Temaga nõustus Albert Einstein, kes koos Podolski ja Roseniga oli samal aastal välja mõelnud paradoksi, mis seadis kahtluse alla kvantmehaanika. Schrödingeri kass püüti põimitud footonitega pildile. Füüsikud on leidnud võimaluse kasutada esemetest ülesvõtete tegemiseks valgusosakesi, mis pole ise fotografeeritavate esemetega vastastikmõjju astunud. Piisab vaid sellest, et seda on teinud eelnevalt valgusosakestega lahutamatult põimitud footonid. Esimeses kristallis tekkivatest kaksikfootonitest läbivad Schrödingeri kassi väljalõiget vaid punastvärvi valgusosakesed. Need satuvad omakorda teise kristalli, kus need seal tekkivate punastevalgusosakeste interfereeruvad ja seejärel kõrvale heidetakse. Nõnda pole võimalik öelda, millises kristallis kaksikfootonid tegelikult tekkisid. Samuti ei kanna need mingit informatsiooni selle kohta, milline huviobjekt välja võiks näha. Põimituse
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest
gaasilisi lihtaineid esineb kahe aatomiliste molekulidena) O 2, H2, N2, F2, Cl2, mitmed tahked lihtained kooosnevad ka molekulidest S 8, P4. 3) Suurem osa lihtained esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljudest omavahel seotud aatomitest. Molekuli valem väljendab molekuli koostis, se näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab ühe ja sama elemendi aatomite arvu molekulis (või ioonide arvud suhet kristallis) Osa elemente võib esineda mitme erineva lihtainena. Ühe ja sama lemendi erinevaid lihtaineid nim.Allotroopideks. Allotroobid koosnevad küll ühe ja sama elemendi aatomitest, kuid aatomite arv molekulis või aatomite paigutus kristallis on erineva ja setõttu erinevad ka omadustelt. Süsinikul on erinevad lihtained teemant ja grafiit. Polumeerideks nimetatakse suurtest molekulidest koosnevaid aineid, mille molekulid on tekkinud väikeste molekulide omavahelisel liitumise.
ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk-tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik-nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristalliline struktuur Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreele- mendi all tuleb mõista vähimat aatomite kompleksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab ruumilist kristallivõret
Tahkiste struktuur 1.Valents elektronide energiatasemed jagunevad kristallis alatasemeteks- Moodustavad energiatsoonid. 2.Lubatud energiatsoonide täitumine elektronidega toimub vastavuses energia miinimumi printsiibiga ja Pauli keeluprintsiibiga.3.Energiatsoonid liigitatakse tahkistes lubatud ja keelutsoonideks selle alusel,et tahkiste energiatsoonides on piirkondi,kus laine omaduste tõttu võib olla elektrone ja kus mitte.4.Energia suurenemisel laienevad lubatud tsoonid ja
lubtatud, elektronpilved valguvad ühte, D-klassikaline näitpilt kahe tuuma ümber orbiitlevaist elektronidest. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutatud korrapärasesse ruumvõresse? Difraktsioonikatsete abil. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks, kuid väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. Kui kristallis on ühinenud N aatomit, hargneb iga tase tsoonis N alatasemeks. Kehtima jääb Pauli tõrjusetusprintsiib. 4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuhtivuse järgi? metall(juht), pooljuht, dielektrik 5. Mispoolest erinevad metalli, pooljuhi ja dielektriku energiatsoonid?
Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. p - pooljuht (aukjuhtivusega pooljuht) Lisandi - boori aatomil on üks elektron vähem kui ränil - alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht (nn. "auk"), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. DIOOD, pn -siire: Laengute tõttu tekib p- ja n-kihi vahele potentsiaal, mille suurus sõltub ainest (germaaniumi korral ligikaudu 0,3 volti; räni puhul pisut üle 0,6 voldi).
