Kosmeetikatööstuses kasutatavaid aineid on tuhandeid. Samuti on kreemide koostises tohutult palju koostiosi. Tarbitavad kosmeetikakogused kasvavad päev-päevalt. Lisandub uusi tooteid ja neis kasutatavaid komponente. Juba praegu on arvud soliidsed: kosmeetikumide valmistamiseks kasutatakse ligi 8000 ainet, maailmas ringleb üle kolme miljoni toote. Milles on nende erinevus, millest need koosnevad? Kas kreemid võivad ka sisaldada ka inimesele kahjulikke aineid? 1 KREEMID 1.1 Kreemid, losjoonid Lihtsad kreemid ning losjoonid on läbipaistmatud tuunjad nahahooldusvahendid, mis sisaldavad õlisid (taimsed rasvõlid, leotisõlid), vett (näiteks destilleeritud vesi või taimetee) ja emulgaatorit. Olemuselt võib kreemid tinglikult jagada nn ,,õli vees" tüüpi kreemideks, kus vee osakaal koostises on suurem ja nn ,,vesi õlis" tüübiks, kus vee osakaal on väiksem. Esimest tüüpi kreemid on laialt levinud tänapäeval, teine tüüp oli populaarne ,,vanasti". Muid
keegi avaldada. · Emulgaatorid on nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu. Laias laastus jagunevad nad kaheks: 1. Õli vees tüüpi, mis seob õli veega. Näiteks on niisuguseks emulgaatoriks naatriumstearoüül-2-laktülaat, ohutu, kookosest ja palmiõlist sünteesitud aine. 2. Vesi õlis tüüpi, mis seob vee õliga. Näiteks glütserüülstearaat, ohutu, samuti sünteesitud kookosest ja palmirasvast. 2. LOSJOONI VALMISTAMINE · Losjoonid on kreemiga võrreldes voolavamad. Neid kasutatakse eelkõige naha niisutamiseks. Koostises on vähem õlisid ja emulgaatorit, rohkem vett. 3. LOODUSLIKUD NIISUTAJAD · Looduslikud niisutajad (NMF = natural moisturising factor) on nahal looduslikult esinevad humektandid ehk niiskust siduvad ained, näiteks aminohapped, suhkur ja lipiidid. 4. KERAMIIDID · Keramiidid on olulised niiskust hoidvad ja kuivamist takistavad ained.
järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Niisutajad võivad esineda losjoonide, kreemide või salvide kujul, sõltuvalt vee ja lipiidide vahekorrast. Tootevormi valik sõltub nahapiirkonnast ja naha kuivuse astmest. Raske on soovitada inimesele nö. temale ainuõiget toodet. Igaüks peab ise endale sobivaima leidma, katsetades nii üht kui teist. Losjoone (piimasid) kasutatakse tavaliselt vahetult peale dussi või vanni ja vajadusel kerge nahakuivuse korral. Losjoonid sobivad hästi karvadega kaetud piirkondadele. Kreemid on rasvasemad ja neid kasutatakse, kui vajatakse rohkem niisutust. Üldiselt on kreemid kosmeetiliselt hästi vastuvõetavad. Salvid on kõige suurema rasvasisaldusega, sobides hästi väga kuivale, paksule ja ketendavale nahale. Nn. õlivabad, mitte-komedogeensed niisutajad on mõeldud probleemsele, aknele kalduvale nahale. Niisutajad ei noorenda nahka ega vähenda kortse, kuid neisse võidakse lisada vananemisvastaseid toimeaineid
nende ravimiseks on väga vähe. Paremate tulemuste saamiseks tuleb ravi alustada algfaasis, kui striiad on veel punetavad. Hilisemate ehk valgete striiade ravis võib saada küll püsivad, kuid sageli ebapiisavad tulemused. Ravi eesmärgiks on stimuleerida pärisnahas e. dermas kollageeni sünteesi, mis aitab taastada lõhutud nahastruktuuri ja parandab naha esteetilist väljanägemist. Paljud paiksed losjoonid ja kreemid pinguldavad nahka ning vähendavad striiade värvi ja reljeefierinevusi. Siia kuuluvad eelkõige tretinoiin (Retin-A), AHA-happed, vit. C jt. tooted. · Tretinoiin (Retin-A) Uuringud on näidanud, et pikaajaline (6kuud) ravi tretinoiini v. kõrges kontsentratsioonis retinooli (umbes 0,6% umber) sisaldavate kreemidega parandab nii naha väljanägemist kui ka muudab naha histoloogilist leidu. Tretinoiin võib oluliselt
maskid, pesemisvahendid, seerumid) jm. On olemas spetsiifilised tooted kuivale, normaalsele ja rasusele nahale. Enamus tooteid sisaldavad AHA-happeid üsna madalas kontsentratsioonis, tavaliselt 5-15%. Suuremas osas uuringutes 8-15% AHA-toodetega on leitud, et need suutsid tagasihoidlikul määral parandada kortse jm. naha vananemise tunnuseid. AHA-sisaldus tootes võiks olla vähemalt 8%. Kõrgema kontsentratsiooniga kreemid ja losjoonid võivad olla küll efektiivsemad, kuid suurema tõenäosusega ärritust põhjustavad, mistõttu nende kasutamisel oleks vajalik regulaarne dermatoloogi järelvalve. Kõrge kontsentratsiooniga AHA-happeid (30-70%) ) kasutavad tavaliselt dermatoloogid keemilisteks koorimisteks, mis võivad taandada mõningaid naha vananemise tunnuseid. Oluline on valida ohutute, kuid seejuures toimivate omadustega toode, mis ei põhjusta liigset nahaärritust
annaabi.ee 
