igapäevast asjaajamist Riigisekretär korraldab valitsusetööd ja juhib riigikantselleid. Portfelita minister minister kellel pole enda ministeeriumi. 8)Maakond on oma regioonis riiklik üksus. Maakonda juhib maavalitsus, mille ees otsas on maavanem. 9) Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: linna-, maa- ja halduskohtu. Maakohtu asub igas maakonnas, linnakohtu asub 6-s linnas, nad tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. Halduskohus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi kohtuasju. Teise astme kohtud on riigikohtud Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Appellatsioon edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus Kassatsioon kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal Advokaat kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist Prokulör süüdistaja Kaasistuja kriminaalasju lahendav kohtu liige, kohtunikuga võrdsed õigused
VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5.2. Meeskohtud (E) ja maakohtud (L) 5.2.1. Kriminaalasjadega tegelemine 5.2.2. Nõidumise üle kohut mõistmine 5.3. Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa õuekohus 5.3.1. Ainult aadlike süüasjade arutamine 6. MUU 6.1. Linnade arvukus 10 6.2. Linnaelanikkond oli vähenenud ( va Tallinn ja Narva ) 6.3. Sisse- ja läbiveetav kaup SOOL 6.4. Narva rikkamaid linnu Eestis, sest vene kaubandus käis läbi Narva 6.5. Kaubandus Tallinna ja Narva kaudu (väliskaupmehed inglased ja hollandlased) 6.6
Märkimsiväärne osa eelarve rahast läheb ka spordi ja kultuuri edendamiseks ning teede korrashoiuks. 4. Kuidas on korraldatud Eesti kohtusüsteem? (vt vihikust või õp. lk 89) Miks on vajalik mitmeastmeline kohtusüsteem? (lk 89) Kolmanda astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus. Teise astme kohus on Ringkonna kohtud, kus arutatakse läbi apellatsioone (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtud on Halduskohtud, mis tegelevad haldusasjadega ning Maakohtud, mis tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud otsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. 5. Seleta mõisted: süütuse presumptsioon, apellatsioon, tsiviilasi, kuritegu, väärtegu, advokaat, prokurör. (lk 88-90) Süütuse presumptsioon- niikaua kui asja arutamine kestab ja kohus ei ole oma otsust teinud, ei tohi kedagi nimetada süüdlaseks või kurjategijaks.
väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid c) väga tugevad survegrupid Kohtusüsteem Demokraatlikes riikides kasutatakse mitmetasandilist kohtusüsteemi. I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega Esitatakse apellatsioon II astme kohtud Ringkonnakohus (3) Tallinn ,Tartu ja Jõhvi Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras III astme kohus Riigikohus (Tartu) Eestis valitakse (151) kohtunikku, kelle nimetab ametisse president, kohtuniku amet on eluaegne ja määratakse riiklik pension Õiguskantsler (hetkel Madise) on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid
protokollidel alatised, muudel 5 aastat ning kirjavahetusel samuti 5 aastat. Juhtimise funktsioonist tulevatel üldkäskkirjadel ja protokollidel on alatine säilitustähtaeg. Arhivaalide säilitatakse vastavalt seadusele arhivaalide avalikku arhiivi üleandmiseni või hävitamiseni. Raamatupidamisega, puhkuste ja lähetustega, seotud dokumente säilitatakse 7 aastat. Märgitud on ka juurdepääsupiirangud. Kriminaalasjadega seotud otsused ja kirjavahetus, tsiviilasjadega seotud kirjavahetus kodanikega, kohtuotsused on reguleeritud juurdepääsupiiranguga vastavalt avaliku teabe seadusele, mis kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluses, samuti on juurdepääsupiirang kehtestatud dokumentidele, mis sisaldab töötajate delikaatseid isikuandmeid (tervisekontroll, tööõnnetusi uurivad toimikud jne).
Võib suunata tsiviil- ja kriminaalasju ühest kõrgest kohtust teise. Kõrged kohtud 18-st kohut, millest kolme võimkonda kuulub enam kui üks osariik. Kõrge Kohtu esimehed määrab president India ülemkohtuniku ja osariigi kuberneriga konsulteerida. Kohtunike arv erineb kohuti. Kohtunikud on ametis 62. eluaastani. Ringkonna kohtud Kohtunikud määrab osariigi kubernir osariigi Kõrge Kohtuga konsulteerides. Igal ringkonnal (zilla) on oma tsiviilasju arutav kohtunik. Kriminaalasjadega tegeleb istunigkohtunik (session judge). 11. Majandus India majanduse toimuvad pöördelised muutused. India on pöördunud väga kaitstud segatüüpi majanduselt, mis rajas kaasaegse tööstusriigi aluse, vaba turumajanduse poole. Nüüd astub ta maailmaturule. On rakendatud laiaulatuslikke reforme, alates tollitõkete alandamisest kuni välisinvesteeringute ligimeelitamiseni. Hoolimata opositsiooniparteide vastuvõidetest ratifitseeris India 1995
