18. Millistele alustekstidele toetus Kreutzwald ,,Kalevipoega" kirjutades? 19. Millistest osadest koosneb eepos ,,Kalevipoeg"? 20. Milles seisneb ,,Kalevipoja" kirjanduslik väärtus? 21. Miks on Kreutzwaldi eepost ,,Kalevipoeg" kritiseeritud? 22. Kes olid eeskujudeks Kreutzwaldile luuletajana? 23. Millal ja millises luulekogus ilmus Kreutzwaldi luuleparemik? 24. Missugune oli Kreutzwaldi luulekeel? 25. Milles seisneb Kreutzwaldi loomingu tähtsus eestlasest lugejatele? 26. Milline mõju oli Kreutzwaldil teistele ärkamisaja kirjanikele? 1. Kreutzwald on kirjaniku sünnikoha Ristimetsa saksakeelne tõlkekuju. Perekond loobus endisest nimest Reinholdson 1815.aastal, kui kirjaniku isa sai mõisnikult vabakirja. 2. Kooli lõpetamise takistuseks sai vanemate kehv majanduslik olukord. 3. Ohulepal avanesid Kreutzwaldil ootamatult edasiõppimise võimalused. Vennastekoguduse juht Fr.Genge otsis kolme eestlasest noormeest avatava seminari
Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja abiellus sakslanna, tinast tarbeesemete valmistaja tütre neiu Marie Elisabeth Saedleriga, kelle vanemate juures Tartus oli Kreutzwald olnud ka korteris. Võru periood kestab Kreutzwaldi elus 33 aastat 1833-1877, sellesse ajavahemikku jääb kogu tema viljaks ja mitmekülgne literaaditegevus. Pärast arstipraksise lõpetamist kolib Kreutzwald 1877
Gananderi "Mythologica Fennica", täiendas tõlkeid erinevates raamatutes jpm. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika.Ta näitas, et eesti keel kõlbab luuleks sama hästi, kui mis tahes muu keel. Muuhulgas mõjutas ta oma tööga ka Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Paljuski just tänu Petersoni eestlaste muinasusundile põhineva uurimustöö alusel oli Fr. R. Kreutzwaldil hiljem võtta ainest ja tegelasi eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kirjutamiseks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid,
KALEVIPOEG Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest. ,,Kalevipoja" saamislugu *1833 F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada ,,Midagi Kalevipojast" *1836 Ilmub E.Lönnroti eepos ,,Kalevala" eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas *1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde.
arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse. Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus
Ei saanud õppida loodusõpetust ja inglise keelt. Thomas Johann Seebeck - akadeemik, termoelektri avastaja. Georg Wilhelm Richmann-gümnaasiumi kasvandik, füüsik, esimene akadeemik. Ferdinand Johann Wiedemann- ülemõpetaja, akadeemik, eesti- saksa sõnaraamatu koostaja. Carl Friedrich Schmidt - geoloog, botaanik, Peterburi TA akadeemik. Philipp Jakob Karell- tsaaride Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, osales Eesti rahvuslikus liikumises, aitas Kreutzwaldil välja anda ,,Kalevipoega". Jaan Bergmann- lõpetanud gümnaasiumi, kirjanik 22. Milline oli Nikolai Gümnaasiumi vorm? kehtiva vormiriietuse sisseseadmine. Esemed: must püstkraega vormikuub, palitu oli hõbedaste nööpidega ja vesihall, sinine vormimüts ja läikiv nahast rihm mõlemal oli keiser Nikolai I monogram. 23. Mitu protsenti oli eestlasi Nikolai Gümnaasiumis? - 7,8% 24. Millist ainet lubati esmakordselt fakultatiivainena õpetada 1905. aastast
