tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste. 4) Menetlusosalise õiguste tagamine (§ 8) – uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: *selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale kaitsja, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik või kui ta seda taotleb; *edasilükkamatutel asjaoludel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi; *andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelvalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule; *tagama vahistatu alaealise lapse järelvalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise; *selgitama, et füüsilisest isikust
pakkumineku vältimiseks. Neid aluseid täpsustakse KrMS §-s 130. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaselt on vahistamine kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises, lõikes 2 rõhutatakse, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seega annab põhiseadus vabadusõiguse riive õigustatud aluse üldise turvalisuse ja kriminaalmenetluse tagamiseks vahi alla võtmise ehk vahistamise teel30. Kuna vabaduse võtmine on vabadusõiguse raske piiramine, näeb kriminaalmenetluse seadustik vahi alla võtmise tõkendina ette põhiseaduse mõttes äärmuslikumateks juhtudeks.31 Riigikohus on oma lahendis leidnud, et põhjendatud kuriteokahtlus on vahistuse kui kahe 27
(3) Käesoleva koodeksi §-s 391 lg 1 loetletud kriminaalasjades on (4) Ühel kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole kannatanul õigus kohtulikul arutamisel isiklikult või oma esindaja kaudu vastuolus. süüdistust toetada. § 38. Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest § 41. Tsiviilhageja (1) Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik: 14 Page 15 of 24 (1) Kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul on õigus kriminaalasja läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust
(4) Ühel kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole (3) Käesoleva koodeksi §-s 391 lg 1 loetletud kriminaalasjades on vastuolus. kannatanul õigus kohtulikul arutamisel isiklikult või oma esindaja kaudu süüdistust toetada. § 38. Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest (1) Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik: § 41. Tsiviilhageja 1) alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni; (1) Kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul on õigus kriminaalasja 2) isikute kriminaalasjades, kes füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist
(kas anda isik välja). EL-is püütakse seda teha võimalikult automaatselt. et riikidevahlist usaldust suurendada, loodi Lissaboni leppesse alus, mis võimaldab ühtlustada norme (art 82). see on kogu menetluse ühtlustamise alus. Normide ühtlustamine on õiguslikult seotud VTPM-ga. Ühtlustame selleks, et usaldus oleks suurem. Vastu on jõutud võtta ja ühtlustada: - Direktiiv õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele - Kriminaalmenetlusest teadasaamise õiguse direktiiv - Kuriteoohvrite õiguste direktiiv - Direktiiv kriminaalmenetluse kahtlustavate/süüdistavate laste tagatiste kohta - Süütusepresumptsiooni puudutav direktiiv - Jne. Ühine on neil see, et direktiivid võtavad EIÕK kohtupraktika kokku, võib juhtuda, et kohus arendab sama valdkonda veel edasi, aga nüüd on pilt vähemalt kõigile selge (ka tavakodanikule)
kuna teda kahtlustatakse üsna tõsise kuriteo toimepanemises, peab L ka järgmiste kutsete saamisel ilmuma korralikult politseiasutusse, sest vastasel korral võidakse L võtta vahi alla. Olete advokaat, kelle poole L pöördus pärast politseis käimist. Millist nõu annate L-ile? Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu § 2031 ning lepitusmenetlus § 2032. Vahistamise alused sätestab § 130 lg 2, mille kohaselt vahistatakse süüdistatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt panna toime kuritegusid. Süüdistatava iseseisvaks vahistamise aluseks ei ole teo raskus. Seega ei saa politsei ainuüksi kuriteo raskusele tuginedes süüdistatavat vahistada. Samuti ei nähtu kaasuse asjaoludest, et L oleks isik, kes soovib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda. Samas on õige politsei teada, et L peab järgmiste kutsete saamisel ilmuma politseiasutusse. § 8. Kuriteoga tekitatud kahju hindamine
võimalikult tõhusa kaitse. 680 JURIDICA IX/2012 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Maris Kuurberg 4. Tõhusad õiguskaitsevahendid tsiviil- ja halduskohtumenetluses Erinevalt kriminaalmenetlusest, kus EIK ei ole Eesti suhtes menetluse ebamõistlikku pikkust sisulise otsu- sega tuvastanud, vaid on aktsepteerinud olemasolevaid õiguskaitsevahendeid*31, on EIK tsiviilkohtumenet- luse ebamõistliku kestuse ning tsiviil- ja halduskohtumenetluses vastava tõhusa meetme puudumise kohta teinud ka sisulisi otsuseid. Tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tuvastas EIK asjades Treial vs. Eesti*32 ja Shchiglitsov vs. Eesti.*33 2007. aastal tehtud otsuses Saarekallas OÜ vs
