millele saab siin elus toetuda ja tõde otsida. Inimesed justkui peavad usku enda eluviisiks ja kutsumuseks. Paljud leiavad, et usk ongi midagi, millega nad tahavadki terve elu tegeleda ja see hoiabki neid elus. Mõned inimesed aga ei usu millessegi. Mõned kardavad usku ja usklike ning pigem usuvad iseendasse. Meie esivanemad uskusid midagi ja nii ka tänapäeval, samuti ka Roomas usuti midagi või kedagi. Ristiusk ehk kristlus tekkis 1.sajalndil peale kristust Palestiinas. Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii hämmastavad, hakkasid kõik inimesed arvama, et tegemist on messia ehk Kristusega. Inimesed arvasid, et Jeesus on Jumala poeg ning et Jeesus vabastas inimkonna nn pärispatust. Usk hakkas aina levima ja levima. Jeesuse õpilased rajasid uusi kogudusi ja niimoodi jõudis ka see usuliikumine Rooma. Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati
Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga esindab pelikan Kristuse loomust: pelikan inimlikku ja fööniks jumalikku poolt.
KATAPULT Priit Toomsoo Alar Pastik Laura Pirbe Mihkel Parkja Luunja keskkool 2010 MIS ON KATAPULT? · Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. · Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid et energiat väljastada · Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL
Artell mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk Ikonotaas ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel sibulakujuline kuppel Katakomb maa-alune matmispaik Constantinus Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks? Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid) Miks võttis Rooma riik ristiusu 4.sajandil omaks? Sest ristiusk levis kulutulena ja selle levikut ei suudetud peatada
Latin Abbreviations e.g-exampli gratia-for example-näiteks CV-curriculum vitae-biography-elulugu NB!-nota bene-pay attention-pane tähele a.m.-ante meridiem-before noon-enne keskpäeva p.m.-post meridiem-after noon-pärast keskpäeva AD-anno domini-after Christ-peale Kristust(pKr) BC-before Christ-enne Kristust(eKr) Repetito mater studorium est.-Kordamine on tarkuse ema. Errare humanum est.-Eksimine on inimlik. Citius, altius, fortius.-Kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Lupus in fabula.-Kus hundist juttu. Ars longa, vita brevis est.-Kunst on pikk, elu lühike.(Art is long, life is short)
sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on
8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid. Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid.
Kõik kaksteist jüngrit on jagatud nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus igaühele on antud veel erinev reaktsioon Kristuse uudisele. Reageeringud varieeruvad üllatusest tõelise jahmatuseni. Vastukaaluks jüngrite käitumisele on Kristus ise väga rahulik, mida on näha tema maha suunatud pilgust ja käte asendist. Teos on väga realistlik, valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna kuid samas loomulikuna. Juudas on maalil ainuke, kelle küünarnukk on toetatud lauale, ta jälgib pingsalt Kristust, hoides samal ajal käes kotti. Võrreldes da Vinci samanimelise teosega on Tintoretto kasutanud maalil diagonaalperspektiivi, kus ruumi piirid mattuvad kaugele hämarusse. Värvikasutus on dramaatiline ja kontrastne; kasutatud on tumedamaid toone läbisegi metalselt helkivate heledate toonidega. Maal mõjub väga rahutult ja on täis liikumist. Peale inimeste on maali ülaosas hõljuvad inglid. Kristus on küll maali keskel, kuid ruumi sügavuses. Töö ei kujuta apostleid
Ristiusu mõjutus kunstile Vana-Roomast Romaani kunstini Esimesel kuni viiendal sajandil pärast Kristust oli kristluse tekke ja rohke leviku aeg. Sellel perioodil tekkis, arenes ja sai oma põhivormid kristlik kunst, mis oli üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlikku kunsti mõjutasid nii Vahemere piirkond kuid see oli levinud ka väljastpool seda. Esimestel sajanditel pärast Kristust sai kunstiteoste loomine inspiratsiooni kristluselt. Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest.
