Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi...
Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võime startida s...
Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvu...
Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ...
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid...
Gaasimaskid on ideaalsed kasutamiseks saasteärastusel väljaspool haiglat. Ületamaks õhku filtreerivate gaasimaskide puudujääke, loodi aku toimel töötavad ja gaasimaske ülerõhustavad seadmed. Need kasutavad õhu sisseimamiseks aku jõudu, imedes selle läbi filtrite ning paisates selle siis gaasimaski alla. Nende kasutamine ei eelda nii hermeetilist paigutamist näole ning neid võib kanda ka karvase näoga isik. Ülerõhustamis-seadmega gaasimask ei nõua kasutajalt sissehingamisel pingutust, sissehingatav õhk on jahedam ning seade tekitab vähem ärevust ega nõua nii palju individuaalset koolitamist. Siiski töötavad need seadmed õhu filtreerimise põhimõttel ja filtrid peavad sobima töökeskkonnas oleva auruga. Kasutamist tuleb limiteerida filtrite läbilaskvuse ning aku kestvuse tõttu. Kuna seadmega kaasas olev gaasimask on läbipaistva ekraaniga, siis annab see kannatanutega parema silmside. Need on arvatavasti kõige lihtsamad ning universaalsemad õhkupuhastavatest vahenditest, mida kasutatakse haiglates patsientide saasteärastusel. Enamikul juhtudel rahuldab hingamisteede kaitse vajaduse respiraator, mis katab nina ja suud. Kasutades respiraatorit, peab kasutama ka kaitseprille (fotol vasakpoolne inimene), et kaitsta silmi pritsmete eest. Sel juhul on silmad ikkagi avatud aurudele, mis võivad olla ärritavad või toksilised. Respiraatori valikul peab silmas pidama respiraatori filtreerimisindeksit. Ohtlike viiruste keskkonnas töötades peaks respiraatori filtreerimisindeks olema N95 või kõrgem, bakterite ja saastunud tolmu keskkonnas piisab madalama tihedusega respiraatorist. USA standardid respiraatoritele N95-N99 filtreerib numbriga näidatud protsendi (95% ja 99%) õhus leiduvatest osakestest. Ei ole vastupidav õlises keskkonnas. P95-P100 on sama, aga vastup...
Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ...
Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdevintsi trumlile. Vintsitrummel tõstab raskuse 3-4m kõrgusele. Vajutades lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja annab löögi vaiakaitsepea pihta. Peale kukkumist lastakse alla haakseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Kasutatakse mittemahukatel töödel. Auru-(pneumo-) ramm- käitatakse auru või suruõhu energiaga. o Lihttoimega- suruõhk tõstab ramminuia üles, töökäik toimub aga raskusjõu toimel. Massiivne silinerplokk, mille sees on varda külge kinnitatud kolb. Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindriploki üles. Avades kraani pääseb suruõhk silindrist välja ja langeb omaraskuse toimel andes löögi vaiale. Löögiosa mass 300-800 kg. Käsijuhtimisega 10-15 lmin, poolautomaatjuhtimisega 35-45 lmin. Löögiosa langeb 0,5-1,5 m kõrguselt. o Kaksiktoimeline ramm- Kasutab löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemist kui ka õhu surve energiat. Nende eeliseks on suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200lmin, kerged vasarad 500-600 lmin. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar...
