Ta tööd on väga huvitavad ja eristuvad teiste kunstnike piltidest väga hästi. Ta viljeleb graafikat ja kasutab suhteliselt vähe erinevaid värve. Kuid sellest hoolimata suudab ta edasi anda emotsioone ja kindlat sõnumit. Enamus töid on ääretult fantaasiarikkad. Tihti kujutab ta moonutatud, imelikke või erootilisi stseene. Mis tegi näituse eriliseks, oli see, et lisaks Wiiralti kuulsamatele teostele ,,Põrgu" ja kaamlipiltidele olid nähtaval ka kunstniku kritseldused vihikuservadele, ajaleheäärtele. Samuti imetlesin illustratsioone erinevatele raamatutele, muinasjuttudele. Väljapanek oli väga põnev ja kodune ning pakkus toreda elamuse. Ma arvan, et see näitus pakuks huvi väga paljudele. Ka neile, kellele harilikult ei meeldi kunstigaleriides käia. Kindlasti annaks innustust omaette kritseldajatele ja paberiservadele sodijatele, sest seda oli ka eesti parimaid kunstnikke Eduard Wiiralt.
Tal on roosad juuksed, mitte just kõige saledam, aga iseloomult väga sõbralik ja heatahtlik. Noored saavad hästi läbi. Alati kui midagi läheb valesti või kui Lilit midagi kardab, saab ta pöörduda Põmpa poole, kes oskab kõiges alati näha head. Lilitile on alati meeldinud kirjutada. Ta ei kirjutanud midagi kindlat, aga koolis sai ta esseede ja kirjandite eest päris häid hindeid. Kodust põgenenud ja uue elamise leidnud, hakkab ta joonistama. Pigem on need kritseldused, aga talle meeldib. Ta mõtleb neile juurde ka väikseid elulugusid. Ja nii need päevad mööduvad. Lilit loodab paremat elu, unistab perest ja oma kodust, kuid kohe, kui miski enam-vähem paika loksub, juhtub midagi, mis kõik hea minema pühib. Siiski on Lilit tugev ja suudab läbi raskuste hakkama saada ning on õnnelik, et tal on laps. Imekena ja armas tütar Ada ning Põmpa, mees, kelle kaissu õhtul pugeda. Mulle raamat väga meeldis
looduslikku 27.keda peetakse abstraktsionistliku kunsti rajajaks ? Vassili Kandinsky 28. mille poolest erines abstraktionism varasemast kunstists ? Ei kujutatud midagi konkreetset, püüti edasi anda meeleolusid, erinevad värvilaigud, meenutas lapse kritseldust. 29. mida püüdisd väljendada abstraktionitid oma teostega ? püüdsid väljendada oma emotsioone ja meeleolu. 30. mis on peamised erinevused abstraktionismi, ekspressionismi ja geomeetrilisel suunal ? abs- kritseldused, geo-kuubikud jooned, ristid nt must ruut 31. kes on geomeetrilise abstrktsionismi väljapaistvaim esindaja? Malevits "must ruut" 32.naivismid iseloomulikud jooned. asjaarmastajad, kuntsnikud ebatäpsed, püüti detailides täpsed olla. 33.naivistid prantsusmaal, gruusisas ja eestis ? Rousseau, Niko, Paul Konda 34. dadaismi iseloomulikud jooned. ühiskonna kriitiline, kleebiti erinevat prahti kokku, kunti tavalisi esemeid. 35.mida püüdisd dadaistid maailmale öelda
toetudes. Mida rohkem me leiame isikupäraseid jooni, otstarbekaid lihtsustusi ja originaalseid tähekujusid, seda parem. Samas ei saa seda võtta ka alati nii, sest iga normist kõrvale kalduv joon ei lisa isikupära. Näiteks kui kohtame kirjas palju kasutuid silmuseid ja muid ilustusi on tegu lihtsalt edeva inimesega. Joonis 1 Ja 2:korrapäratud 1- jõulised, huvitavad tähekujud/jõuline loovisikus, vastandikud impulsid ja mõttepalangud 2- saamatud , hägusad kritseldused/ lootusetu hädavares, rapsakas ja saamatu. Joonis 3 ja 4 :korrapärased 3- originaalne: liht. tähekujud, ainulaadse seotused (i täpi sidumine)/ hramooniline isiksus, tunded tasakaalus 4- pole isikupära: tuim ja tavaline/ tuim ja apaatne, puudub oma arvamus, intelligentsus vaevu keskpärane Sidumisaste: Suur sidumisaste - süsteemne ja loogiline mõtlemine, sihikindlus oma eesmärkide saavutamisel. Liigne seotus- tuimus ja ideedevaesus.