samasugust paati. Tagaplaanil on majad ja hooned, mis näivad olevat tehasehooned, mis seletaksid selle teose pilvede erakordset kuju. Tema tööd on eripärased sellepärast, et ta jätab taustal näha esialgse taiese värvi, mis toob piirjooned hästinähtavalt esile. Tema teosed jätavad üldiselt sügava mulje oma erakordse maalitehnika tõttu. Teine teos, mis mulle silma hakkas, oli Aleksandr Semenovi maal ,,Õpetaja". Sellel oli esiplaanil kujutatud Kristust, kellel pea ümber okastraat, ja tagaplaanil risti, kusjuures Kristust oli kujutatud tugevalt ja tumedalt, samas kui rist oli habras ja heleda tooniga. See maal oli silmapaistev oma tehnika poolest, mis erines teistest täielikult. On kasutatud kortsutamistehnikat taustal, mis valgub kollasest üle punakaks. Tähelepanu väärib ka selle teose raam, mis oli, erinevalt teistest selle galerii töödest, kahekordne. Esmapilgul ei tundunud see maal eriti
valitsemise algus 13.-14. Saj. · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia. · Seinamosaiike on Bütsantsis vähe. · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega, keiser Justinianus õukondlastega. · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. See sattus Venemaale 11.-12. Saj. Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi. · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg. · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis. · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda.
(NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, kõik paganlik. · Kristlik sümboolika. NT: lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. · Pildid, mis illustreerivad otseselt mõnda kohta piiblist ( Vana Testamendi lugusid) (NT; Mooses kaljust vett välja löömas, kolm meest tulises ahjus jne) · Sagedased motiivid : rist, ülestõstetud kätega iniene(palvetaja) Skulptuur: · Ei loodud · Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega
(mida nad meenutasid alabastrist või nende segust krundile munatemperavärvidega, liikudes tumedalt taustalt Rooma perioodist) heledatele. Ikoonil on alati ka kiri ja spetsiaalsed märgid. Mis tähendab pantokraator? Motiiv Bütsantsi kunstis; Kiriku apsiidi kaunistus, mis kujutab troonil istuvat Kristust . Mis on Madonna piltidele iseloomulik? Madonnapildid kujutavad Maarjat Jeesusega. (mille järgi me nad ära tunneme) Mis on bütsantsi arhitektuuri Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Mosaiigid. ehituslikud saavutused? Mis on liseenid? Vertikaalne sile dekoratiivne müüririba, mis vähesel määral eendub müüripinnast. Mis on petik? Müüripinda liigendav madal akna-, arkaadi- või
Knossose loss Omapärane kunstiteos on Knossose loss Kreeta saarel. Kui räägitakse Knossose lossist, siis räägitakse seda tavaliselt seoses Egeuse kunstiga ehk Kreeta-Mükeene kultuuriga. See on väga vana kultuur, mis sai alguse ligi 3000 aastat enne Kristust ja kestis kuni 1100 aastani enne Kristust. Knossose loss oli üks suurimaid ja ilusamaid ehitisi Kreeta saarel. Mis tegi selle ilusaks, et selle lossi ilust rääkis kogu antiikmaailm? Saladus oli selles, et seal kasutati väga säravaid värve lossi kaunistamisel. Lossi seinad olid kollakast kivist, sambad lossis aga värvitud jõulise punase ja musta värviga. Päikesevalguses need värvid särasid. Seinamaalingud olid väga elurõõmsad. Need kujutasid sündmusi usulistel teemadel, naisi, loodust, loomi, ja eriti mereloomi
Kõikehaarav puhta ilu tunne. kas oleme 987. taevas a kuulutasid või maa Kiievi vürsti Vladimiri peal". Tänapäeval kuldsaadikud: tuhmunud, ,,Memuuseum alates 1935. ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935. mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, sinna kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal · Kirikute kupli küljel ingleid. sisemusi Seinu kaunistati mosaiikidega. kaunistasid Pühakute stseenid piibli ajaloost. pildid paigutati alla, sinna kus Mosaiikidele iseloomulikud seisis rahvahulk. Kuplil ranged kujutati Kristust, näoilmed, fooniks kuld. Palju apostleid kasutati lillat. ja prohveteid
