teooriat. Kui hing ei käi keha juurest ära vaid on koguaeg sellega siis on ta must ja rikutud, siis ei ole tema jaoks muud kui kehalised naudingud ning ta kardaks ja väldiks filosofeerimist. Keha on raske ja rõhuv ning kui hing selle juurest ära ei käi siis jääbki nähtavaks ning ringleb kalmistute ümber. Halvad hinged aheldatakse loomadeks. Puhtad hinged aga saavad Hadesesse, sest nad ei võta kehast midagi kaasa ning on harjunud keha juurest põgenema Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Nii kuidas nad ise soovivad, loomulikult kui neil õnnestub ta kätte saada ning tal ei õnnestu nende eest põgeneda
väga paljud inimesed ning vägagi võimalik, et oleks leidnud mõne viisi, kuis linnas põgeneda nii, et keegi ei pane tähele. Tema põgenemine oleks jätnud talle elu ja võimaluse teha edasi seda, milleks ta loodud oli filosofeerimine ja inimeste õpetamine. Õpetajaid on eluteel alati tarvis. Leidsin mõned lõigud Sokratese surmapäeva kirjeldusest ja tema kahekõnest innuka õpilase Kritoniga. Sokrates Kritonile(Sokratese innukas õpilane, kes tahtis oma varanduse ohverdada selleks, et Sokrates vabastada vanglast) ,,Need, kellest sa räägid, talitavad nõnda täitsa põhjendatult, sest nad arvavad sellest kasu saavat; mina aga jätan selle tegemata täitsa põhjendatult, sest mina ei arva sellest midagi kasu saavat, kui võtaksin mürki veidi hiljemini; naeruvääristuksin ainult iseenese silmis, ihaldades elada ning püüdes säästa, kus pole enam midagi säästa
Küsimused: 1) a) Eelkõige on suureks õnnetuseks Sokratese surm, sest iga inimese elu on väärtuslik nii teiste ühiskonnaliikmete kui eelkõige selle inimese enda jaoks. b) Kriton ütleb, et kui Sokrates endale ei mõtle, siis võiks ta mõelda oma sõpradele, kelle jaoks oleks sõbra surm suur õnnetus. Kriton väidab, et sellist sõpra nagu Sokrates ei leiaks ta enam mitte kunagi, seega oleks Sokratese kaotamine tema jaoks samuti suur õnnetus. c) Kui Sokrates sureb, siis arvab enamik, et Kritonile on raha tähtsam kui sõber ning ta ei hoolinudki Sokratese päästmisest. See rikkuks tema, Sokratese sõbra mainet. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 2) a) Sokratese päästmise eest ja pealekaebajate vaigistamiseks pole vaja maksta palju raha ning Kritonil ja teistel Sokratese sõpradel jätkub selleks raha. b) Kui Sokrates vanglast põgeneb, siis ei peaks ta ka oma toimetuleku pärast muretsema, sest Kriton on nõus jagama temaga oma vara
nähtava varjuna. Puhas hing on ka see, kes on enda hinge ning keha eraldi hoidnud. Kehalised instinktid muudavad inimese räpaseks. Filosoof oskab keha ja vaimu soove eraldi hoida ning tänu sellele on tema suremine palju lihtsam, sest ta ei ole enda keha ori. Samuti on filosoofi surm palju lihtsam, sest filosoof, pidades lugu tarkusest ning teadmistest, on hoidnud oma hinge vabana naudingutest ning erinevates himudest, samuti hirmudest. 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokrates vastab Kritonile, et tema keha tuleb matta nii, kuidas meeldib, sest siis on see vaid Sokratese keha, kõigest kest, tema hing, mis on tegelikult oluline, on selleks ajaks juba Jumalate juurde rändama läinud.
teooriat. Kui hing ei käi keha juurest ära vaid on koguaeg sellega siis on ta must ja rikutud, siis ei ole tema jaoks muud kui kehalised naudingud ning ta kardaks ja väldiks filosofeerimist. Keha on raske ja rõhuv ning kui hing selle juurest ära ei käi siis jääbki nähtavaks ning ringleb kalmistute ümber. Halvad hinged aheldatakse loomadeks. Puhtad hinged aga saavad Hadesesse, sest nad ei võta kehast midagi kaasa ning on harjunud keha juurest põgenema · Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Nii kuidas nad ise soovivad, loomulikult kui neil õnnestub ta kätte saada ning tal ei õnnestu nende eest põgeneda Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: · Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks?- ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?" sest metafüüsika käib nimetusena kogu filosoofiat määratleva keskme ja tuuma kohta
Hadesesse saab jõuda vaid hing, mitte keha. Hinge puhastumiseks peab Sokrates aga naudingute, hirmude, himude ja muude keha vajaduste välja vahetamist mõõdukuse, vapruse, arukuse ja muu sellisega. Viimane on omane vaid filosoofidele. Hing saavutab puhtuse seda enam, mida enam ta keeldub olemast keha ori. 17 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokratese vastus Kritonile tema matmistalitluste kohta väljendab seda, et temale kui filosoofile on omane hingeline tegevus ja matmise ajaks on ta hing juba kehast eemaldunud. Keha ilma hingeta on vaid tühi kest, mida ei tasuks üle tähtsustada. Seetõttu tuleks ta matta nii nagu teised heaks arvavad. 6. loeng Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1