Kõige kallim lihvpaber. Ta on hästi painduv ja määrdeaineks on talgipulbrit meenutav tolm. Sobib ideaalselt lakikihtide vahelihvimiseks. Teralisus 60-500. Teised lihvimisvahendid Vesilihvpaber on veekindel ja seda kasutatakse lisaainet lisades lakkidele vahelihvide tegemiseks enne järgmise lakikihi pealekandmist. Teralisus 80-1200, enamiku viimistluste jaoks sobib 400. Klaaspaber on suhteliselt pehme ja klaasosakesed kuluvad kiirelt maha. Ummistub kiiresti ja kestab vähe. „Jahupaber“ on väiksema (00) teralisusega ning seda kasutatakse vahel lakikihist tolmuebemete eemaldamiseks. Karukeel on nuustiku sarnane ning nailonkiudlehtedes on ka alumiiniumoksiid- ja ränikarbiid- osakesed. Ummistusvabad lehed on vormuvad iga kuju järgi ja neid võib pesta kraani all. Saadaval karedusega 60-1500 ning sobivad hästi lakikihtide vahelihvimiseks või vahapoleeri pealekandmiseks. Erinevad värvused tähistavad lehe karedust. 19 Terasvill on saadaval karedusega alates 4-st (viimistluskihi eemaldamiseks) kuni 0000-ni, millega tehakse vahelihve ning antakse ka viimane lihv. See on väga ummistuskindel ning järgib ka kõige keerukamate kontuuridega pinnavorme. Lihvpaberi abrasiivosakesed sõelutakse tootmise käigus läbi erinevat mõõtu sõelale. Karedusnumber viitab lihvterade paiknemise tihedusele pinnaühikul, see on rahvusvaheline klassifikatsioon. Mida suurem number, seda peeneteralisem lihvpaber. Vahelihvi käigus lihvitakse lakitud pinda, et eemaldada laki sisse jäänud tolmuosakesi. Tasanduslihv. Viimistlusaine pealekandmise järel võivad puukiud üles tõusta või on kattepind ise ebatasane. Sel juhul tuleb viimistlust lakkimiste vahepeal peene abrasiivvahendig...
Teised köögi toiminguid mõjutavad tegurid on näiteks põrandakalded - kui suur see peaks olema ning kuhu kohta nad peaks koonduma - ning äravoolutrappide paigutus ning hulk. Osa seadmetest vajab tõhusamaks toimimiseks ning kasutamiseks põranda äravoolutrappi, kuid nendele lisaks on äravoolutrapid kasulikud ka koristamisel. Koristamist kergendavad põranda kalle ning plastikkatte karestus selliselt, et raskelt puhastatavad kohad, nagu näiteks lauaalused, jäetakse karestamata. Karestuse eesmärk on vältida töötajate libastumist märjal põrandal. Köögiplaneeringut tuleks teha tihedas koostöös ventilatsiooni-, elektri-, vee- ja kanalisatsiooniplaneerijatega. Ainult seadmete õige paigutus ning köögile vastav efektiivsus ei muuda kööki ideaalseksõnnestunuks. Tegusus tekib näiteks sellistest pisiasjadest, et suuredki katladpotid mahuvad kraani alla, ja et elektrilistele väiketöövahenditele on pistikupesasid. Õiged tööolusuhted (niiskus, tõmbetuul ja temperatuur) ning piisav valgustatus on osa õnnestunud köögiplaneeringust. Hästi planeeritud köögis on töötamine efektiivne ning turvaline. (8;21-23) 2Nõuded suurköögi tootmisruumidele ja sisseseadele Tootmisruumi pindala sõltub ettevõtte tüübist, võimsusest ja töö iseloomust (tooraine või pooltoodete baasil). Tootmisruumide pindala määratakse kindlaks ehitusnormidega ja arvestatakse keskmiselt 7-10 m2 ühele töötajale. Kõikide tootmisruumide põrandad peavad olema veekindlast materjalist, kühmude ja lohkudeta. Põrandal peab olema kallak trapi suunas, et kindlustada vee äravool. Trapid paigutatakse ka katelde ja teiste seadmete juurde. Seinapaneelid kaetakse vähemalt 1,8 m kõrguselt hästi pestava materjaliga. Seinad paneelide kohal ja laed värvitakse heledate värvidega...