Loomade pilte pole just maalitud niisama kunsti pärast, vaid koopad võisid olla ka paigaks, kus peeti mitmesuguseid rituaale. Keskmine kiviaeg inimeste asupaigad laienesid, sellest ajast on jäänud vähe kunsti mälestusi, oluline erinevus on et kalju joonistel ei ole kujutatud niivõrd loomi kuid inimesi oma toimetuste juures! Nende joonistel kujutati mehi oma vahel võitlemas naisi jalutamas lastega. Noorem kiviaeg - noorem kiviaeg umbes 6 000 aastat enne Kristust. On leitud kiviplaatidest tehtud ruume, mis on ühest küljest avatud, tõenaoliselt on need haud ehitised, kus maeti surnud. Pronksiaeg - Tekivad muistsed tsivilisatsioonid, mesopotaamia, Egiptus, lähis-idas, Induse orus ja Hiinas. Egiptuse kunst - Neljandal aastatuhandel enne Kristust, tekkis Niiluse kallastale, kõrgetasemeline kunst. Millest rikkalikumad säilinud mälestused annavad selga kujutuse egiptlaste kunsti kohta. Mälestused annavad teada, mis sel ajal toimus. Selle suurepärase
Hadrianuse mausoleum Referaat 1. Ajaloost Ehitis oli algselt mõeldud mausoleumina imperaator Hadrianusele (lisa 1). Mausoleum on ehitatud Tiberi jõe kaldale, umbes 135-139 aastat peale Kristust ja mille arhitektiks oli Demitriano. Haudehitise idee andis loojatele Augustuse mausoleum. Algselt oli haudehitis kaunistatud silindri-kujuline ehitis, mille ringikujulise osa läbimõõt on 64 meetrit ja kõrgus 20 meetrit, aiaga ning katust ehtis kuldne hobuste nelirakend või hiiglaslik Hadrianuse kuju. Aastal 138 pKr, aasta pärast Hadrianuse surma, asetati tema, ta naise Sabina ning nende esimese lapsendatud poja, Lucius Aeliuse, tuhaurnid. Pärast Hadrianuse surma lõpetas ehitus-
Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Kohtame ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Näiteks näeme Joonast ja vaalaskala, Taanieli lõvide keskel kannelt mängimas (see pilt sümboliseerib usu jõudu), Moosest kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedasteks motiivideks on muidugi rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja.
aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor. Ta oli 17 aastat vana ja töötas võimuka patrooni alluvuses. 1494. aastal kogunes Prantsuse kuninga Charles VIII juhitud armee linnamüüride taha ja ähvardas linna vallutada. Paljud inimesed, nende hulgas ka Michelangelo, põgenesid Firenzest. Michelangelo läks Venetsiasse. 1497 aastal tellis Prantsuse saadik kardinal Jean Bilheres de Lagraulas Michelangelolt uue öö, mis pidi kujutama Neitsi Maarjat, kes hoiab kätel surnud Kristust; selline kujutis oli tuntud kui Pieta. Michelangelol kulus kaks aastat enne kui ta Pieta valmis sai ja see ´skulptuur tegi Michelangelo nime kuulsaks. . aastal otsustas Julius II, et algselt Sixtuse kabeli lage kaunistanud kuldtähed tuleks üle maalida stseenidega Piiblist. Vaatamata selle, et Michelangelol maalimise kogemust polnud, valis Julius just tema lage tegema. Tal läks 4 aastat aega, et laemaaling valmis saada. Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi
mateti surnuid. Katakombid olid osaliselt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Mõnda antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki ja nii saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst
10. Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri? Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaala linnad olid Bütsantsi võimu keskusteks. 11. Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike? Ravennas leidub palju bütsantsi aja mosaiike. 12. Mis on ikoon? Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. 13. Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Usuti, et ikoonid 14. Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Kristust, jumalaema või pühakuid. Enamasti Kristuse ema Maarjat lapsega. 15
JAANIPÄEV L I I S A TA M M 10.A JAANIPÄEV • Peetakse Ristija Johannese sünnipäevaks. • 24. juuni • Tähistamist alustatakse jaanilaupäeval (23. juunil). • Tegemist oli tähtsa pühaga. Karjastele ja teenijarahvale anti vaba päev. RISTIJA JOHANNES • Sündis kuus kuud enne Kristust. • Prohvet ja ristija. • Eestis kannab nime Jaan. • Noor tantsija Salome nõudis valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti surmast. RISTIJA JOHANNESE PEA KOMBESTIK • Jaanilaupäeval (jaanipäevale eelnev õhtu) tehakse lõke. • Puhastusrituaalina on kombeks lõkkest üle hüppamine.