Aine ja molekulid Õp: 18-19 Tv Lihtained · Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest · Lihtained võivad esineda nii üksikaatomite, molekulide kui ka kristallidena. Liitained · Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
Milliseid aineid nimetatakse lihtaineteks? Too näide. Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomistest. Vesinik, lämmastik , hapnik, kloor. Kuidas jagunevad lihtained? Lihtained jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Millest koosnevad liitained? Liitained koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest. Mida näitab liitaine valem? Liitaine valem näitab erinevate elementide arvu molekulis või aatomite ( ioonide) arvude suhet kristallis. Millist keemilist reaktsiooni nimetatakse ühinemisreaktsiooniks? Reaktsiooni, milles ained omavahel ühinedes moodustavad uue aine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks. Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand? Keemilise reaktsiooni võrrand näitab reaktsiooni lähtaineid ja saadusi. Iseloomustab reaktsioonis osalevate ainete osakeste arvu ( või arvude suhet)
Tahkiste struktuur 1. Keemiline side seob aatomeid molekulideks ja kristallideks. Selle liigid on kovalentne ja iooniline side. 2. Sidemete tekkimine: Iooniline side tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentne side tekib ühtlustunud elektronpaaride vahendusel. 3. Kristallvõre Kristallis on aatomid või ioonid paigutunud korrapäraselt ruumvõresse. Võredefekt kristallvõres esinev defekt (mida mööda kristall murdub): üksikud aatomid/ioonid paiknevad vales kohas mõned võresõlmed on tühjad ehk vakantsed kristallidesse on lisatud teisi keemilisi elemente 4. Energiatsoonid: Lubatud tsoonid kristallis vastavatele valentselektronidele lubatud energiatasemed Keelutsoonid eraldavad lubatud tsoone üksteisest
tasapinna kindlates sõlmpunktides. Sellist tasapinda nimetatakse kristallograafiliseks tasandiks Metallide ideaalstruktuur Joonis 2. Aatomite Joonis 3. Ruumiline paigutus kristallvõre kristallograafilises tasapinnas Mitmekordne paralleelselt asuvate kristallograafiliste tasandite kogum moodustab ruumilise kristallvõre ehk ruumvõre (joonis 3). Metallide ideaalstruktuur Aatomite paigutus kristallis võib kujutada ruumiliste skeemida, nn võreelementide abil. Joonis 4. Kristallvõret iseloomustavad suurused KRISTALLVÕRE TÜÜBID Primitiivsed ehk lihtsad - aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes) Ruumkesendatud – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktides KRISTALLVÕRE TÜÜBID
Aatomi ehitus 10. klass Keskel- tuum Ümber- elektronkate Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi ja tema koostisosade laengud: Prooton+1 Neutron 0 Elektron -1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone. Mis on keemiline elemet ja kui palju neid tuntakse? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki.(Ühesuguse prootonite arvuga) Mille poolest erineb metalliline aatom mitte metallilisest aatomist? Metalli aatomitel on suhteliselt suured raadiused. Mis on lihtaine ja mis on liitaine? Lihtaineks nimetatakse ainet mis koosneb ühest elemendist (NÄITEKS H2,O2,O3) Allotroopia- Nähtus, kus 1 element ilmneb mitme lihtainena. Allotroopiat põhjustab aatomite erinev arv molekulis (O2,O3) aatomite erinev paigutus kristallis. Lihtaineid tuntakse üle 500.
KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE Sideme moodustumisel vabaneb energia. Ühinemisreaktsioonid eksotermilised Sideme lõhkumiseks kulub energiat. Lagunemisreaktsioonid endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) mittepolaarne · Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne Iooniline metall + mittemetall(id) · Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (tugev metall ja mittemetall)
suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID Vedelad kristallid on ained, mis voolavad, kuid nende molekulid paiknevad korrastatult nagu kristallis. Nad on näiteks mesofaasist, s.o vedela ja tahke faasi vahepealsest olekust. Tüüpiline vedelkristalli molekul on pikk ja kepikujuline. Sõltuvalt vedelkristalli molekulide orientatsioonist üksteise suhtes moodustavad nad erinevaid faase.
b)positiivne o.a-ühendis aktiivsema mittemetalliga(elektronegatiivse elemendiga) Elektronegatiivsus näitab elektronide külgetõmbamise võimet-mida suurem,seda tugevam on mittemetall(O-3,5;Cl-3,0)->O on tugevam,tema peal -2. Perioodilisustabelis perioodis vasakult paremale elementide oksiidide happelisus tõuseb.Mittemetall-happeline.Metall-aluseline. Keemiline side-vastastiktoime aatomite või ioonide vahel molekulid või kristallis. Kovalentne side-kahe mittemetalli vahel,kahe aatomi elektronorbitaalid kattuvad:moodustub ühine elektronpaar;aineosakesed lähevad püsivamasse olekusse.Molekul või aatomvõre.1)Mittepolaarne-sama/lähedase elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2,B,CH4.2)Polaarne-erineva elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2O,NH3,H2SO4. Elektronegatiivsus-elektronide külgetõmbamise võime.Mida tugevam mittemetall,seda suurem elektroneg.e
negat. Poolusega ja aine anionidele posit poolusega. Tekivad hüdraatunud ioonid. 12. Kirjelda polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustuvus protsessi vees. Polaarse molekuli umber võtavad vee molekulid samuti kindla suuna, pöördudes positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. 13. Selgita miks NaOH lahustamisel vees lahus soojeneb. Osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine. 14. Selgita miks Kaaliumnitraadi lahustamisel vees lahus jahtub. Hüdraatumisel kaasneb soojuse eraldumine.
elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumie suunda. Seega, elektrivool vooluallikaga ühendatud juhis on suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis elektrivoolu ei teki, sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Elektrivool metallides:Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega.Aineosakesed paiknevad kristallis korrapäraselt, moodustades kritallivõre.Metalli kristallivõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Positiivsed ioonid võnguvad oma tasakaalu asendi ümber. Et metallis oleks eletrivool tuleb selles tekitada elektriväli. Elektriväljas mõjuvad vabadele laengukandjatele elektrijõud , mis panevad need suunatult liikuma. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on seega
- nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4. a) hapniku allotroopsed teisendid: osoon b) tingitud: 5. a) indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis b) kordaja reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatud arv 6. võrrandi tasakaalustamine: C + H2 C3H8 Al+ Cl2 AlCl3 7. elementide sisaldus liitaines: Al2O3 : 27*2+16*3=102 Al: * 100% = 53 % O: * 100%=47% K: 53%47%=100% 8. metallide füüsikalised omadused: - hea elektrijuhtivus - hea soojusjuhtivus - iseloomulik läige 9. tähtsamad argielu metallid: - raud - alumiinium 10
püroelektrikud, s. t. spontaanselt polariseeritud dielektrikud. Mehaanilise deformatsiooni korral muutub spontaanse polariseerituse suurus, mille tulemuseks on otsene piesoefekt. Piesoelektriline efekt tekib ka mõnede teiste materjalide, nt. kvartsi korral. Võib väita, et piesoefekti ei teki kristallides, millel on sümmeetriakese, s. t. polarisatsioon tekib vaid mittesümmeetriliste kristallide puhul. PIESOEFEKT - mehaanilised deformatsioonid põhjusatvad laengute liikumist kristallis ja vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastasservadele. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma. Peale looduslike on veel tehiskristallid ( senjettsoolad, durnaliin jne.). Tänu piesoefektile käitub kristallplaat KS elektriväljas väga stabiilselt ja kõrge Q, LC võnkeringina.
Ühtlase sulami kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest. · Ebaühtlane sulam: Selle koostisosad ei ole üksteised ühtlaselt jaotunud, koosnevad erineva stuktuuri ja koostisega väikestest kristallikestest. · Sulami saamine: 1) Sulatatakse metall + 1 mittemetall 2) Sulatatakse mitut erinevat metalli · Sulami omadused: madal sulamistemp., värvuse muutus, kõvadus, tugevus, kuumuskindlad · Tahke lahus: 1) ühe metalli aatom asendab kristallis teise metalli aatomeid (nikkel+vask) 2) ühe metalli aatom asetseb teiste aatomite vahel · Raua roostetamine: 4Fe + 3O -> 2FeO · Sulamid: Cu+Sn -> pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu+Ni+Fe+Mn -> melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu+Ni+Zn -> uushõbe e. alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu+Zn -> valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad)
temperatuuridel. Kristalliliste ainete sulamine ja tahkumine. Iga kristalliline aine sulab teatud kindlal temperatuuril. Kristallilised ained tahkuvad samal temperatuuril, millel nad sulavad. Kristallilise aine sulamise ja tahkumise vältel keha temperatuur ei muutu. Keha kuumutamisel sulamistemperatuurini kasvab aineosakeste keskmine kineetiline energia ja seetõttu nende võnkumiste hälve sedavõrd, et aineosakeste korrapärane paigutus kristallis hävib. Aine jahtumisel hakkavad aeglaselt liikuvate aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse, kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks.