Arvan, et Debora hakkas käega lehvitama, et saada minu tähelepanu ja et ka mina kuulaksin kitarri mängu. Kui muusika on vaiksemaks jäänud, annan ma lapsele paberi ja pliiatsi - Debora vaatab mind ja hakkab joonistama või õigemini lihtsalt kritseldama. Kritseldamine ehk spontaanne joonistamine on lapse esimene kunstilise arengu etapp (Jalongo & Stamp, 1997). Spontaanne joonistamine on tähtis, arendamaks ladusaid ja rahulikke liigutusi ning loomaks elementaarseid kujutisi. Kritseldused ehk esimesed joonistused on aluseks lapse käe koordinatsiooni edaspidiseks arenguks. (Kikas, 2008) Deboral on kritseldamine pooleli, kuid võtan ta sülle ja teen talle suure kalli. Tüdruk kilkab ja naeratab mulle. Panen ta maha ja laps jätkab joonistamisega. Järgnevad viis minutit üritab ta suuri ringe valgele paberile teha. Minu lapsevaatluses selgus, et Debora on oma eale vastavate käitumisnormidega, kuid võib-
.....7 2.1 Autoriõiguste rikkumine Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaal................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Tehes lapseeas oma esimesed kritseldused paberile, ollakse juba täisväärtuslik autor. Kritselduse ehk teose edasimüümisel aga on autoril õigus saada tasu. Tsiteerides Pisukest (2004) „Kõik inimesed on autorid. Suurem osa nendest ainult ei tea seda. Enamus ülikooli töötajatest ja üliõpilastest teab, et nad on autorid, kuid suur osa ei tea oma õigusi. Ja osa nendest, kes teabki oma õigusi, ei pruugi sageli osata neid õigusi kaitsta.“ (Pisuke 2004: 9)
`Izobrazitelnaja dejatelnost rebjonka kak forma usvojenija sotsialnogo opõta` Muhina.V.S, Moskva, `Pedagogika`, 1981 `Vosniknovenije isobrazitelnoi funktsii risovanija`, lk. 101-113 Refereerinud Üliõpilane: Ants Aasmets, AÜ, 3 k., SOPH Küsimus sellest, kuidas lapse kritseldused paberil omandavad kujutletava karakteri on üks peamisi aru saamaks lapse joonistamise sisu. Nimelt just kujutlemise funktsioon kirjeldab joonistamist, kui erilise tegevuse spetsiifikat. Selle tegevuse algsete allikateselgitamine võib heita valgust selle tegevuse üldisele determineerimisele ja määrata suundi, milles võiks otsida joonistamise arenemise seaduspärasusi. Laste joonistuste uurijad kirjeldasid kujutise tekkimise protsessi ja üritasid seda ka selgitada
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr...
