kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe kotikesega Ülesandeks tasakaalu hoidmine Saadab närviimpulsid peaajju Kahjutuse korral tekivad tasakaaluhäired Kuulmishäired Kõrvaosade vigastused; kuulmekäigus ummistumine; viirused ja bakterhaigused. Peamine sisekõrva kahjustaja on müra (vali muusika, plahvatus) kahjustada saavad kuulmisrakkude karvakesed ja kuulmisnärv. https://youtu.be/VxcbppCX6Rk https://www.youtube.com/watch?v=HMXoHKwWmU8&feature=youtu.be
Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis. Millise sagedusega on kõrv kõige tundlikum? Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000- hertsise sagedusega helide suhtes, sellise sagedusega on ka inimese hääl. Mida nimetatakse kurtuseks? Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele Helivõnked kanduvad edasi keskkõrva Antakse edasi teole Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad helid aju kuulmiskeskusesse Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus: "Bioloogia põhikoolile IV" U.Kokassaar, M. Martin Pildid google-st
kehv vabadik 12 tütart vabadiku naine valges riides lahke neitsi kohtuvanemad ahne väimees Lühidalt: Elas kord kehv vabadik koos oma kaheteistkümne tütrega. Keegi ei mõistnud, kuidas vabadik neid toita suutis ja ilusad riided selga suutis osta. Mõned arvasid, et ta on nõid, mõned muid asju. Tegelikult oli see lugu nii, et vabadiku naisel oli sala- õnneandja, kes laste eest hoolitses. Kui naine noorena alles talus teenis, kutsus neitsi ta allika äärde ja andis talle kotikesega 12 lähkrikivi. Veel käskis neitsi tal igal korral, kui tal laps sünnib, ühe kivi allikasse visata. Nii siis naine tegi. Ilmus siis neitsi järvest välja ja pani lapsele mähkmete sisse hõberubla ja käskis selle lapse mehele minnes kirstu panna. Nii iga lapsega, kui lõpuks oli neid terve tosin. Kui esimene laps mehele läks, pandigi kirstu see hõberubla ja mõned hilbud, aga suur oli imestus, kui pärast seda uuesti avades see väärtuslikke esemeid ja münte täis oli. Ka nii oli iga
Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes.
anda kõrvadele puhkust, tuleb vältida pikaajalist kokkupuudet madala sagedusega helidega ja hoiduda lühikese kestusega kõrgsageduslike helide eest. Oma silmade hoidmiseks tuleks silmade pingutamise ajal (lugemise) vaadata aegajalt mujale, siis ei pea silm vaatama koguaeg ühele kaugusele. Tuleks kasutada lugemiseks jms tegevusteks head valgust ning piirama digiseadmete kasutamist. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega. Kollatähn asub pupilli vastas ja seal on nägemisteravus kõige suurem. Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule. Inimene tajub nelja põhimaitset: magusat, soolast, kibedat ja haput. Keskkõrva trummiõõnes paiknevad kuulmeluuksed: vasar, alasi ja jalus. Pimetähn on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja kust algab nägemisnärv.
Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Haisterakkudega kontakteerumiseks peavad õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuma limas. Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 12.Millises kõrva osas asub elund, mis aitab jalgrattaga sõites tasakaalu hoida? Lisaks kuulmisele osaleb sisekõrv ka tasakaalu hoidmises. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi. 13.Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõitmisel tasakaalu hoida? Lisaks tasakaaluelundile säilitab tasakaalu silmade ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil.
Tigu kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest sellise sagedusega on inimese hääl https://www.youtube.com/watch? v=VxcbppCX6Rk Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, kus paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites) ärritavad vastavaid meelerakke Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus
Vaigunäärmed eritavad vaiku mis kaitseb tolmuosakeste eest. Kuulmetõri õhendab sisekõrva ninaneeluga ja tasakaalustab õhurõhku trummiõõnes. 12. Kuidas hoida oma kõrvu? Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest. Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna. 13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat? See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva. 14. Kuidas toimub organismis tasakaalu säilitamine? Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida. 15. Kuidas tunneme maitset? Suhu võetud toiduained lahustuvad süljes. Lahustund ained ärritavad maitsmispungade meelerakke. Erutus liigub maitsmiskeskusesse suurajus. 16. Kuidas tunneme lõhnu? Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus. 17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud?
