M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Joonis 15: Kujutise konstrueerimine nõguslaatse puhul. Näidisülesanne 2: Joonestage kiire AB edasine käik pärast läätse läbimist. Läätse fookus asub punktis F. Joonis 20: Näidisülesanne 2. Lahendus: 1. samm Joonistame kiirega AB paralleelse kiire CD, mis läbib laatse keskpunkti. See kiir ei murdu läätse läbimisel. Pikendame kiirt CD fokaaltasandini (kujutatakse joonisel kriipsjoonega). Joonis 21: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal ülesande vastus.
vad läätsele viltu langenud kiired fokaaltasandi ja kiire M lõikepunk- tis. Näidisülesanne 2: Joonestage kiire AB edasine käik pärast läätse läbimist. Läätse fookus asub punktis F . Joonis 20: Näidisülesanne 2. Lahendus: 1. samm Joonistame kiirega AB paralleelse kiire CD, mis läbib läätse keskpunkti. See kiir ei murdu läätse läbimisel. Pikendame kiirt CD fokaaltasandini (kujutatakse joonisel kriipsjoonega). Joonis 21: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal ülesande vastus. 20 2. samm Kiirega CD paralleelsed kiired koonduvad fokaaltasandis selles punktis, kus kiir CD lõikub fokaaltasandiga (tähistame seda punkti tähega J. Kuna kiir AB on paralleelne kiirega CD, siis koondub ka kiir AB pärast läätse läbimist punktis J. Tõmba- me läätsest valguskiire AB pikenduse punkti J. See on kiire
1848 227 b 1848 Teine võimalus kasutada „sik-sak” ikooni Ülariba kaardilt Annotation tööriistakastist Dimensions: Oletame, et joonisel on detail joonestaud 227 mm pkkusena ja mitteolulisele osale on tehtud katkestus (joonisel kriipsjoonega). Kuna on teada detaili tegelik pikkus 1848 mm, siis mõõtmestamisel on sisestatud ka vastav mõõtme arvuline suurus. Klõpsati „sik-sak” ikoonil ja arvuti vastas: _DIMJOGLINE Select dimension to add jog or [ Remove ]: {valida mõõde, millele paigutada „sik-sak”} ↵ Specify jog location ( or press ENTER ): {valikuruuduke mõõtjoonele sinna kohta, kuhu panna „sik-sak”} ↵ NB! Eelnevalt lülitada välja [ F3 ]-ga punkti asukoha täppismääramised,
Rõhu muutused torustiku imev- ja surveosas. Joonisel kujutatud lihtsaim torustik koosneb imev- osast (lõikest 5 vasakul) surveosast (lõikest 5 paremal). Jooned OO, O´3 ja O´8 on tõmmatud paralleelselt torude telgedega ja kujutavad absoluutse vaakumit. Kõrgemal kujutatud jooned AA, A´3 ja A´8 vastavad atmosfäärirõhule. Joonte vahekaugus on 1,01.105 Pa. Keskel on kujutatud rõhu muutus torustiku pikkusel: kogurõhk pideva joonega ja staatiline rõhk kriipsjoonega. Viirutatud ala kujutab dünaamilist rõhku. 3 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS Joonis 3. Rõhkude skeem imev-puhuvsüsteemis /1/ Lõikes 5 kujutab ordinaat H5 suhtelist kogurõhku (mõõdetuna atmosfääri rõhu suhtes (negatiivne väärtus), ordinaat P5 absoluutset kogurõhku, ordinaat Hst.5 suhteline staatiline rõhk (negatiivne väärtus), Pst
2 3 a b 1 c 1 – peegeldustelje esimene otspunkt; 2 – peegeldustelje teise otspunkti vahepealne asukoht; 3 – peegeldustelje teine otspunkt peegelduse vahekujutise tragimine (kaasajooksmine) peegeldustelje teise otspunkti määramisel kursoriga: a – esialgne kujutis; b – vahekujutis (kriipsjoonega, asukoht siis, kui kursor on tragimisel punktiga asendis 2; c – peegeldunud kujutis Märkus. Joonise osade peegeldusel peegelduvad ka kõik need pealkirjad ja tekstid, mis on kas objektiga seotud või nendega koos valitud. Selleks, et tagada kirjade ja tekstide tavalist loetavust, on vaja AutoCAD põhimuutujale MIRRTEXT anda väärtuseks “ 0 “ (vaikimisi MIRRTEXT = 1, mis tähendab, et tekstidest antakse peegelpilt).