1) sõbra surm on õnnetus (“kui sa sured, siis pole see õnnetus mitte ainuke”) 2) õnnetus on ka haruldase sõbra surm (“sõber, millist ei leia ma enam kunagi”) 3) kaotab enamiku silmis maine (on häbiväärne pidada raha sõpradest tähtsamaks) Tähendus: enamiku arvates on elav inimene (sõber) tähtsam kui surnud asi (raha) Sokrates: hoolida parimate arvamusest: enamik ei muuda “kedagi ei arukaks ega arutuks”, vaid teeb “huupi, mis ette juhtub”. 8) Sokratese vastuväited Kritonile (argumentatsioon esitada võimalikult lühidalt, kuid sisulises mõttes täielikult) Ei tohiks hoolida enamiku inimeste arvamusest (kasulikke arvamusi peab austama, kahjulikke aga mitte; „Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ühtlasi tõde ise.“) Ei oleks õiglane, kui ta lahkuks vanglast ilma ateenlaste loata. Peaasi tema arust
Selgitage seda teooriat. Mida vähem on hing keha juurest ära käinud ehk mida rohkem on hing seostunud kehaga, seda mustem ta on ning seda raskem on ta hauatagune elu. Kui hing on teeninud terve elu keha, olles sõltuv ihadest ja maistest rõõmudest, seda räpasem ta on. Puhas hing on aga neil, kes pole hoolinud maistest väärtustest, tegelenud filosoofiaga, ning sedavõrd on neil hauatagune elu ka parem. 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta? Nii, kuidas aga meeldib, sest Sokrates leidis, et ta lahkub õndsate õnne ja kuna keha on niikuinii kiiresti häviv, siis pole mõtet selle pärast muretseda. 1. Milliste filosoofiliste küsimustega tegelevad epistemoloogia/tunnetusteooria/gnoseoloogia? Teadmise võimalikkus ja selle objektiivsus? (Kas me saame lihtsalt uskuda mingitesse asjadesse või saame midagi tõsikindlat ka nende asjade kohta väita
Selleks, et hing puhas oleks, tuleb elada õige filosoofina ja tõepoolest harjutada ennast kergesti surnud olema. Kui ta eraldub kehast aga määritult ja räpaselt (kui ta on terve elu kehaga seotud olnud) vajub alla ja tõmmatakse tagasi nähtava valda.Need hinged on sunnitud seal ekslema,kanded karistust möödunud halva eluviisi eest. Ekslevad senikaua kuni kirg endise saatja järele aheldad nad taas kehasse. Üldjuhul loomade kehadesse. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Küsimusele kuidas teda matta, vastab Sokrates, et nii kuidas aga meeldib. Eeldusel, et Sokrates ei suuda nende eest põgeneda. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide kohta ja tõe olemuse kohta. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja
varjuna(nüüd on see hing nähtav, sest ta võttis peale surma kehast midagi kaasa ja see midagi oli ilmselt mingi kehaline iha) liikuma ja ootama uut keha. Kuid see keha võib olla hoopis eesli oma. Sokrates loomulikult uskus seda, et taevane elu on parem kui maine ja seega, pole kehaihasid täis hingel eriti väärtuslik hauatagune elu, sest ta on varjuna maa peal. Selliseid hingesid olla isegi nähtud Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? o Täpselt nii, kuidas neile meeldib, sest see on ainult Si keha, kuna tema hing on selleks ajaks juba liikunud jumalate juurde o Kuidas aga meeldib!.......Julge tuleb olla ja tuleb öelda, et maetakse mu keha ja matta tuleb nii, kuidas armsam tundub ja kuidas arvatavalt kõige kombekohasem on. Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta:
filosoofilistest tõdedest ei eraldu surres kehast puhtana. Ta jääb ringlema oma hauakambri ümber ning ei pääse seega jumalate juurde. Kui nad on aga piisavalt ekselnud aheldatakse nad nende jaoks kõlbeliste loomade kehasse. Näiteks õgardid ja joomarid eeslite kehadesse. Kuna aga õige filosoof elab vaid mõistuse nimel ja ei teeni oma kehalisi vajadusi on ta puhas ja pääseb seega Hadese juurde. 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokrates seletas eelenevas tekstides, et pärast surma on tema ja ta keha eraldunud, pole mingit vahet kuhu see keha poetada. Kuna keha on nii kui nii ainult segadust ja ängi tekitanud temale on see iseenesest aru saadav. 6.nädal Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofiliste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia?
seotud kehalise ning surelikkusega. Selline hing ei saa olla puhas, sest ta on kasvanud kokku oma kehaga. Sellised hinged ekslevad, otsides samasuguseid naudinguid ning ahvatlusi mida nad kogesid koos oma kehaga. Kartes nähtamatut, rändavad nad ringi Hadese ees, haukambrite ja kalmude ümber, nad paistavad varjudena. Kirg endise elu ja keha vastu aheldabki nad sellisesse iseloomutüüpi, millega nad on harjunud ning millesse on juba sisse elanud. 88. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokrates jätab vabad käed oma matjatele. Ta vastab lühidalt: ,,kuidas aga meeldib!" Sokrates filosoofina oli kindel, et tema vaim elab edasi ning sünnib uuesti, oma maisest kehast ta ei hoolinud. Tema väärtus on tema hing ning see ju elab edasi, keha on aga surelik ning see muutub, kehast ei jää järele midagi. Seetõttu ei jää Sokratesest maha midagi, mida ta oleks pidanud väärt hoidma või väärtustama. 89
annaabi.ee 
