIVISTUMINE · LUBJAMÖRDID JA TOOTED KIVISTUVAD ALLES peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Toodeteks: · Kustutamata tükklupja · Jahvatatud kustutamata lupja · Kustutatud lubjapulbrina(hüdraatlubi) Ehituslupja kasutatakse: · Müürimörtide, krohvide ja ka kuivsegude valmistamiseks. · Autoklaavsed lubi-liivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid. · Lubivärvid valmistataksepeene kõrgekvaliteetse kustutatud lubja baasil · Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudesnagu tekstiili-, paberi jms. Hüdrauliline lubi · lubjakividest, milles on 6- 20% savikaid lisandeid, mergeliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900- 1100 kraadi juures. Jahvatatakse · kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine
kõrguselt tasasele alusele kukkuda mõõdetakse kuulile tekkinud jälje läbimõõt: kui see on kuni 5 cm on savi ehituseks kõlblik. Jälje lapikus (läbimõõt erinevates suundades) ei tohiks ületada 2 mm. Kui kuul kukkudes puruneb on savi täielikult ehituskõlbmatu. Kui kuulile kukkudes pragusid ei teki või neid on vähe on savi rasvane. Kui kuul jääb siiski püsima, kuid sellele tekivad suured praod, on savi lahja. Ehituseks kasutatakse nii rasvaseid kui lahjasid segusid. Lahjasid nt krohvide valmistamiseks ja rasvaseid nt hakkpuidust, õlgedest või mineraalsest täitematerjalist kergsavisegude valmistamiseks. Granulomeetrilise koostise määramine Põhjalikum viis pinnase koostise iseloomustamiseks on selle erineva suurusega osakeste jaotumise täpne määramine materjali sõelumise ja kaalumise teel. Saadud kaaluväärtuste graafilisel esitamisel saadakse sõelkõver, mille kuju iseloomustab materjali koostist ja käitumisomadusi täpselt.
vaba. Pindamismoodused. Krohvimine on mitmesuguste pindamismooduste ühisnimetus. Krohvimise õnnestumine sõltub õigest materjalide valikust ja hoolsast tööst. Tavaliselt kantakse krohv pinnale kahes või kolmes kihis. Esimene nn. sisseviskekiht peab tagama hea nakke aluse ja järgmise kihi vahel. Teine, põhikiht, annab krohvile vajaliku paksuse. Kolmas, tasanduskiht, tehakse mõne millimeetri paksune ja peab andma sileda ühtlase pinna. Üldiselt kehtib krohvide valikul reegel, et krohv oleks alusega keemiliselt sarnasest materjalist ja et iga järgmine krohvikiht oleks eelmisest nõrgem. Krohvide valik on väga lai. Kvaliteetseimate omadustega ja vähima töömahukusega on kuivsegud, mis võimaldavad seinale anda praktiliselt mistahes faktuuri: sileda, reljeefse, prits-, terrasiit-, antiik-, värvilise jm. pinna. Pindamistöödel on ennast hästi õigustanud VETONIT-toodete kasutamine ja nende valik on piisav
liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga. b) nitraatide kahjustused tsementkivide või krohvide puhul: Paisuv toime: sulfaatne paisumine, näiteks etringiit; aluseline paisumine - räni, opaal alustega aluselised silikaatsed geelid. Soolad tekivad: väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 ; materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; õhust, pinnaseveest, pinnasest; remondimaterjalidest
andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise vastu.Krohviviise võib jagada kolme rühma: kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimine. Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side-ja täiteainete, tardumis-ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi. 1.Otstarbe järgi: •hariliku märgkrohvi ja dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks •viimistluskihtide tegemiseks •dekoratiivkrohvide tegemiseks •eriotstarbeliste krohvide tegemiseks 2.Sideaine järgi: •Lubimört •Lubi-kipsmört •Tsement-lubimört •Tsementmört 3.Täiteainete järgi: •Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata.
normaalsetes ja ka kuumades (näiteks kütte paigaldamiseks) tingimustes kasutatavaid segusid. 6.3 Sise- ja väliskrohvid Krohviks nimetatakse mitmesugustel sideainetel baseeruvaid polümeere ja teisi lisandeid sisaldavaid mörte. Kasutatakse · ehitise välispinna kaitsemiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks · tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda · erijuhtudel (radiatsioonikaitse jms) Krohvide liigid: · aluskrohv · jämekrohv · pinna- e viimistluskrohv Krohvid jagunevad: · Mineraalseteks ja · polümeerseteks Mineraalsed krohvid kivistuvad keemiliste reaktsioonide toimumise tõttu. Turustatakse tavaliselt kuivsegudena. Mineraalseid krohve jaotatakse: · Kipssideainel baseeruvad sisekrohvid. · Lubikrohvid. · Tsementkrohvid. Sideaine portlandtsement. Kõrge tugevus ja veeaurutihedus, vettimavad. · Silikaatkrohvid.
Kivipinnaga vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel Krohvitud fassaadisoojustus Krohvitud fassaadisoojustuse süsteemis kasutatakse soojustuseks kas mineraalvilla või EPSi. Viimistluskihina kasutatakse mineraal- polümeer- silikoon või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Mineraalsed krohvid on kõik väga hea veeauru läbilaskevõimega. Mineraalsete krohvide nõrgim külg on nende veeimavus. Suurest veeimavusest tingitud plekilisus ning fassaadipinnast soolade eraldumise vältimiseks tuleks mineraal- ja silikaatkrohv üle värvida fassaadivärvidega. Ka on mineraalkrohv võrreldes polümeerkrohviga hapram. Mineraalse viimistluskrohvi eriliigina toodetakse silikaatkrohvsegusid. Need on vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil kasutusvalmis krohvisegud. Polümeerkrohvid on 4-5 korda vähem veeauru vähem läbilaskvad kui mineraalkrohvid.