Elektrostriktsioon Pinge, deformatsioon Deformatsioon, pinge Deformatsioon, Magnetostriktsioon Magnetväli, deformatsioon magnetväli 2.1 Energiatsoonid pooljuhis.Vabade laengukandjate energia sõltuvus impulsist. Pooljuhtide elektrijuhtivus Teatavasti on kristallis aatomite diskreetsed energianivood elektronidele laienenud energiatsoonideks (joonis 2.1). Näiteks Si ja Ge korral on väliskihis 4 elektroni (kaks s ja kaks p elektroni), aga seal on 8 lubatud olekut (nivood): 2 s nivood ja 6 p nivood. Tsoonide moodustamisel jääb 4N nivood valentstsooni ja 4N nivood juhtivustsooni (N on aatomite arv kristallis). Elektronide arv on aga 4N. Seega on kõik valentstsooni nivood täidetud ja juhtivustsooni nivood tühjad (selline on pilt 0 K juures).
-i suurendamisel/vähendamisel, rõhu suurendamisel(gaasilise aine korral), segamisel. Gaasiliste ainete lahustuvus vees väheneb, kui temp-i tõsta, suureneb, kui temp-i vähendada. Väheneb, kui rõhku alandada ja suureneb, kui rõhku tõsta. Tahkete ainete lahustuvus vees temp-i tõstmisel enamasti suureneb, temp-i vähendamisel väheneb, sest see on endotermiline- tahke aine kristallivõre lõhkumiseks on vaja kulutada energiat. Kõrgemal temp-il muutuvad osakestevahelised sidemed kristallis nõrgemaks, nende lõhkumine on kergem ja aine lahustuvus vees suurem. Kontraktsioon e lahuste kokkutõmbumine: erinevate lahuste kokkuvalamisel saadud lahuste V on alati väiksem kui kokkuvalatud lahuste V-de summa. Kokkuvalatud lahustes seostuvad lahusti ja lahustunud aine osakesed tugevasti 1teisega. Lahuse tihedus suureneb ja V väheneb.
Tahkiste struktuur Tahkeid aineid, millel on kristallstruktuur nimetatakse tahkisteks. Tahkeid aineid, mille kristallstruktuur puudub nimetatakse amorfseteks. Amorfsetel ainetel on vedelikele sarnane omadus voolata. Esineb ka osaliselt tahkeid aineid. St. et mõni amorfne aine on osaliselt kristalliseerunud. Sellisel juhul on tegemist seguga, milles üks ja sama aine on osaliselt tahkes, osaliselt amorfses olekus. Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva. Põhiliselt esinevad tahked ained polükristallilisel kujul. St. et ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Monokristallis, kus aatomite või molekulide paigutus allub kindlale korrapärale, sõltuvad paljud aineomadused suunast. Nt. kristalli...
(p-pooljuht) · Kasutatakse aktseptoreid (vastuvõtjaid). ·Aktseptor võtab naaberaatomitelt elektroni ja tekitab elektronkattesse nn augu, mis soojusliikumise toimel hakkab liikuma. 17. Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Sulandades ühe plaadikese n- pooljuhist plaadikesegap- pooljuhist, saame kahekihilise pooljuhi. Nende ühinemiskihiks ongi Pn-siire Kogu pooljuhtseade on ühes terviklikus kristallis. Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtivusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju. Kui kogu kristall oleks ühe juhtivustüübiga, näiteks elektronjuhtivusega, siis oleks tegemist tavalise elektriahela takistusega.Välises elektriväljas paiknev (see tähendab - pingestatud) pn-siire on ühesuunalise elektrijuhtivusega, mis tähendab, et vool saab minna ainult kristalli p-kihist n- kihti. PINGESTAMATA Pn SIIRE Vastupingestatud pn-siire
Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. Kuidas sõltub gaasiliste ainete lahustuvus rõhust ja temperatuurist? Mida suurem on gaasi rõhk, seda suurem on lahustuvus vees. Ja mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem
NT: Elektronid on suutelised läbima lõpliku paksuse ja kõrgusega barjääri Kvantarvud- süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. NT: spinni kvant on ½ Tõrjutusprintsiip ehk Pauli printsiip- kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus Energiatsoonid metallides, dielektrikutes ja pooljuhtides- Pooltäidetud tsooni elektronid ongi liikumisvõimeline elektrongaas metallides. Kõrgeimal hõivatud tasemel kaks elektroni. Nüüd täidetakse kristallis kõrgeim hõivatud tsoon "pilgeni". Nõnda kujunevad dielektrikud ja pooljuhid. n-tüüpi pooljuht-on pooljuht, mis on negatiivse laenguga (nim elektronjuhtivuseks) p-tüüpi pooljuht on pooljuht, mis on positiivse laenguga augud (nim aukjuhtivuseks) Metastabiilne energianivoo- peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus suhteliselt kaua, kui energia on vähim Stimuleeritud kiirgus- välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus NT: Laser 1
positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 7.Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? V:Vahelduvvool, vool mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Alalisvool-voolutugevus ja suund on kogu aeg sama. 8.Elektrivool metallides (pikem küsimus). V:Metallid on head elektrijuhid, seega on metallides palju vabu laenguid. Metallid on kristallilise ehitusega. Metallide aatomid ei hoia väliskihi elektrone kuigu tugevalt kinni ja kristallis muutuvad metalliaatomid positiivseteks ioonideks, loovutades 1 voi 2 elektrobi. 9.Elektrivool vedelikes (pikem küsimus). V:Puhas vesi on dielektrik- vabu laenguid ei ole. Kui vees lahustada mingit teist ainet, siis hakkab tekkinud lahus elektrit juhtima. 10.Elektrivoolu toimed(pikem küsimus). 1)Soojuslik toime- kõik ained soojenevad, kui neid läbib vool. 2)keemiline toime- vool eraldab lahusest selle koostisosa.
Ainete liigitamine ehituse põhjal 1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). 2. Mittemeolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Mittemolekulaarsete ainete puhul väljendab valem ioonide (aatimite) suhet kristallis. 2.2. Osakestevahelised sidemed ja aine omadused Osakestevahelised sidemed aines võib liigitada keemiliseks sidemeks ja molekulidevahelisteks jõududeks. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Elemendi keemilised omadused
tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne osalaeng ning vesiniku aatomitel väike positiivne laeng. (Vee molekuli hapnikupoolne osa on nagatiivseks pooluseks, vesinikupoolune osa on positiivseks pooluseks). KNO3 lahustamisel vees lahus jahtub sellepärast, et tahke aine lahustumisel vees esineb osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). NaOH lahustamisel vees lahus soojeneb sellepärast, et aine lahustumisel vees seostuvad aineosakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Nii nagu keemiliste sidemete tekkimine, on ka hüdraatumine protsess, millega kaasneb soojuse eraldumine (eksotermiline protsess). Kaks võimalust, kuidas muuta küllastumata lahus küllastunud lahuseks: 1)lisada aineid, 2)madaldada temperatuuri.
Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev elektronidega täitmata või osaliselt täidetud lubatud tsoon Hübriidtsoon tekib siis, kui kaks viimast tsooni kattuvad Valentselektron elektronkatte välisekihi elektron Auk - tekib, kui eletron lahkub valentstsoonist ja moodustub vakants
Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 3.Plastide üldised omadused. Plastid ehk plastmassid on looduslikud või tänapäeval peamiselt sünteetilised polümeermaterjalid, töödeldavad. Nendest on võimalik valmistada väga keerulise kujuga tooteid. Pilet nr. 2 1.Materjalide aatomstruktuur. Kristalliline struktuur Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreelemendi all tuleb mõista vähimat aatomite kompleksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab ruumilist kristallivõret. Võreelemendi servade pikkusest ja servadevaheliste nurkadest olenevalt eristatakse mitmeid kristallivõre tüüpe Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis
Kui lainepikkus on teada, saab määrata võrekonstanti. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt, võrekonstant on vaid 10 -10m ( 0,1 nm ) suurusjärgus. Seepärast tuleb kristallide difraktsioon-uuringust, elektronide või neutronite kimpe. Ainult siin on difrageerunud kimpude hälbed piisavad, et difraktsioonipilte eristada ja tõlgendada. Tänapäeval teevad tunnelmikrsoskoobid kristallivõre lausa silmnähtavaks. Kristallide energiavöötmed tsoonid Kuna kristallis on aatomid tihedasti koos, mõjuvad nad üksteist tugevasti. Oodatavasti teiseneb siis ka energiatasemete pilt vabade aatomitega võrreldes. Spektrite, elektriliste jpt. Omaduste uurimine kinnitab seda oletust. Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks, kuid väliselektonide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks.
Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse e...