Valdavalt on tegemist kahekorruseliste elamutega. Ühel lühikesel perioodil lubati ehitada ka kolme täiskorrusega Tallinna maju, enamasti oli aga võimalik kaks korrust ja katusekorrus, viimasele püüti sageli aga anda kõrge mansardi kuju, mis võimaldas sinna ikkagi praktiliselt terve täiskorruse mahutada. Korterite suurus on kõikuv, enamalt jaolt on see hoonetüüp orienteeritud paremale järjele jõudnud töölisperedele ja kujunevale keskklassile, kuid esineb ka suurte esinduslike kodanlike korteritega maju. Erinevalt tsaariaegsetest elamutest, kus väikeste korteritega tööliselamud ja suurte esinduskorteritega puitkorterelamud hoiti enamasti selgelt lahus, võib nüüd ühest elamust sageli leida ka erineva suurusega kortereid. Ka väiksemad korterid on seda tüüpi elamutes tavaliselt lahendatud moodsamate ja mugavamatena, enamasti on käimla juba igas korteris sees, köögis on kraanikauss voolava veega, vannituba esineb küll enamasti ainult suuremates korterites. Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Suur osa Tallinna maju on viimistletud laudisega, mõned aga on ka krohvitud (Joonis 1.22). Laudisega viimistletud hoonetel võib olla tegemist nii püst- kui rõhtlaudisega. Katte- liistuga püstlaudis, mida selle järgi, et seda palju kasutati ka toona rajatud asunikutaludes, hakati nimetama ka asunikulaudiseks, kujunes omamoodi moevõtteks, mis aitas uue ajastu maju eraldada varasemast, tsaariaja elamupärandist. Hoonete väliskujunduse keerukuse aste on väga...
Tööriistad ja riided peavad olema puhtad õlist ja rasvainetest. Seadmed, kus kasutatakse hapnikku, ei tohi olla rasvased ega õlised. Vedela hapniku käsitlemisel tuleb kasutada selleks ettenähtud kaitsevahendeid nagu kindad, silmakaitsed, erijalatsid ja kaitseriietus. Tähelepanuks: RÕHU ALL OLEVA GAASILISE HAPNIKU KOKKUPUUTUMISEL RASVADE, ÕLIDE, VÕI TAHKEKÜTUSE TOLMUGA NAD SÜTTIVAD, MIS VÕIB PÕHJUSTADA PLAHVATUSE VÕI TULEKAHJU. Õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks tuleb hapnikuaparatuuri hoolikalt rasvastustada. Hapniku segunemisel põlevgaaside või vedelikuaurudega tekivad teatud vahekordade puhul plahvatusohtlikud segud, mis võivad süttida lahtisest tulest või sädemest. Selle vältimiseks on kasutuses uued hapniku segud, milles on 12 miljondikku mahuosa lõhnaainet. Antud hapnik on kasutuses „ODOREX“i nimetuse all, vältimaks lahtiunustatud kraanist või purunenud liitest hapniku kogunemist ruumi, mille tagajärjel võib tekkida plahvatusoht. Õhust toodetakse hapnikku erilistes seadmetes, kus õhk filtri läbimisel kõigepealt vabaneb kahjulikest lisanditest, tolmust, süsihappegaasist ning niiskusest. Seejärel surutakse töödeldav õhk kompressori abil kokku kuni rõhuni 19,6 MPa (200 kgcm 2) ning seejärel jahutatakse soojusvahetires kuni veeldumiseni. Vedela õhu lagundamine hapnikuks ja lämmastikuks põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel: Normaalrõhul keeb vedel lämmastik temperatuuril - 196º C, vedel hapnik – 182,9 ºC juures. Seega aurub vedelast õhust kõigepealt lämmastik kui kõige madalama keemistemperatuuriga aine ning vastavalt lämmastiku aurustumisele küllastub vedelik järjest rohkem hapnikuga. Hapnikku väljastatakse puhtusega 99,5% ja 99,7%. Väga suurt tähtsust omab hapniku puhtus hapniklõikamisel. Mida vähem sisald...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