kogu liikme Uno Mereste arupärimisele kutsealaste omavalitsuste kohta ning olles eelnevalt selgitanud advokaaditöö põhiprintsiipide olemust ja eesmärki, märkis 15. juunil 1998 järgmist: „[J]uba Antiik-Kreeka filosoof Platon, püstitades neli kuulsat nõuet seadusele, nägi neljanda nõudena ette kaitseõiguse riikliku tagamise. See [nõue] on leidnud kajastamist meie põhiseaduse §-s 151. […] põhiseaduse § 21 tagab kaitse osavõtu kriminaalmenetlusest.“ Truuväli jätkas: „Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvent- sioon, sealhulgas […] artikkel 6, jõustus Eesti suhtes 16. aprillil 1996. Eespool nimetatud põhiprintsiipidest ja mainitud konventsioonist lähtudes ongi advokatuuri seaduse eelnõu kohaselt antud Eesti Advokatuurile omavalitsuslikul põhimõttel tegutseva kutseühenduse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus.“*16 Kui analüüsida advokaadi tegutsemist oma igapäevases kutsetöös, s
järjekorras on vaja kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamiseks teha (3-1-1-103-13). Menetlusrollid - § 16, § 17, § 14. Uurimisasutus - § 31, § 212. Prokuratuur § 213: Prokuratuur on pädev: - Tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muud materjali; - Andma uurimisasutusele korraldusi; - Tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; - Kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest. Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228.
(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused.
(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused.
3. Menetlusnormide paigutus Üks variant oleks kogu VPS menetluslik külg lisada VäärTMS-i (nt kuni vastava rehabiliteerimisabinõu kohaldamise korraldamiseni välja. Teisel juhul tähendaks üleminek VPS-le ühtlasi väärteomenetlusest loobumist (see võimalus tuleb mõistagi VäärTMS-i sisse kirjutada, seega kasvõi VäärTMS § 29 vastavasisulise täiendamisega) ning asja üleminekut karistusõigusest haldusõigusesse (analoogiliselt alaealise süüteoasja väljumisega kriminaalmenetlusest KrMS § 201 alusel, kui prokurör loobub asja menetlemisest ning saadab materjalid alaealiste komisjoni). Esimese variandi korral tuleb omakorda kõne alla kaks võimalust kohaldada väärteokaristust ning samal ajal lisada ka veapunkt vastavale kontole (vt. ka alljärgnev p 5a) või näha veapunkti kohaldamine ette 1 30 SE I (23.03.1999). Kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=30&t=E; 155 SE I (6.08.1999). Kättesaadav: http://web.riigikogu
teavitas Tammikut, et puudused on kõrvaldamata. Vestlused protokolliti ning Tammikule anti võimalus 3 päeva jooksul protokollidesse omad parandused esitada. 19.04.2017 vabastas Riigi peaprokurör käskkirjaga nr RP-3-1/17723 Edela ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Martin Tammiku avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 1 alusel prokuröriteenistusest alates 03.05.2017. Käskkirja põhjendati järgmiselt: “Martin Tammiku töös esinevad järgmised puudused. Puudulikud teadmised kriminaalmenetlusest ja oma tööjaotuskava järgsest valdkonnast (sh oskamatus rakendada seadust praktikas, ülevaate puudumine juhitavatest menetlustest ja tööjaotuskava järgsest kuritegevuse liigist).” Tammik soovib käskkirja vaidlustada. Käskkiri ei ole kaalutletud ega motiveeritud. Sellest ei selgu, milles konkreetselt seisnesid puudused. Riigiprokuratuuril ei olnud alust vabastada teda teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu. Seega puudus käskkirjal igasugune
*60 26 Eelnõu autorid pole viidanud asjaolule, et preventiivse kinnipidamise ja muude samalaadsete meetmete kasutuselevõtt osa kurjategijate suhtes toob paratamatult kaasa diskussiooni meditsiinilise ja kriminaal- justiitssüsteemile tugineva lähenemise vahekorra üle kriminaalsele käitumisele reageerimisel. Meditsiinilise mudeli korral läheks kogu menetlus teatavatel juhtudel kriminaalmenetlusest üle tsiviilmenetluseks ja karistusjärgset kinnipidamist hakkaksid teostama hoopis asjakohased meditsiiniasutused. Probleem on aga selles, et Eestis puuduvad niisuguseks praktikaks vajalikud traditsioonid ja metoodikad täielikult, sest sellele valdkonnale pole siiani pühendatud minimaalsetki tähelepanu. Siin ootavad meid ees suured probleemid. Näiteks on teaduskirjanduses välja toodud fakt, et enamikku seksuaalkurjategijaid ei saa erinevalt laialt
annaabi.ee 