Mõisteid keemiast aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa. ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid.
väga raske valmistada ja üle 200-voldise pinge puhul neid tänapäeval veel kasutada ei saa. Erinevus Biopolaartransistorit juhitakse vooluga ja väljatransistorit juhitakse pingega. Pn - siire Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Kogu pooljuhtseade on ühes terviklikus kristallis. Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtivusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju. Kui kogu kristall oleks ühe juhtivustüübiga, näiteks elektronjuhtivusega, siis oleks tegemist tavalise elektriahela takistusega.
Keemiline element-ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline reaktsioon-protsess milles tekivad katkevad keemilised sidemed Keemiline side-aatomite või ioonidevaheline vastastikmõju mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine-aine milles aatomid on seotud kovalantse sidemetega Kovalantne side-aatomitevaheline keemiline side mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel Kristallvõre-ruumiline struktuur mis vastab ioonide aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Lahus-(tõeline lahus) lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane segu Lahusti-aine milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub Lahustunud aine-aine mis on ühtlaselt jaotunud teises aines Leelis-vees hästilahustuv tugev alus(hüdroksiid) Metalliline side-keemiline side metallides;tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil Metallvõre-metallides esinev kristallvõre tüüp kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid
(Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel) Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainetsaab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega, kui lahustunud aine sisaldus lahuses on antud tingimusel maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne)
Elektroonid on üliväikesed negatiivsete laengudega osakesed, mis moodustavad aatom tuuma ümber elektroonkatte Lihtaine on aine, mis koosneb ainult 1 aine okestest. Liitaine on aine mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest. Molekul on väike aine osake, mis koosneb omavahel seotud aatomitest Indeks on aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomte arvu molekulis või ioonide arvulist suhet kristallis. 2. Aatommass on aatomi mass aatommassühikutes, mida saab leida kui liita kokku prootonite ja neutronite arvu aatom tuumas 3. Elektroonskeem näitab elektroonkattes olevate elektronide jaotamist kihtides Perioodilisustabelis on ained jaotatud rühmadesse, rümad kulgevad ülevalt alla. Rüma nr (A- rümas) näitab väliskihis olevate elektronide arvu. Ained on pandud ka erinevatesse perioodidsse ja need kulgevad vasakult paremale. Perioodi nr näitab väliskihtide arvu elektroon kattes
sulamis-temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik – teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O 2, H2, H2O).
elektronidest Rühm- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid Periood- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid Molekulvalem- molekuli kostist ja ehitust kirjeldab molekuli valem Indeks- aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis 2. Molekulmassi leidmine- Nt: Mr(H2SO4)= 2*Ar(H) + 1*Ar(S) + 4*Ar(O)= 2*1+1*32+4*16= 98 amü (mõisted: molekulmass- molekuli mass aatommassiühikutes, tähis M, aatommass- aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A, relatiivne molekulmass- Mr(aatomite masside summa), relatiivne aatommass- Ar(aatommass ümartatud täisarvuks) ) Mr(HCl)= 1+35,5=36,5 amü 3. Elektronskeemi koostamine aatom- ja ioon- on laenguga aatom, mis on elektrone loovutanud või vastu võtnud Element: süsinik
Tekivad Dipoolid. (MOLEKULAARNE) IOONILINE SIDE- aktiivse metali ja mittemetalli vahel. Esineb aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 2,0... . Side püsib VASTASNIMELISTE IOONIDE ELEKTROSTAATILISE TÕMBUSEGA. (MITTEMOLEKULAARNE) Variant asdfg 1) Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet. 2) Ioonilise sidemega ühendid moodustuvad (tahkes olekus) IOONVÕRE, mis kooseb ioonidest. 3) Metallid on plastilised, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi. 4) Sama perioodi elementidest on metallilisem väiksema tuumalaenguga element. 5) Väärisgaasid on elemendid, mille väliskihil on 8 elektroni. 6)POLAARSE SIDEMEGA MOLEKULIDE POLAARSUS SÕLTUB MOLEKULI EHITUSEST, kuidas paiknevad molekulide otstes osalaengud. 7) Molekulide vahelised sidemed on NÕRGEMAD kui aatomivahelised sidemed. 8) Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb elektronkattest ning mis kuulub molekuli koostisesse.