lõikevahele, nimetatakse põhihorisontaalideks. Need joonestatakse kaardile peente pruunide pidevjoontega. Arvestuse lihtsustamiseks tehakse iga viies joon jämedamalt. Lisavormide (tipud, lohud) kujutamiseks, mis ei väljendu täpselt põhihorisontaalidega, kasutatakse poolhorisontaale ja veerandhorisontaale. 1. Poolhorisontaalid asuvad lõikevahe poole peal ja joonestatakse pikkade kriipsjoontega. 2. Veerandhorisontaalid asuvad lõikevahe veerandis ja joonestatakse lühikese kriipsjoonega. Pool ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend ja abihorisontaalideks. LEPPEMÄRGID Selleks, et eraldada reljeefi kumeraid vorme nõgusatest ja määrata kiiresti kallaku suunda, joonistatakse horisontaalidele ristsuunas nn langekriipsud, mille vaba ots on kalde suunas. Horisontaalidel kasutatakse veel arvnäitajaid ehk kõrgusarve, mis näitavad horisontaali kõrgust merepinnast ja on oma ülemise poolega keeratud alati tõusu suunas.
m m b b 2 n n 1 Objektide valik F-joonega läbi punktide 1, 2, 3 ja 4. EDGEMODE = 0. Kärpimisjooned m ja n on aktiveeritud ja kujutatud kriipsjoonega 3) C ↵ (objektid valitakse tavalise C-aknaga, mis antakse oma diagonaali otspunktidega) CP loetakse veaks, mida lihtsalt eiratakse. Juhul kui kärbitava joone mõlemal pool kärpimisjoont on osaliselt valikuaknas, võib tulemus olla ettearvamatu, 2 1 m Kärpimisjooneks on sirge m.
kontrolltöö küsimused 1. 1) OtseVV 14 Raadiovastuvõtjad 2) RegeneratiivVV 3) SuperregeneratiivVV 4) SuperheterodüünVV *Plokkskeemid koos võnkeringide asukohtade äranäitamisega (kooshäälestatud võnkeringid näidata kriipsjoonega) *Vali vv-tav sagedusala, jaga 4-ks ja anna tabeli kujul kõik sagedused. Nt: 5…12MHz 2. 2x-sagedusmuunduriga superhetrodüünVV plokkskeem koos võnkeringidega, kui 1. osc on sujuvalt ümber häälestatav. Valida sagedus ja jagada 4-ks. 3. Koostada 2x-sagedusmuundusega superheterodüünVV plokkskeem ja võnkeringid, kui 1. osc on igal sageduse allalal eraldi kvartsiga. Kooshäälestatud võnkeringid ühendada kriipsjoonega. 4
0 bA µ(x) x 0 bA bB y Joonis. 14. Reeglite interpolatsioon raskuskeskme häguärastusmeetodiga (lineaarne intepolatsioon läbipaistvuse kontrollpunktide vahel on kujutatud punkt- kriipsjoonega). 1.11.2 Liikmesfunktsioonide tüübi roll Liikmesfunktsioonide kuju järgi võib neid jagada kahte kategooriasse a) Tükati lineaarsed liikmesfunktsioonid (kolmnurksed, trapetsikujulised) b) Siledad liikmesfunktsioonid (splainipõhised liikmesfunktsioonid) Veel on võimalik rühmitada liikmesfunktsioone selle järgi, kas nende tuum koosneb ühestainsast või rohkemast punktist. a) hägusad numbrid (kolmnurkne liikmesfunktsioon, 3-parameetriline splainipõhine liikmesfunktsioon s.o
A Q D M L K J F B G H Kiht Abi on sellele ja järgmistel joonistel külmutatud. Kriipsjoonega on näidatud aken, mida suurendame jooniselt: Arvuti küsib suurendusakna diagonaalide otspunkte ja punktide E ja C ümbrusest suurenduse tulemus: E C Suurendusel punktide E ja C lähikonnast on näha liitjoone sirge ja kaarja osa ühenduskohtades iseloomulikud „kidad”, mille kaldpind on suunatud kaare keskpunkti.
