identse normi pohimote; individuaalse kaitse pohimote; Oigussusteemid ja karistusoigus 1. Mandri-Euroopa e. Kontinentaal-Euroopa oigussusteem; 2. Anglo-Ameerika oigussusteem; 3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002. a 1. sept. Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a ja
argumentatsiooni. Autor käsitleb analüüsis põgusalt ka analoogseid allikaid teistes riikides, mis kehtisid 16. saj, Euroopas. Lisaks eelnevale kajastatakse CCC ajaloolist käiku. Allika sisulises analüüsis valis autor välja CCC juures olulisima- tõendi ja tõendamise institutsiooni. 3 1. Allika analüüs 1.1 Allika liik CCC oli Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi ühtne kriminaalseadustik, mis kehtis alates 1532 aastast kuni 1871 aastani Saksamaa erinevais paigus, mil hakkas kehtima Strafgesetzbuch. Samuti on seda nimetatud Karl V, kes oli sellel ajal Saksamaa keiser, Hispaania kuningas ja tänase Ameerika mandri laiaulatslike piirkondade valitseja, karistusseadustikuks (Peinliche Gerichtsordnung Karls V). See oli ajalooliselt esimene Saksamaa ühtne ja üldine kriminaalseadustik ning baasseadustik piirkondades, kus endal seda käepärast võtta ei olnud
Lasteisad 52% kohtus karistatud, -emad 29,9% Üldiselt, kodudes oli ülihalb olukord, vanemad surnud või alkohoolikud. 1922 I rahvaloendus Eesti Vabariigis Nõrga mõistusega vanemad ei tohiks lapsi saada kastreerimine tugev ühiskonna vastureaktsioon Alaealise mõjutusvahendite seadus sätestatud on erikooli (eritingimusi vajavate laste kool) saatmise kord Eesti territooriumil tsaariajal kehtis nuhtlusseadus - 1845 1903 uus nuhtlusseadus 1935 EV kriminaalseadustik (vahepeal kehtisid tsaariaja seadused) Loeng VI 26.11.2013 Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja (eilne, tänane ja homne on omavahel tihedas arengulises seoses) Olevikus on mineviku põõn ja tuleviku idu Tuleviku võti käib olevikus Olevik laotub mineviku kohale, võtab selle lõimi ja koob kangast, millest saab surilina lahkujale ja mähkmed vastsündinule.
Erinevad vastused, ent konsensus selles, et filosoofilised probleemid on kuidagi veidrad, vastikud Kus on mu mees? ja tülikad. Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? Isaiah Berlin eristas järgmiseid küsimusi: Milline on Eesti kriminaalseadustik? a) empiirilised b) formaalsed c) filosoofilised Vastuse saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. 3
Vastavalt karistuseadustiku paragrahvis 79 sätestatule võib isiku vabatada karistusest ka juhul, kui süüdimõistetul on mõni parandamatu haigus. 6. EESTI ALADEL KEHTINUD KARISTUSSEADUSTIKUD Eesti aladel on kehtinud mitmeid erinevaid karistusseadustikke. Toon need välja järgmises loetelus alustades varasemast: 1903a. - Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 19 1929a. - Eesti Kriminaalseadustik 1940a. - Vene NFSV 1922 ja 1926a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944a. - Saksa Kriminaalseadused 1945-1962a. - Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961a. - NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992a. - Kriminaalkoodeks 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud
ametist president ning kelle ülesandeks oli valvamine riigi- ja muude avalik- õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üleeelkontrolli vormis. 1938.a Põhiseadus jäi praktikas välja arenemata (Molotov-Ribbentropi pakt). 26. Eestiaegne õiguskorraldus. Tsiviilõigus- kehtisid Balti eraseadus, Talurahva seadus, samuti Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused, linnaõigus, kaubandusõiguses muudatused, võeti vastu tolliseadustik 1923. Kriminaalõiguses muudatused. 1935 võeti vastu kriminaalseadustik ja samuti kaitseväe kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, vangistuseadustik, maksukaristuse seadustik, distsiplinaarseadustik. 1938 kohtute seadustik, sõjaväe kohtute seadustik, sõjavälja kohtute seadustik, advokatuuriseadustik. 27. Eestiaegne kohtukorraldus Kohtukorralduses jäi süsteem samaks, väikesed muudatused, rahukohtunikke nüüd 54, peterburi kohtupalati asemel riigikohtu palat, talukohtud kadusid ära, erinevad seisuste kohtud kadusid ära