Näiteks alumiiniumi tihedus on kõigest 2 699 kg/m³ aga plii tihedus 11 340 kg/m³. See tähendab, et sama raskusega pliitükk on alumiiniumtükist üle nelja korra väiksem. Magnetilised omadused Magnetiline läbitavus iseloomustab metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Metallide magnetilised omadused on tingitud magnetmomendist kristallis ja võrdub kõigi aatomite magnetmomentide summaga (joonis.1). Joonis.1 Magnetväljasse suhtumise järgi jaotatakse metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom,titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.
väga vähe sellest kõigest, mida kuulda võiks -,oleksid sa nüüd valmis kuulama kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. (J.R.R.Tolkien „Kääbik“) 2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendeldades kristallis edasi-tagasi, ta üha võimendab stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimandikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid laseb osa sellest välja (poolläbitav peegel ) ( Henn Käämbre „Aatom, molekul, Kristall“). 3. Ekspositoorne tekstitüüp Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad
metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. 6. Metallid ja mittemetallid mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda. Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 7. Kavitatsioon, selle olulisus ja tähtsus.
on järgmisest võrdsel kaugusel) Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel (keedusoolNaCl) 2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaridele (teemant) 3.molekulkristallides tekitavad tõmbejõu üksteise suhtes orienteeritud polaarsed molekulid 4.metallilises kristallis seisavad positiivsed ioonid koos tänu vabalt paiknevale elektrongaasile PINDPINEVUS Vedeliku ja gaasi piirpinnal esineb pindpinevusnähtus. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju
on seotud l/k. Kuna nende laengud kompenseeruvad, siis summaarne laeng null. ppnp = ni2 = const, seega np = ni2 / NA ja pp>>np. n-pooljuhis nn = ND; pn = ni2 / ND ja nn>>pn . Enamus- ja vähemusl/k. Lisandpooljuhi pingestamisel j jp (p-pooljuhis) või j jn (n- pooljuhis). L/k genereerimine (soojuse või kiirguse toimel) ja rekombineerumine määravad dünaamiliste protsesside kiiruse. b) pn-siire Kahe eri juhtivustüübiga pooljuhtpiirkonna kontakt samas kristallis. Metallurgiline piir. Tasakaaluline reziim, päri- ja vastupinge reziimid (diagrammid). Injektsioon vähemus-l/k sisestamine Schottky siire - pn-siirde eriliik: metall + Si. Metalli-pooljuhi kontakt võib olla nn. oomiline või alaldav. Alaldav kontakt põhineb elektronide väljumistööde erinevusel. Kuna puudub injektsioon, siis ümberlülitumisprotsessid toimuvad kiiremini. Siirde mahtuvus. Pn-siirde omadusi (piirväärtused, kuni...):
lõigatavad. Suhteliselt pehmed metallid on plii, tina ja puhas kuld. Kõige kõvem metall on kroom. Metallide kõvadus sõltub mõnelmääral metalli eelnevast töötlusest ja metalli puhtusest. Puhtad metallid on enamasti puhtamad, lisandid suurendavad metalli kõvadust. Metalliline side on osakestevaheline tõmbumine metallivõres (st. metallides). Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad tihedalt üksteise kõrval metalli katioonid. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, takistades katioonide omavahelist tõukumist. Vabalt ja korrapäratult liikuv elektronide kogum moodustab ühtse elektronipilve. Metalli aatomiehitus- enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike, tavaliselt 1-3, kõige sagedamini 2. Metalli aatomid on suhteliselt suurtebmõõtmetega, aatomite väliskihi elektronid on tuumast küllalt kaugel ja tuumalaengu mõju neile pole kuigi tugev. Seetõttu
Neid metalle hoiab koos positiivse aatomi ja negatiivse elektronpilve külgetõmbejõud. 1.2 Energiatsoonid Tahkistes muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eC laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiiibi ja mis on ühised kogu kristallile. 1.2.1 Energiatsoonide tekkimine Kristallid on aatomis tihedasti koos ja mõjutavad üksteist tugevasti. Elektronkatte sisekihtide elektornide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks, kuid väliselektronide tasemed paisutab elektriline vastastikmõnu laiadest, mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. Tsoonide energia järgi saab näha tahkiste elektrijuhtivust!!! Tsoonid tekivad aatomite lähenemisel, mille tulemusel tekivad tahkised. Alatasemed hõivatakse tsoonides elektronid energiamiinimumi ja pauli tõrjutuse printsiibi alusel. Pauli printsiib nõuab, et aatomid peavad olema oma energiatasemel. Mudeliks on energiatelg. 1.2
Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Selgitada molekulidevaheliste jõudude ja molekulis esinevate keemiliste sidemete
annaabi.ee 