2) lõigeteks 3) ristlõigeteks Terminid altvaade – вид снизу ristlõige – сечение lõige – разрез tagantvaade – вид сзади paremaltvaade – вид справа vaade – вид 9. Vaated Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest objekti pinnaosadest. Kujutiste hulga vähendamise eesmärgil on lubatud näidata jämeda kriipsjoonega ka varjatud, s.o sisemisi kontuure. Põhilised vaated - kõik projektsioonilises seoses olevad vaated, mis on projekteeritud esimese ruuminurga ekraanidele. siia Sele 28 Sele 28. Põhilised ekraanid: a) põhiliste ekraanide moodustumine b) kujutised põhilistel ekraanidel 1. Eestvaade ( peavaade) 2. Pealtvaade 3. Vasakultvaade 4. Paremaltvaade 5. Altvaade 6. Tagantvaade
Algab ta võrgu nelja tipu sisestamisega. Edasi küsitakse viipadega Enter mesh size
in the M direction: ja Enter mesh size in the N direction: võrgujoonte arvu kahes suunas.
Lubatud väärtused on 2 kuni 256 (kaasa arvatud).
Pindade 3DFACE servade nähtavust saab tagantjärele muuta käsuga `EDGE. Käivitami-
sel ilmutatakse viip Specify edge of 3dface to toggle visibility or [Display]:. Serva(de)
valimisega muudetatakse nad nähtamatu(te)ks. Tähe D sisestamine toob nähtamatud servad
kriipsjoonega esile ja ilmutab viiba Enter selection method for display of hidden edges
[Select/All]
Materjal raugeb enne ja pinge saavutab lõpliku, tugevusega määratud suuruse. Seepärast peaks tegelik pingeepüür omandama sadula kuju, nagu näidatud joonisel punktiirjoonega. Võrreldes teoreetilise lahendiga peab keskosas pinge veidi suurenema, et tasakaalustada pinge vähenemist serva all. Pinge eksperimentaalne mõõtmine on näidanud, et pingejaotus tegeliku jäiga vundamendi all on tõepoolest sarnane joonisel 6.24 kriipsjoonega näidatule. Kuid otsese mõõtmisega on fikseeritud ka teistsugust, paraboolset pingejaotust, kus maksimaalsed kontaktpinged esinevad vundamendi keskkoha all ( joon. 6.25). J o o n is 6 .2 5 K o n ta k tp in g e e p ü ü r id j ä ig a v u n d a m e n d i a ll e rin e v a te k o o rm u s te k o rra l Selline pingejaotus on saadud liivpinnasel asuva, eriti süvistamata vundamendi mudeli all. Savipinnasele toetuva talla puhul on epüür reeglina sadulakujuline
k lülitusprotsessis, välja arvatud juhul kui (k = 1...6). Ruumivektorite moodulite keskväärtuste 3 juhtimiseks (väljundpinge katkestamiseks) on nõutav lülitusprotsessi kõrge kvaliteet ja lülitusjärjekord, mis näidatakse lülitustabelis. Joonisel 3.41 on toodud vektoriaalse pulsilaiusmodulatsiooni ajadiagramm. Nullpingevektoreid esitavad täiendavad impulsid on joonisel näidatud kriipsjoonega. Populaarseim välja vektorjuhtimise meetod on sümmeetriliste nullseisunditega modulatsioon, kus vektorite U0 ja U7 kestused on 0,5t0. Talitlusdiagrammil · sektorites 0...60° ja 180°...240° säilitavad lülitid VT1 ja VT4 oma seisundid, lülitid VT2 ja VT5 lülituvad pidevalt ümber, pöörates ruumivektorit mööda ringjoont, ning lüliti VT6 asendub hetkeliselt VT3-ga, et esitada nullpingevektor; · sektorites 60°...120° ja 240°..
annaabi.ee 