teosse. Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsiks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsse ja inimene tajub helisid. 9. Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11. Haistmis ehk lõhnaaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1
Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima
Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid. 44. Kuidas säilitab keha tasakaalu? Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud e retseptorid. Pea asendist sõltuvalt tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad impulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Väikeaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab omapea asendit ja liikumist. Kui selgub, et keha kaotab tasakaalu, siis saadab aju vajalikesse lihastesse käsu. Need tõmbuvad kokku ja tasakaal taastub. Sisekõrva kahjustuste korral esineb tasakaaluhäireid. Seismisel ja ka istumisel peapööritus, iiveldustunne,
puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused. Golgi kõõluseorgan - asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal, selle moodustavad vabad närvilõpmed. Kõõluseorgan mõõdab eeskätt lihase pinget. Tasakaalumeel - Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (asuvad mõigus ja kotikeses) ja vedelik (asuvad poolringkanalites). Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Tasakaaluhäired võivad ilmneda siis, kui sisekõrv on kahjustunud (näiteks traumad, põletikud ja kasvajad)
Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima
ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse- ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1) Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib igas kiires olla mitu sada. Iga hiljusejalake on ühenduses kiire sees leiduva kupla ehk ampulliga- väikese põiekujulise lihalise kotikesega, mis või kokku tõmbuda ja paisuda. Hiljusejalakesed ise võivad samuti tugevasti välja sirutada ja kokku tõmbuda, samuti ka mis tahes suunas painduda. Enamikul meritähtede iga hiljusejalakese otsas on iminapp. Iminappad eritavad näärmarakkudest kleepuvat lima. Üks mingi pinna külge imenud hiljusejalake võib kokku tõmbudes kinni hoida kuni 30 g-list koormust, mitme kiire paljude jalakeste ühisel koordineeritud tegevusel võib aga meritähe
Leemeti vanaisa Tölp. Kõrvaltegelasteks, kes teoses olulist rolli ei oma, on inimahvid Piie ja Rääk, Hiie ema ja isa, Leemeti õde Salme ja tema kaasa Mõmmi. Ka kõrvaltegelased muutuvad koos teose edasiarenemisega, Pärtel muutub peale külasse kolimist tähtsusetuks ning teose algul ei oma erilist rolli ka külarahvas. Kõrvaltegelaseks on ka Meeme, kes ilmus alati suvalistel hetkedel välja ja jõi alati veini. Ta andis Leemetile sõrmuse koos kotikesega, mis tegelikult oli Põhja Konna nahk, mida süües Leemet sai Meeme järel järgmiseks Põhja Konna valvajaks, viimaseks valvajaks. 36. Tegelaskujude analüüs 37. 38. Leemet Leemet on peategelane, kõik keerleb tema ümber. Ta sündis külas, kuhu tema pere oli metsast kolinud. Ta isa tahtis, et temast saaks tubli talumees. Isa aga suri karu käeläbi, kellega emal oli afäär ning peale seda kolisid nad tagasi metsa. Tema perekonda kuuluvad veel õde Salme ja onu Vootele
toes, seestpoolt katab teda endoteel. Temas sisaldub vedelik - endolümf. Kilelabürint jaguneb ovaalkotikeseks, ümarkotikeseks, lookjuhadeks ja teojuhaks. Kõik nimetatud ruumid on omavahel ühenduses ja täidetud endolümfiga. Ovaalkotike ja ümarkotike asetsevad esiku vastavates sopistes ja on omavahel ühenduses. Sellest ühendusjuhast algab peenike endolümfijuha, mis väljub esikukanalikese kaudu püramiidist selle tagumisele pinnale ja lõpeb peaaju kõvakesta all väikese kotikesega. Kui endolümfi rõhk kilelabürindis tõuseb, siis valgub osa endolümfist endolümfijuha kaudu sellesse kotikesse. Lookjuhad asuvad poolringkanalites. Igal juhal eristatakse kilelist säärt ja kilelist ampulli. Nende sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed rakud. Neid piirkondi ampullides nim. ampulliharjadeks, kotikestes aga tasakaaluväljadeks. Kõik eelpoolnimetatud koos moodustavad tasakaaluelundi - vestibulaaraparaadi. Teojuha (kiletigu) asub
annaabi.ee 