asjaolu, mis võiks nad selliste meetmete kasutamise kohustusest vabastada.*17 Kuna Velleste, olles küll varasemas menetluses selle ebamõistlikule pikkusele viidanud, jättis kasutamata kassatsiooniõiguse, siis pidas EIK vajalikuks sõnaselgelt rõhutada, et kaebaja oleks pidanud ammendama ka Riigikohtusse pöör- dumise võimaluse. EIK märkis, et kuna kriminaalmenetluse seadustiku*18 (KrMS) § 349 lõikes 1 ja § 352 lõikes 3 on kriminaalasjadega seotud kassatsioonide läbivaatamiseks Riigikohtus sätestatud lühikesed täht- ajad, siis tuleb menetluse pikkuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumist pidada tõhusaks riigisiseseks õiguskaitsevahendiks ning seda ei saa käsitada sammuna, mille kaebaja võiks menetluse edasise venimise vältimiseks jätta võtmata.*19 EIK asus Andrejevi ja Velleste asja lahendamisel seisukohale, et need tuleb konventsiooni artikli 35
12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea õuekohus. Linnusekohus tegeles riigiametnike, sõjaväelaste, riigimõisa rentnike ja talupoegade kriminaalasjadega. 1629.a mil Liivimaa läks Rootsi valdusesse moodustati seal 4 maakohut, neist Eestis tegutsesid Pärnu ja Tartu maakohtud. Korrakaitsekohustusi täitsid Eestimaal adrakohtunikud. Narva staatus olulise idakaubanduslinnana jäi püsma ka peale Rootsi võimu kehtestamist, välismaised kaupmehed, inglased ja hollandlased, eelistasid Tallinnale Narvat, kuna selles piirkonnas oli kauba toimetamine mööda sisveeteid mugavam. Narvast ühes Jaanilinnaga sai
nad sellest viivitamatult Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF). 7. Euroopa liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon Euroopa kohus: Ainuõigus tõlgendada lepinguid ja seadusi. Peale oma riigi kohtute läbimist võib igaüks eurokohtu poole pöörduda. EL-i õigusaktid on ülimuslikud liikmesriikide üle (konflikti puhul muudetakse riigi seadust). Igast riigist saadetakse kuueks aastaks üks kohtunik, kes ei tohi oma riigi huve eriliselt esindada. Ei tegele kriminaalasjadega, pea kõik muu esindatud. Euroopa parlament on Euroopa Liidu esinduskogu. Sellel on 736 liiget. Omab seadusandlikku vetoõigust (kasutab seda ka). Võib avaldada komisjonile umbusaldust. Otsesed valimised toimuvad iga 5 aasta järel kõigis liikmesriikides. Mandaatide arv igast riigist sõltub rahvaarvust (väikeriikide kasuks on igale riigile kindlalt antud mingi arv kohti). Parlament kohtub Strassbourgis või Brüsselis.
riik saab inimeste õigustesse rahuajal kõige intensiivsemalt sekkuda. Nähtuvalt eelnõu seletuskirjast tuleb Riigikogu põhiseaduskomisjonile antavas ülevaates käsitleda pro- kuratuurile pandud ülesannete täitmist ja tekkinud probleeme üldistatult, ülevaate eesmärk ei ole konkreet- sete kriminaalasjade menetlemisega seotud küsimuste arutamine. Eriti juhul, kui tegemist on veel menet- luses olevate kriminaalasjadega, võiks nende konkretiseeritud arutamist põhiseaduskomisjonis vähemalt näilikult pidada prokuratuuri sõltumatuse kahjustamiseks.*65 Prokuratuuri aruandekohustust peetakse kokkuvõttes siiski positiivseks. See on demokraatliku legiti- matsiooni üheks osaks, samuti võimaluseks saavutada avalikkuse suurem usaldus prokuratuuri vastu. Kas selline aruanne on peamiselt suunatud parlamendile, valitsusele või avalikkusele, sõltub riigist ja tradit-
1/3 staarosti tuludest läks staarostile, 2/3 riigile, üks osa sellest tuli kulutada sõjalisteks kuludeks, ülal pidada kohapeal garnisoni, ja teine osa läks otse riigikassasse. Leedukad protestisid, et nemad ei ole midagi saanud, seega otsustati, et üks aasta lähevad riigikassasse minevad tulud Poola ossa, teine aasta Leedu osasse. Presidendi nimetas ametisse kuningas. President teostas kohtuvõimu, tagas avaliku korra jne. Presidentkonnas oli ka maakohus, mis tegeles tsiviil- ja kriminaalasjadega. Moodustataks Liivimaa maapäev, mida kutsuti seimik. Selle pidi kokku kutsuma kuningas. Tegemist on aadlikogunemisega. Ja lisaks aadlile ka igast linnast esindaja, Riia, Tartu, Pärnu, Võnnu. Liivimaa aadel hakkab nõudma endale suuremat võimu, Liivimaalaste esindajaks sai D. Hilchen, oli jurist ja ka aadliseisusest. Varssavis kuninga ja seimi ees pidas ta kõne, kuidas liivimaalased on Poola-Leeduga alati olnud relvavennad, aga nüüd jäetud kõigest ilma. 1598
Uus kohtukorraldus, mis täielikult erineb Poola.aegsest korhtust. Alamastme kohtuks saab maakohus. Eesti alal Tartus ja Pärnus. Eesotsas maakohtunik, 4- 5 assessorit. Kohtusessioonid toimuvad 2 korda aastas. Erinevus Eestimaast see, et kui maakohus on arvestanud varasemat ja sel ajal kehtivat riigi õigust siis Liivimaa kohtud töötavad paljuski rootsi seaduste alusel. Kohtu kompetentsi kuuluvad tp, sõjaväelased, vaimulikud aga MITTE aadlikud. Tegeleb nii tsiviil kui ka kriminaalasjadega. Rida asju, mida maakohus arvestada ei saa. Maakohus oli alamastmekohus, kõrgemaks instantsiks liivimaal on Tartu õuekohus. Rootsi võimud plaanisid ka vaheinstantsi- lossikohtud. Lossikohtud on paljuski tegevust alustanud suure segaduse ajal. Alguse saanud 20 a vastavalt sellele,kuidas üks või teine ala rootsi riigi koosseisu tuli. Põhjasõjaga tegutsemise ajal kui arvati et jääb sõjategevuse alla, siis viiakse see Riiga. !702)
annaabi.ee 
