kuus Siberi suurimat jõge. · 1970. Aastatel insenerid lõhkasid aatompommidega teed, et pöörata Petsora ja Kama jõgi voolama Volga jõe suunas. · Projekt peatati, sest meetod pani keskkonnateadlased protesteerima. KUNSTLIK NIISUTUS (2) · 1947. aastal suri nälga umbes miljon inimest Nõukogude Liidus. · Seetõttu alustas Stalin kava, mida nimetati "looduse ümberkujundamise plaaniks". · Plaani järgi tuli istutada metsavööndid steppidele kaitsmiseks tuule ja pinnase erosiooni eest. · Suurejooneline plaan katkestati järsult, kui Stalin 1953. aastal suri ja tema kriitikud alustasid "destaliniseerimise". KUNSTLIK NIISUTUS (3) · Araali merega niisutati Usbekistani. (lõigati läbi kaks jõge, mis järve voolasid) · Projekt õnnestus osaliselt. · 1980. Aastatel oli Usbekistan · üks maailma suurimaid puuvillatootjaid.
nähtused, mida saab uurida. BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas. Mõisted: igikelts, polügonaalsood, palsad, aapasood, pingod, termokarst, solifluktsioon. Alavööndite iseloomustus Arktikas (jäävöönd, külmakõrbevöönd, tundra, metsatundra). Taimede ja loomade kohastumused Arktikas. Tähtsamad taime- ja loomaperekonnad Arktikas. Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral. Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. Enimohustatud metsad maakeral. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad
· Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Sademetevaestes kontinentaalsetes piirkondades hoolitseb igikelts vajaliku niiskuse eest suvel. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub 13-14º-st põhjapiiril kuni 18-Ig-ni lõunapiiril
o Mereelustik ja pesitsejad: toiduahela aluseks on fütoplankton. Toiduahela väga oluline osa on krill. ~200 kalaliiki (enamus endeemsed). Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid. Vaalad: enamus käivad vaid suveperioodidel toitumas (sinivaal, põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised tõkked (vesi, mäed), aastaringne madal temperatuur, igikelts. Enimohustatud metsad maakeral. · Troopilised metsad. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. · Mänd, tamm, kuusk, nulg, kask, pöök, pappel. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. · ~70. ja 50. põhjalaiuskraadide vahel · Vegetatsiooniperiood 3-6 kuud.
annaabi.ee 