Piaget´aga leidis, et intellekt.d protsessid soolise identiteedi kujunemisel ja mõistmisel on olulisemad. Kohlberg väitis, et teadmised sugudevahelistest erinevustest tekivad pärast arusaama soorollidest ja soolisest identit.st. Fischer ja Lazerson uskusid, et enne 4.a saavad lapsed aru vanusest ja soorollist erandi, mitte aga koos. JOONISTUSED: elemendid, mis aluseks graafilistele sümbolitele või sümboli tähendusega geom.kujundid. Luquet: juhuslik realisem (kritseldused); intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne realism (püüd 3D raskusi ületada). Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj.viisi tekkimist pole staadiume; visuaalne realism ei arene vaid sõltub kult.lt määratletud konventsioonide valdamisest. Joonistused on kasvatuslik ikooniline sümbol, norm.arenguga lastel suruvad sümbolilised repres.d maha visuaal-ruumilised repres.d
Initsiatiiv (aktiivsus, liiderlikus) vs süütunne (kohmetu, vajadus varjata, ei algata suhtlemist) Sotsiaalne ja emotsionaalne – märgatav armukadedus ja rivaalitsemine, tekivad eakaaslased ja suhted Mäng – oma reeglid ja oma piirid, rolli ja fantaasiamängud, Individuaalne vs seltskondlik, Elutute asjade vs suhete uurimiseks, Spontaanne vs reeglitel põhinev. Siirdeobjektid e mänguasjad e sild lapse ja ema vahel Joonistamine – algul kritseldused, siis kujundid ja siis kujutised Sõprus – oluline, et sõbral on mänguasjad, kuidas käitub ning siis sõbra iseloomuomadused Agressiivsus – õpib end kehtestama – löömine, hammustamine, norimine, asjade võtmine, 13. Keskmine lapseiga Arenguülesanded: Füüsiline – kasvab aastas 5-8 cm, areneb peenmotoorika, füüsiline jõud, jääv hambad Kognitiivne – mõtlemine areneb on konkreetne, põhjused-tagajärjed, tekib
Tema julgust ja vaprust näitavad kõik need seiklused, mis ta on pidanud nelja aasta jooksul pidanud läbi elama. Esimese raamatus püüdis Voldemort saada endale tarkade kivi, mis andis omajale igavese elu ja rikkuse. Harry avastas selle plaani ja sõprade abiga suutis ta Voldemorti takistada ja tarkade kivi tagasi võita. Teisel õppeaastal oli Harry koolis kardetud, sest seal toimus salapäraseid asju: õpilasi kivistati ja seintele ilmusid kritseldused, et saladuste kamber on avatud. Viimati oli saladuste kamber avatud 50 aastat tagasi, kui Sigatüükas käis Voldemort, siis veel nimega Tom Riddle. Harryt kahtlustati sellepärast, et ta oskas ussisõnu ja ta oli valel ajal vales kohas. Igakord, kui avastati kivistunud inimene, sattus Harry esimesena selle juurde. Aga lõpuks õnnestus Harryl Voldemort jälle peatada, sest viimane oligi see, kes avas saladuste kambri ja püüdis sedasi Harryt mõrvata.
◦ siirdeobjekt - ese, mida laps armastab üle kõige ja võtab igale poole kaasa, nt tekk, mõmmi ◦ lapsed võtavad rolle soost lähtudes, suur mõju ümbritseval keskkonnal; juba 1,5 aastased saavad aru nimisõnade soolisust, nt emme-issi, 4-aastased suudavad eristada kokkuleppelisi soorolle, nt siduda triikraua naise pildiga ◦ laps kiindub rohkem samasoolissse vanemasse joonistused ◦ 18.-30.elukuu - kritseldused, geomeetrilised kujundid > graafilised sümbolid, nt päike; vaieldav, kas laps üritab joonistustega midagi öelda ◦ 3.eluaasta - laps annab joonistustega edasi kindlaid asju, geomeetrilise kujundite kombineerimine, nt kriipsujukud, ka pimedad lapsed joonistavad samamoodi, nim intellektuaalne realism ehk laps joonistab, mida teab, sümbolina kõige olulisemad tunnused; siiski säilitatakse ruumilisus ◦ 8