(nt. 100*55EEK). Miinimum päevamäär on 50 krooni. Kui tegu väärteoga, siis on trahviühikud (praegu miinimum on 60 krooni). 3. Kust tuli KarS? Uue variandi hakati arenema enne 1990. aastate. Anti TÜ õigusteaduskonnale ülesanne uue karistusseadustiku välja töötamist. Aluseks võeti Saksa KarS, kui ka Prantsuse ja Itaalia (juhendas Jaan Sootak). Mis kehtis enne? 1903.a. Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929.a. Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940.a. Vene NSV 1922.a. ja 1926.a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944.a. Saksa Kriminaalseadused 1945-1962.a. Vene NSV Kriminaalkoodeks 1961.a. NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks. 1992.a. Kriminaalkoodeks (muudetud ja parandatud; ei olnud see ei Eesti Vabariigi, kui ka Eesti NSV; midagi vahepeal) 2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994)
investigation or admissible as testimony in law court inherit (pärima) - gain a possession of someone's death to challenge a decision (otsust vaidlustama) - questioning the truth behind someone's decision sequel ideology (ideoloogia järg) - principle of the seperation of goverment institutions and persons mandated to represent the state from religious institutsion criminal code (kriminaalseadustik) - a document which complies all or significant amount of particulal crimnal law unbiased (erapooletu) - to be fair and likely not support particular party of the case consumer (tarbija) - an indicual who purchases services and merchandises binding agreement (siduv kokkulepe) - an agreement in writing between two or more individuals or entities in which a court can impose penalties in case one party does not fulfill the obligations
14. Üksikakti mõiste: Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule (nt. Preemia maksmine). Ei sisalda üldkohustuslikke käitumisnorme e. Õigusnorme. 15. Üldakti mõiste: Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid / õigusnorme. Üldakti sisu käib kõikide isikute kohta, suurema osa elanikkonna kohta. Tavaliselt samastatakse üldakti normatiivse e. Õigustloova aktiga (Kriminaalseadustik, pereseadustik, pensioniakt) 16. Riigi mõiste ja tunnused: Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning põhineb teatud tööjaotusel. Kaasaegne riik kujutab endast universaalset poliitililist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne (iseseisev) riigivõim. · Territoorium kindlalt piiritletud ala, märgistatud, eristab ühe riigi teisest.
põhiliseks territooriumiks Gallia provints, ühendas ka ümberkaudseid alasid. Ristiusk 496, vallutustel paavsti heakskiit, vastutasuks terr. Itaalias tuli esimene seaduste kogu saali õigus, tema ajal pandi see kirja (lad k kirjak.), lõpikult kujunes välja Karl Suure ajal. Põlluharimine, 3-välja süsteem, härjad, veskid. Põllumaa eraomand puudus, kuid kõigil oli oma õueaiamaa. Põllumajanduses ühisomand, pärimisõigust polnud. Ühisomand ka põllu- ja karjamaa. Ka kriminaalseadustik, surmanuhtlust ei olnud, kurideod rahas, mida ka münditi. (orja tapmine 30 solidust, vaba inimese tapmine 200, üliku tapmine 400) 1 solidus=1 lehm, 10 sol=1 hobune.Peale Glodovichi surma riik nõrgenes, järgnevate valitsejate eest valitsesid kojaülemad e. Majordoomused, 8.saj tekkis pärisorjus. Majordoomuste aeg kuni Karl Suureni, kuulsaim Karl Martell, viis läbi reforme, 2 tähttsaimat: maareform (läänisüsteem) ja sõjaväereform. Maad saadi