Eesti rahvakoolide arengukäiku jälgides tuleb tõdeda, et 19.sajandi algul toimus rahvahariduse allakäik ning talurahva kirjaoskus pidurdus, kuid talurahvaseadused andsid tõuke madalseisu ületamiseks. Venemaaga võrreldes oli Eestis lugemisoskus palju kõrgemal tasemel sajandi keskpaigaks oskas lugeda umbes 76% rahvastikust. Vaadeldaval perioodil väärib suurt tähelepanu teos ,,Kalevipoeg". Selle eepose idee autoriks oli Faehlmann, kes pärandas idee edasi Kreutzwaldile. Algselt oli Kreutzwaldil plaan luua see eepos proosavormis, kuid kui ta tutvus Soome eepose ,,Kalevala" saksakeelse tõlkega, otsustas ta ,,Kalevipoja" luua samuti rahvaluule vormis. ,,Kalevipoeg" ilmub 1862. aastal, jättes rahva esialgu veidi külmaks. Tõeline aeg saabus eepose jaoks rahvusliku ärkamisaja tuules. Talurahva majanduslike võimaluste paranedes ja rahvahariduse kasvades jõutigi 1850. aastail juba tõusuperioodi algusesse. Koolilõpetajate arv suurenes, kujunema hakkas eestlastest
Eesti Raamat, Lydia Koidula ,,MU ISAMAA ON MINU ARM", lk 190 14 Suhted rahvuslike tegelastega Fr. R. Kreutzwald Fr. R. Kreutzwaldi kirjandusliku tegevuse kõrgajaks tuleb pidada 1850-ndaid aastaid ja 1860-ndate esimest poolt. Siis koostas ta ja toimetas trükki mitmed populaarteaduslikud teosed, sealhulgas ka rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Fr. R. Kreutzwaldil oli tihe kontakt ka luuletaja Lydia Koidulaga, keda ta suunas ideoloogiliselt ja kirjandusliku arengu seisukohalt. Peale selle on Fr. R. Kreutzwald osa võtnud Koidula uudsest algatusest eesti teatri loomisest. 1867. aasta sügisel sugenes Kreutzwaldil kirjavahetus hoogsalt esiletõusnud noore naisluuletaja Lydia Koidulaga. Koidulale pakkus huvi Kreutzwaldi pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja
10 4) Eesti Raamat, Lydia Koidula ,,MU ISAMAA ON MINU ARM", LK 48 - 190 18 Suhted rahvuslike tegelastega Fr. R. Kreutzwald Fr. R. Kreutzwaldi kirjandusliku tegevuse kõrgajaks tuleb pidada 1850-ndaid aastaid ja 1860-ndate esimest poolt. Siis koostas ta ja toimetas trükki mitmed populaarteaduslikud teosed, sealhulgas ka rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Fr. R. Kreutzwaldil oli tihe kontakt ka luuletaja Lydia Koidulaga, keda ta suunas ideoloogiliselt ja kirjandusliku arengu seisukohalt. Peale selle on Fr. R. Kreutzwald osa võtnud Koidula uudsest algatusest eesti teatri loomisest. 1867. aasta sügisel sugenes Kreutzwaldil kirjavahetus hoogsalt esiletõusnud noore naisluuletaja Lydia Koidulaga. Koidulale pakkus huvi Kreutzwaldi pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja
Rahvusvaheliselt said tuntuks vendade Grimmide muinasjutud, eriti aastatel 1812-1815 ilmunud „Laste- ja kodumuinasjutud“. Rahvamuinasjuttude eeskujul tekkis omaette žanrina kunstmuinasjutt, mis mõnede uurijate arvates on lastekirjandusest alguse saanud ja siit levinud ka täiskasvanute kirjandusse. Kunstmuinasjuttude loojatena on üldtuntud H. C. Andersen, L. Carroll, J. W. Barrie, J. R. Kipling, A. A. Milne jt. 8. Eesti muinasjutud ja muinasjututöötlused Fr. R. Kreutzwaldil ilmus 1866. aastal Helsingis „Eestirahwa Ennemuistessed jutud“. Vihikutena oli Kreutzwald muinasjutte avaldanud juba varem. Kreutzwaldi eeskujul hakkasid rahvajutte koguma ning ümber jutustama teisedki 19. sajandi kirjamehed, nende seas J. Kõrv ja J. Kunder. Kunderi „Eesti muinasjutud“ (1884) on tähelepandav sisukuse ning voolava rahvapärase jutustamisstiili ja keele poolest. Lastele on muinasjutte ümber töötanud Ernst Peterson-Särgava, kellelt ilmus kaks kogu:
kirjutustoas võib näha tema enda ja ka ajastu raamatuid, mis kunagi tema lugemisvarasse on kuulunud. Kõige arvukamalt on saksa kirjandust. Siin on kogutud teoste köiteid Wielandilt, Heinelt, Schillerilt, Goethelt, Klopstockilt, Hauffilt, Platenilt. Esindatud on ka Homeros, Ossian, Tagner, Shakespeare, Cervantes, Holberg, Sterne, lisaks veel vaimulik kirjandus, entsüklopeediad, sõnaraamatud, õpikud. Kõige kindlamaks tunnuseks raamatu kuuluvuse kohta on teadagi omaniku enda signatuur. Kreutzwaldil ei olnud harjumust igasse raamatusse sisse kirjutada, vaid ikka nendesse, mida ta enam on hinnanud: entsüklopeedia, ,,Niebelungid", 18. sajandist pärinevad trükised. Kõige vanem raamat on F. G. Klopstocki kurbmäng ,,Salomo". Üsna mitmel raamatul on kasutatud tiitellehel märgist FK. Üks ilusamaid raamatuid on keisri ihuarst Philipp J. Karelli kingitud Piibel. Kaunilt kujundatud nahkköites raamatut väärtustab ka Karelli omakäeline pühendus Peterburis. Raamatute mitmekesine ja
11. ,,Kalevipoeg" rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse
Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele ,,Viinakatk". Omas ajas kirjanikuna (2 põhiteost) saavutas küllalt suure tuntuse. Haritud literaadid tunnustasid igati tema toeseid. Nt Kreutzwad annab 1838 ,,Ajaviite..." kohta väga suurepärase hinnangu, sesades selle lausa esimeseks. Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Ema oli aadlisoost, isa eestlane. Sai saksamaal teoloogilise hariduse. Mõistis ka klassikalisi keeli - ladina, kreeka. Pärast seda, kui oli olnud koduõpetaja, jätkas kirikuõpetajana
Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Aegade hämarusest pärinev nimi Kalev on esinenud harilikult omadussõnana (tähenduses tugev, jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning
eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Aegade hämarusest pärinev nimi Kalev on esinenud harilikult omadussõnana (tähenduses tugev, jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse
saksakeelse ajakirjandusega. Saab Faehlmannilt ka rahvaluule pisiku. Räägib rahvaluule vajalikkusest. Tegi ka kunstmuinasjutte, tõlkis ka saksakeelseid muinasjutte eesti keelde. Kreutzwald on ka üks esimestest, kes kutsus üles rahvaluulet koguma, talletama järgnevatele põlvedele. Kreutzwald innustub ka Faehlmanni Kalevipoja-ideest. Kui Faehlmann sureb, võtab Kreutzwald selle mõtte ja idee üle. Tal on mitmeid teisigi mõjutusi. Üheks selliseks on soomlaste Kalevala. 1851. aastal on Kreutzwaldil valminud esimene Kalevipoja käsikiri. See on veel proosavormis kirjatöö, kus on sees üksikud rahvaluule katkendid. Sellelt pinnalt hakkab Kreutwald terviklikku eepost välja arendama. 1853. aastal esitleb ÕESile eespose värsivormis. See, mis 53. aastal valmis, nimetatakse meie kirjandusteaduses alg-Kalevipojas. Kalevipoeg kui selline hakkab ÕESi toimetiste sarjas ilmuma 1857.-1861. aastal. Publikatsioon paralleelselt eesti ja saksa keeles. Nimetatatkse ka Kalevipoja
Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile. Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O. W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F. R. Kreutzwaldil, J. W. Jannsenil ja C. R. Jakobsonil. 1853 Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A. Toomi initsiatiivil ja Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913 Asutati Saaremaa Loodussõprade Selts, esimene omataoliste hulgas. Seltsi asutaja A. A. Hrebtov
loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile. Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil. 1853- Eesti Loodusuurijate Selts 1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa) 1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G
annaabi.ee 