tõmbamist. Kui last julgustate ja nimetate kritseldamist kirjutamiseks, hakkab tähtede tegemine talle mõnikord isegi rohkem meeldima kui joonistamine. mida teha Tehes ostude nimekirja, andke lapsele pliiats ja leht joonelist paberit, et ka tema saaks oma nimekirja teha. ta ei pea päriselt kirjutama - täpselt samuti, nagu ei pea olema äratuntavad tema esimestel joonistustel kujutatud asjad. Kui julgustate teda kirja moodi kritseldama, muudab ta ajapikku kritseldused tähtedeks. Vaadake kritseldusi ja kiitke: "Vaata, sa oled päris N-tähe kirjutanud!" Laps on uhke ja järgmine kord hakkab võib-olla ise seda N-tähte otsima. Seejärel ta ehk proovib juba teadlikult seda tähte teha. Kui last õhutada, hakkab ta vähehaaval kirjutama. Laske tal edeneda omas tempos. Kiitke lapse tehtud tähti ning ärge kunagi alavääristage ta kritseldusi. Kui laps tunneb, et tema kirjutamist hinnatakse, jätkab ta tavaliselt proovimist. NUMBRIMÄRGID
Kriipsujuku on õpetatud inimeste poolt. See pole lapse normaalne areng. Ta hakkab joonistama figuuri, kus on kaks figuuri mägistavat joont. Iga kehaosa eraldi, oleneb, mis kujundi on õppinud. Edasi riided selga 4-5-aastane hakkab kaela ka joonistama, enne ta ei teadnud, et see tähtis. Ära suru maha loomulikku figuuride joonistamise mustrit. Esimesed joonistused ongi kritseldused. Siis hakkab värve vahetama. Kuskil aasta paiku tuleb peajalgne, enne seda teeb veel läbi staatiumi, kus õpib geomeetrilisi kujundeid. Nüüd hakkab neid kombineerima. Värvid teevad erinevaid jälgi. Nüüd anna talle erinevaid joonistusvahendeid, kasuta erinevaid joonistusviise, et arendada. Hiljem käib see kõlps nagunii, et ei taha joonistada. Alguses on nagu üks indiviid, kes käib ümber objektid
Paindlikkus Rigiidsus Aeg mõtlemiseks Ajaline piiratus Tasakaal, juhtnäärid, vabadus Rõhuasetus juhtnööridele Vaba suhtlemine Formaalne suhtlemine Jne. Kujutle, et oled nööp, mis mantli eest ära kukub. Loovtegevused: mängimine, juttude jutustamine, joonistamine. Laste joonistused slaididel- oluline on laste joonistused, ka kritseldused alles hoida! See on loov tegevus. Intellektuaalne realism vs visuaalne realsim. Laste joonistustest võib aru saada kahte moodi. Algul on ta intellektuaalne realist. Ta joonistab seda, mida ta teab- nt joonistab kohvitassi nii, et sang on selle küljes, kuigi ta parasjagu sanga ei näe. Goodnough- Harris. Draw a man Test. (Välja töötatud 1962). Sellega saab mõõta laste vaimset vanust. Kriipsujukud poiss ja tüdruk- pildid slaidil. Laste joonistuste areng kujutamisviisi järgi
Kui last julgustate ja nimetate kritseldamist kirjutamiseks, hakkab tähtede tegemine talle mõnikord isegi rohkem meeldima kui joonistamine. mida teha Tehes ostude nimekirja, andke lapsele pliiats ja leht joonelist paberit, et ka tema saaks oma nimekirja teha. ta ei pea päriselt kirjutama - täpselt samuti, nagu ei pea olema äratuntavad tema esimestel joonistustel kujutatud asjad. Kui julgustate teda kirja moodi kritseldama, muudab ta ajapikku kritseldused tähtedeks. Vaadake kritseldusi ja kiitke: "Vaata, sa oled päris N-tähe kirjutanud!" Laps on uhke ja järgmine kord hakkab võib-olla ise seda N-tähte otsima. Seejärel ta ehk proovib juba teadlikult seda tähte teha. Kui last õhutada, hakkab ta vähehaaval kirjutama. Laske tal edeneda omas tempos. Kiitke lapse tehtud tähti ning ärge kunagi alavääristage ta kritseldusi. Kui laps tunneb, et tema kirjutamist hinnatakse, jätkab ta tavaliselt proovimist. MEELESPEA toas
annaabi.ee 