Olulisemad uued seadused: 1845 ``Nuhtlusseadustik``, 1864 ´´Rahukohtu nuhtlusseadustik`` - Eestis kehtima hakkas 1889. 1903 uus ``Nuhtlusseaduslik`` Venemaal. Nimetatud seadused vahetasid välja kõik eelnevad seadused kehtisid kuni 1935 aastani. 13 21.Veneaegse Eesti avalikõigus 19. saj algul hakkas Veneõigus mõjutama Eestit. 1845 aastal jõustus Vene I kriminaalseadustik Kriminaal- ja paranduslik karistuslik seadustik e. Nuhtlusseadustik. Seadustik oli loodud Venemaal aga kehtis ka Eestis. Kehtis Eestis juba ka I vabariigi ajal. Seadustikku täiendati aastatel 1857, 1866,1885(lõplik). Nuhtlusseadustik kehtis mõnda aega ka Eestis. Kuna ta ei vastanud kaasaegsetele koodeksitele, leiti, et on vaja seda parandada ja reformida. Reformitigi. Lõplikult kinnitati 1903 aastal. Venemaal tuli uus Nuhtlusseadustik. Korraga kehtisid nii uus, kui ka vana
riiklikult oluline instrument, Vene Impeeriumis oli luterlusel omaette tähendus, see oli üks paljudest konfessioonidest. Õigusliku ajaloo seisukohalt, kus riiklikult väljaantud seadus hakkab reformima ühte valdkonda, võib tuua kahe seaduse vahel paralleele. Vene seaduse puhul oli tegu Euroopa seaduste ümberkirjutamisega, tuginedes Rootsi ja Preisi seadustele – Euroopaliku õiguse retspetsioon - kohandamine Vene Impeeriumi vajadustele. Retspetsioon jätkus, 1845.aastal anti välja kriminaalseadustik, jätkus Euroopa õiguse retseptsioon ja hakkas kohe kehtima ka Balti provintsides. Retseptsiooni osaks oli ka Vene Impeeriumi justiitsreform, mis algas 1864.aastal, mis korraldas ümber justiitsasutuste süsteemi, korraldas milline peab olema kohtuprotsess, uurimine ja eeluurimine. Lähtuti euroopalikest eeskujudest, eriti Prantsusmaa eeskujust. Oluliseks põhimõtteks oli see, et eristati väga selgelt täitevvõim ja kohtuvõim. Varasematel aegadel oli tegu seisusliku
Kes elus olid, toodi vangilaagritest ära, anti normaalne töökoht, võeti jälle nomeklatuuri tagasi. Uus kurss repressiivpoliitikas tähendas ka ametlikult piinamise keelustamist ülekuulamistel. Beria käskkiri 4.apr 1953 piinamise kohta. Tõi kaasa kohapeal väga suure segaduse, tublid tšekistid pärast käskkirja kätte saamist olid masenduses. 30Ndatel oli leiutatud mitmeid uusi piinamisvahendeid. Muudatus repressiivpoliitikas tähendas ka seda, et olemasolev kriminaalseadustik tuleb üle vaadata. Oli otsapidi seotud GULagi süsteemiga, mis maj jaoks on oluline- süsteem pidi kindlustama, et GULag oleks pidevalt tööjõuga täidetud. Oluliseks oli amnestia välja kuulutamine. Sellegi taga oli eelkõige Beria. Märtsi lõpus, 28.märtsil võeti vastu Ülemnõuk Presiidiumi ukaas amnestiast, millega vabanes kinnipidamiskohtadest 1,2 milj inimest. Amnestia puudutas esialgu ennekõike neid inimesi,
aitasid. 1922 käivitati justiitsreform. Revol tribunalid, mis oli senine ainuke õiguse mõistmise organ, saadeti laiali. Nende asemel seati sisse tavapärane kohtusüsteem, jagunes 3-ks astmeks. Kõige madalam oli rahvakohtud- üks kõrge haridusega kohus, 2 rahva seast valitud kaasistujat. Kõrgem aste kubermangukohus (hiljem oblastikohus), kolmas aste Vm (hiljem NL) Ülemkohus. 1922 võeti vastu ja pandi kehtima ka esimesed seadustikud- kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, hiljem ka tsiviilseadustik. Hakkas tegima nõukogulik kohtukorraldus. 1922 toimus ka tšekaa reorganiseerimine. Tšekaa vormiliselt võttes likvideeriti 1922, sisuliselt siiski mitte, pol salapolitsei jäi alles. Tšekaa oli tegutsenud seni täiesti iseseisvalt, kuulumata ühegi riikliku inst alla, uus salapolitsei, mis sai nimeks GPU (Riiklik Poliitvalitsus), hiljem NL loomise
annaabi.ee 