Aleksandria-periood keemias Aleksandria perioodil, mis leidis aset paaril aastal enne Kristust ja ka peale. Sel perioodil tegutsesid keemia teadusharus eriti palju egiptlased. Sel ajal oli keemia väga tihedalt seotud müstika ja religiooniga. Järjepidevalt tegeleti kulla valmistamise retsepti otsimisega. Saladusi, mis sellega kaasnesid teadsid vaid väga vähesed. Selle kohta, et nad tavalisi metalle kullaks tahtsid muuta on liikvel ka palju legende. Nende otsingute käigus saadi ainete ja nende omaduste kohta palju teadmisi ja õpiti kasutama erinevaid töövõtteid ja katsevahendeid
BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED Empoor - rõdu kirikus Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike
Vaskpillid. Trompet: Vaskpillide sopranpilliks on trompet. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten.
Mida aeglasem on protsess seda kvaliteetsem siider tuleb Kääritamine kestab 3 kuud ja selle ajaga on alkohooli sisaldus umbes 4,5% Peale seda algab 6 nädalane järelkääritamine Ajalugu Astuuria on Hispaania olulisim siidritootmise piirkond, andes 80 % kogu riiklikust toodangust. Selle piirkonna ajalugu on tihedalt seotud siidriõuna kasvatamise ja selle joogi valmistamisega, millele viitavad geograaf Straboni teosed aastast 60 enne Kristust. Tuntumad siidri tootjad Eestis Saku Long Drink A Le Coq Fizz Pear , Liviko Viruvalge Cooler MA TÄNAN !
v võlvi vahele tahvelmaal iseseisev maal (puu)tahvlil, lõuendil vms fresko värskele niiskele krohvipinnale maalitud pilt vitraaz värvilistest klaasitükkidest kokku seatud v värviliste maalingutega aken, esines eriti keskaja kirikuarhitektuuris ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile katedraal peakirik pietà kunstiteos, mis kujutab leinavat Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust ladina rist rist, mille üks haru on teistest tunduvalt pikem kreeka rist rist, mille harud on kõik ühepikkused voluut spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassadidel jm
Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Otto I taastas 10. saj keisrivõimu. Tema loodud riiki nim Pühaks Rooma riigiks e Saksa-Rooma keisririigiks. Riiki kuulusid tänapäeval Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia alad. o Hilisematel sajanditel keisrite võim langes, pidev keisrite ja paavstide vastasseis. o Kiriku rajajaks peeti Kristust, kes määras apostel Peetruse oma asemikuks. Paavstid Peetruse järeltulijad. o Kõrgkeskaegsete paavstide arvates vaimulik võim ilmalikust oulisem. Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka.
Peakirik ehk toomkirik. Iseloomustage gooti ja romaani stiili? /ajastu, tunnused/ Gooti: XIII-XIV sajandil. Tunnusteks on teravkaar, kõrgemad tornid, avaramad aknad, saledamad sambad. Romaani: XI- XIII. Tunnusteks on ümarkaar, raskepärane, paksud müürid, kitsad aknad. Keda kujutatakse keskajal kujutavas kunstis?Miks? Jeesust Kristust, neitsi Maarjat, pühakuid, piiblitegelasi. Sest enamik inimesi olid kirjaoskamatud, ning maalide ja skulptuuride abil anti edasi Piibli teksti. Miks polnud kujutav kunst keskajal eriti tõetruu? Sest kujutati inimese hinge, mitte välimust. Kuidas eristusid kangelaseepos ja rüütliromaan? Kangelaseepos kirjutati värsivormis, rüütliromaan aga jutuna.
1870 aastal kutsus Charles Taze Russell teisi iseseisvasse gruppi, et uurida piiblit Ta vaidlustas paljud kristlikud uskumused nt. Hinge surematus, kolmainsus, põrgutule ja Jeesus Kristuse maale tagasitulek Oma avastustest kirjutas ja avaldas raamatu ja hiljem ajakirju, millest on see usk alguse saanud. Uskumused ja eluviis iseloomulik piibellik eluviis Usuvad kõikväelisesse Jumalasse Jehoovasse. Tunnistavad Jeesus Kristust. Eitavad- kolmainsust,põrgutuld ja surematut hinge. Ignoreerivad üldtunnustatud kristlikke õpetusi,ühiskondliku kultuurilisi norme ja riiki kui austamisobjekti. Piiblis ei nõuta tähtpäevadetähistamist ega riigile truudusvande andmist. Jehoova tunnistajad on suitsetamise ja vereülekande vastu Nad on keeldunud sõjaväeteenistusest ning riigilippudele auandmisest. Mitmes riigis on muudetud ka inimõiguste alaseid seadusi.
Küpros on looduslike tagavarade poolest rikas, seal leidub vaske, püriiti, asbesti, puitu, soola, marmorit ja palju savi pigmendi lademeid. Maakasutus: Haritav maa 12 % Jäädavad põllud 5 % Jäädavad karjamaad 0 % Metsad ja metsamaad 13 % Muud 70 % Küprosel on suurimaks loodus ohuks maavärinad. On ka värske vee puudus kuna seal pole palju jõgesid ja järvi. Joogivett saadakse merevett destilleerides või siis vihmaveest. Ajalugu: Esimene inimasustus Küprosel oli 10 000 aastat enne kristust. Esimesed asulad tekkisid sinna u. 8200 ekr. Esimene tsivilisiatsioon kes sinna jõudis oli Kreeka. Kreeklased saabusid saarele umbes 1600 aastat enne kristust. Maavärinad rikkusid algse infrastruktuuri ära ja kreeklaste sisssevool lakkas, need vähesed, kes sinna jäid, olid mööda küprost laiali pillutatud. Kreeklased hakkasid tagasi tulema aastatel 1100-1050 ekr. Küpros vallutati Assüüria poolt 709 ekr, seejärel Pärslaste poolt 545 ekr.
Maalikunst 1) Botticelli-´´Kevad´´ 2) Botticelli-´´Venuse sünd´´ Kujutab ilu-ja armastusjumalannat merevahust sündinuna. Kõrgrenessanss Arhitektuur I. Bramante-Rooma Peetri kiriku kuppel II. Leonardo da vinci-Töötas Milano hertsogi õukonnas.Arendas täiuseni inimese välimuse.Hingeelu jäljendamine. ´´Püha õhtusöömaaeg'' Kujutab Jeesus Kristust viimast korda koos oma 12 jüngriga. ´´Mona Lisa´´ Kujutab Firenze aadliku abikaasat(´´La Giocenda´´).Esimene psühholoogiline portree. ´´Madonna kaljukoopas´´-renessanssile omane kolmnurkne kompositsioon III. Raffael-´´Ateena kool´´ Kujutab mõtisklevaid ja jutlevaid antiikaja filosoofe.Kesksel kohal on Aristoteles ja Platon.Neile on suunatud kõik perspektiivijooned.Kompositsioonilt täiuslikem maal.
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti
Krisna: kõige austatum jumal, kehastab jumalikku armastust Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle Agni: tulejumal Varuna: veejumal Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal India enne II Maailmasõda Olipikka aega Briti koloonia Iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress 1920. a lõpus saavutas võimu Jawaharlal Nehru, kes pooldas India iseseisvumist Rahvuskongressi ja vabadusliikumise juhiks sai Mahatma Gandhi, kes oli rahumeelseim inimene peale Jeesus Kristust Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks India: valitsev usk hinduism, 1950. a kuulutati iseseisvaks, head suhted NSVL-ga Pakistan: valitsev usk islam, 1956. a kuulutati iseseisvaks, head suhted USA-ga India sise- ja välispoliitilised probleemid Sisepoliitika: terav vastasseis moslemite ja hindude vahel, mõrvati peaministrid Indira ja Rajiv Gandhi, kõrvuti äärmuslik vaesus ja rikkus Välispoliitika: pidevad relvakonfliktid,
puudusid altarimaal ja tornid. Siiani on puudu projektis ette nähtud figuurid seinanissides. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kirik kahe torniga. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub interjööri ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Põhiosa kiriku sisustusest kantsel, pingid, jne on teostatud Otto Pius Hippiuse jooniste järgi. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujutav freskotehnikas altarimaal ,,Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresko teostas Eesti soost kunstnik Johann Köler. Altarimaal valmis 10 päevaga, ehk 23. juuliks 1879. Kaarli kiriku vanemaks osaks on tornikellad. Põhjatornis olev kell on kingitud 1696. aastal Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ühtlasi ka ainuke mälestus 1670 aastal ehitatud puukirikust. Lõunatornis on 1870 aastal kaupmees I. E
Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem. Eestisse tuuakse kanepit tavaliselt läbi Kesk- Aasiast läbi Venemaa. Kanep lõdvestab inimesi ja annab neile hea lõdvestava enesetunde mille l2bi inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad väga palju teistega rääkida. Kanepi nimetused: Marihuaanas on travka, anasha, smail, rohi, mari, õis ja mant. Hasisis on plastiliin, afganka ja maroko. Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba 3000 aastat enne Kristust. Just Hiinast arvatakse kanepi levimise algust ja sealt edasi hakkas see levima Indiasse ja sealt edasi Aafrikasse. Kanep on laialt levinud 5-6 meetri pikkune põõsakujuine taim, mis kasvab nii metsikus looduses kui kasvuhoones. Laiemalt tuntakse kahte liiki kanepit India kanep (Cannabis sativa var. Indica) ja Ameerika kanep (Cannabis sativa var. Americana). Marihuaanat kasutatakse ka ravimina. Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa
seintes olid tihtipeale ka maalid. Kõige tuntumad on Rooma katakombid. Katakombid Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Apostel 3. saj. keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst Kiriku seintel ja katakombides
ühetaoliselt ühinevad enamasti domineeriva keskosaga. Põhiplaan võib olla ümmargune, nelinurkne, oktogoonne, kreeka risti kujuline jne. ristkuppelkirik - kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille nelinurkne keskosa on kaetud kupliga ja kus harilikult igal ristiharul asetseb väiksem kuppel, viis kuplit sümboliseerib Jeesust Kristust js nelja evangelisti abaton - pühim paik kreekakatoliku kiriku altariruumis katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik, eriti gooti stiilis Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias kateeder - religioose või maise valitseja iste, mõnikord kahekohaline - ühel valitseja, teine Jumalale baptisteerium - algselt 4. - 14.saj.-ni piiskopliku või suurema kiriku juures asuv ümmargune, ka heksanurkne või ristikujuline ehitus keskel asuva ristimisbasseiniga; hiljem kiriku
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist
Ka islam tunnistab Vana Testamenti. Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis, Uue Testamendi keskne kuju on Jeesus Kristus. (lunastusseadus) Uus Testament jaguneb: 1. evangelismid 2. kirjad 3. ilmutuste raamat 4 evangelisti + sümbolid: Matteus (tiivuline inimene), Markus (lõvi), Luukas (härg), Johannes (kotkas) Põhierinevus Vana ja Uue Testamendi vahel: Vanas Testamendis pole lunastusõpetust ega Jeesus Kristust. Uus Testament on kirjutatud pärast Jeesus Kristust. apokriivad piiblist välja jäänud osa Tõlkimine: Ladina keelde: 1.-2. sajand pKr. Saksa keelde: 16.sajand (1522) Eesti keelde: 18.sajand (1739) (Anton Thor Helle, põhja eesti keeles) Vene keelde: 1820 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis http://www.piibel.net/ Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud, tsiteeritud ja müüdud raamatuga.
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik
aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED: *Reformatsioon usupuhastus
Michaelangelo Fourth level Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge. Ehitati 6 aastat, projekteerijaks Carlo Modeno Keskmine rõdu- Palvete kaaristu. Rõdu all on reljeef, mis kujutab Kristust andmas võtmeid St. Peterile. Projekteerinud on selle Buonvicino. Püha Uks pronksist Vico Consortilt ( 1950 ) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Interjöör Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
Jeesus on oma jüngritega), MAARJA KUULUTUS ja KÜLASTUSGRUPP, PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG. Katkueelset aega peeti gooti ajastu kõrghetkeks, sest siis hakkasid üle pika aja tekkima portreeskulptuurid. Esialgu olid need suurtest annetajatest kirikutele (Uta ja Ekkehard). Erandiks oli ka ratsamonument väejuhist Bamburgis. Suursugune ja rahulik kunst muutus aga järsult pärast katku, kui kunst muutus tundelisemaks ning hakati näitama Kristust kannatavana ning kujutati surmatantsuteemat. Samuti Kolgata Gruppi. CHARTRES'is ja REIMS'is oli palju skulptuure, sest seinte peal polnud palju vaba ruumi maalide jaoks. Reimsis suur skulptuuride grupp: KÜLASTUSGRUPP, kus kujutatakse ka inimkumerusi. Chartres'is on palju vitraaze ja skulptuure. 14.saj lõpus hakati ehitama TIIBALTAREID. Need altarid meenutasid kappe suurte uste ja paljude dekoratsioonidega. Need võisid olla puust või maalitud.
millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel Püha Christophoruse kuju, tundmatu Brüsseli meistri loodud Püha Hõimkonna altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515. Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke. Mainiks ära ka, et see maal on üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. Maalil on kujutatud 7 tegelast.
* Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur (leitud 1908 Austriast). U. 10 cm kõrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitikumist. Nooremast kiviajast pärinevad omamoodi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal dolmen. * Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge /stõunhendz/. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Samalaadseid, kuid väiksemaid rajatisi on Inglismaal veel, ja ka mujal Lääne-Euroopas.
· Justinianus andis korralduse need kokku koguda ja liigitada · Valmis seadustekogu ehk koodeks · Sellele anti keisri nimi · Euroopas sai see tuntuks sadu aastaid hiljem · Sellest hakati eeskuju võtma KUNST · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi Keiser koos oma väepealike ja nõuandjatega Hagia Sophia(püha tarkuse kirik)
Tubak as ja tubak atooted, aksessuaar id I K KÕ Tiina Erik ajalugu Vanima leiukoha vanuseks on, märgitud 1. aastatuhande algus enne Kristust. Suitsetamine oli algselt rituaalne tava, meieni on jõudnud mõiste rahupiip. Üldiselt oli 15. sajandi eurooplaste jaoks suitsetamine võõrastav ja tundmatu ettevõtmine. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil. 19 sajandi keskpaigaks oli suitsetamine maailmas juba sedavõrd levinud, et hotellidesse ja klubidesse hakati looma eraldi ruume suitsetamiseks. tubakakasvatus Üheksateistkümnenda sajandi lõpus kasvatati enim ``austria
Sisu Graaliordu ettekirjutuste järgi saavad Graali imettegevast jõust osa ainult mõttelt ja kehalt karsked. Klingsor, keda ordusse vastu ei võetud, on ehitanud kättemaksuks oma võlulossi, mida ümbritsevas meeleliste naudingute aias jalutavad ringi kaunid neiud, et panna rüütleid oma karskusevannet murdma. Isegi Graalirüütlite kuningas Amfortas murrab vannet ja Klingsor röövib temalt püha oda, millega piinati ristilöödud Kristust. Klingsor lööb Amfortasele odaga haava, mis ei parane enne, kui "lihtsameelne, kes saab targaks läbi kaastunde" tagastab talle oda. Esimeses vaatuses näeb lihtsameelne noormees Parsifal kuninga kannatusi. Teises vaatuses rändab ta Klingsori valdustesse, kus teda kutsub nimepidi ja suudleb emalikult kauneim naistest Kundry. Suudlusega meenub Parsifalile tema päritolu ja lahutamine emast. Tänu päritolu meenumisele haarab Parsifali kaastunne kõige
meetrit lai. Põhiplaan on Prantsuse gooti katedraalidel tüüpiline ning väga sarnane Reimsi ja Amiens´i katedraalide omaga, Inglise katedraali plaanist erineb se oma kõrguse ja valguse kasutuse ning kooriosa ja eraldamata kesklöövi poolest. Vitraazid ujutavad katedraali interjööri üle varvilise valgusega. Keskaeges vitraazid võtavad endaalla kokku 3000 ruutmeetrit. Portiukse kohal asuva fonooni süvendatud kolmnurkses ruumis paiknev skulptuur kujutab Kristust aujärjel, teda ümbritsevad püühakud ja inglid. Rikkalike detailidega kolmemõõtmeline teos jätkub karniisidel. Roosaknad kaunistavad läänekülge ja kahe tistlöövi fassade. Gooti katedraalide uhkuseks olevad roosaknad on keeruka kiviraamistikuga teosed ja need on täidetud vitraaziga ja paigutatud nii, et need püüaksid päikesevalgust parimal võimalikul moel. Harilikult asuvad need ristlöövide põhja-ja lõunaseintes ning läänepoolsete
annaabi.ee 
