Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja
Tel: +372 53 477 636 E-post: [email protected] Kostja: Jaanis Mets Isikukood: 3812494235 Elukoht: Tolli 17, 123552 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5566 9988 HAGIAVALDUS Hagi ese Hageja Meelis Haiku palub kostjalt Jaanis Mets välja mõista 2600€ seoses lepingu rikkumisega. Hagi alus 12.01.2014 sõlmis hageja kostjaga kirjaliku ostu-müügilepingu, millega kohustus kostjale müüma kasutatud sõiduauto Mazda 6, registrimärgiga 666MMM, VIN koodiga JMZGY19111333344. Sama lepinguga kohustus kostja tasuma sõiduauto eest kahes osas (12.01.2014 ja 12.02.2014) võrdetes osades (1300€), kas sularahas või ülekandega. Hageja kohustus auto andma üle lepingu sõlmimisel, so 12.01.2014. Kostja täitis müügilepingust tulenevaid kohustusi ainult esimese makse korral – kandis hageja kontole 12.01 1300 €. 12
o advokaadi või majandustegevusega seotud hagi korral prokuristi ( TsMS § 218 lg.1 p.3) või muu akadeemilise juriidilise haridusega ( vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraadiga) juristi abil. Hageja poolel on tegemist kaashagejate ühishagiga iseseisvate nõuetega, kusjuures menetluse esemeks on samalaadsed ja samalaadsest alusest tekkinud nõuded- TsMS § 207 lg.1 p.3. 9. Hageja palus taandada eksperdi, kuna ta 12 aastat tagasi töötas kostjaga ühes ettevõttes. Kas taanduseks on alust? TsMS § 31 sätestab, et ekspert peab taanduma TsMS § 23 nimetatud alusel-eeskätt milles osaleb juba menetlusosalisena, on menetlusosalise lähedane v sugulane jms. Ainult töötamine kostjaga ühes ettevõttes ei ole iseenesest kindlasti taandumise alus, aga TsMS § 23 p.7 alusel võiks isegi taanduda, kui alust kahelda eksperdi erapooletuses- on kostja sõber ja peretuttav vms. 10
Kollegium väitis, et tööandja peab töötajale maksma töötasuna palka ka juhul, kui tal ei ole töötajale tööd anda, v.a. juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Ka kolleegium leidis, et lähetuses olles maksis kostja hagejale kokkulepitust vähem palka väitega, et päevaraha ei kuulu palga alla, vaid on eraldi makstav summa. Seega kolleegium nõustus selles küsimuses ringkonnakohtuga. Kolleegium nõustus kostjaga, et tööõnnetuses on süüdi mõlemad osapooled, kuid kuna kostja ei toonud enda kaitseks esile ühtegi fakti, ei saanud temalt süüd vähendada. 2.6 Kaasuses esinenud probleemid 1. Suurimaks probleemiks kaasuses olid kirjalikku taasesitamist võimaldavate dokumentide vähesus. Ainsad konkreetsed dokumendid, mis kaasuses saadaval olid, olid kostja töölepingu lõpetamisest teavitamine ning hageja nõue hüvitada töövõimetushüvitis. Muus
75 ning VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid. Ringkonnakohtul tuleb asjaolusid arvestades hinnata, kas uue lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku selles, et ostjal säilib uue müügilepingu rikkumise juhtudel õigus tugineda õiguskaitsevahendite kohaldamisel ka varasema müügilepingu rikkumistele. Kui kohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kaamerat vastu võttes kostjaga uutes lepingutingimustes kokku leppinud, saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et pooled sõlmisid uue müügilepingu samasugustel tingimustel kui 13. juuni 2005. a müügilepingu. 1Kolleegium peab vajalikuks märkida, et taganemist kujundusõigusena ei ole võimalik piirata vaid tehingu ühe sooritusega. Kui mitu sooritust moodustavad ühe ühtse tehingu, siis võib taganeda neist kõigist korraga. Taganemise tahteavaldus peab olema selge ja arusaadav. Seega juhul, kui see ei
Lammutuse nõudmine võib olla mõistlikkuse printsiibi vastu, sest lammutus võib ohustada hoonet terviklikult Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Võib üritada jõuda kokkuleppele kaasomanikega juurdeehitise ruumi jagamisega. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt osapoolte kokkuleppele tuleks juurdeehitis kanda lähtuvalt kokkuleppest kanda kinnistusraamatusse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega.
Seega on Aari Russakul võimalik saada teatud tingimuste rahuldamisel teiste korteriomanike nõusolek juurdeehituse säilitamiseks ja kasutamiseks. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine registriosa suletakse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega.
RK: „VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule.“ Seda aga vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel. Lisaks võib kohus leppetrahvi vähendada VÕS § 162 lg järg. Erinevalt viivisest ei näe seadus ette intressi vähendamist RKTKo 3-2-1-25-16, p 13 – viivisemäär tarbijalepingus Asjaolud: Abi Kapital Grupp OÜ (hageja) hagi Teet Risti (kostja) vastu õppeteenustasu ja viivise saamiseks. TTÜ sõlmis kostjaga õppekulude hüvitamise lepingu, mille järgi TTÜ kohustus osutama õppeteenust ja kostja selle eest maksma. Kostja ei tasunud makseid. TTÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale. Õiguslik probleem: RK: „Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat
omab puutumust vaidlusega. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. 17. Kostja asendamine § 208. Kostja asendamine ja kaasamine (1) Kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. (2) Kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. (3) Pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja asendamist või
Passiivne protsessikaaslus üks hageja võib olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu. Segakaaslus mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu. Mittevastava poole asendamine kui hagi pole esitanud isik, kellele kuulub nõudeõigus või kui hagi pole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja taotlusel asja lõpetamata asendada hageja või kostja õige hageja või kostjaga. Hageja asendamine toimub hageja nõusolekul. Kostja asendamine toimub hageja taotlusel. 4. Esindamine kohtus. Esindaja. Esindamine kohtus Perekonnaõiguslikud küsimused, vähekaitstud isikud, füüsilised isikud, piiratud teovõimega isikud, väheste juriidiliste teadmistega isikud, esindaja kohtu määramisel - menetlusteovõimeta isikud, alaealised hagita perekonnaasjades. Füüsilise isiku esindus Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga
kvalifitseeritav kinnipidamisõiguse teostamisena ja kui suhe on kvalifitseeritav AÕS § 320 järgi, siis anda hinnang hageja väitele nõude tasaarvestamise kohta, kui kostja kasutas autot kokkuleppe vastaselt. Riigikohtu otsus 3-2-1-83-09, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-11 o Nõude alus: hageja nõuab varalise kahju hüvitamist 31 361 kr o Asjaolud: Kostja andis hagejale üürile toa (tähtajatu). Kokkuleppel kostjaga tõi hageja üüritud eluruumi oma mööbli ja rõivad, hoovi kaks sõiduautot ning pani kostja kuuri neli kanistrit, valuveljed koos uute suverehvidega ning neli suverehvi. 2000. aasta juunis vahetas kostja hagejale teatamata ära maja välisukse luku ja takistas hageja juurdepääsu üüritud eluruumile. Hageja ei pääsenud ligi ka hoovis olevatele sõiduautodele. Kostja ei teatanud hagejale, et ta on üürilepingu lõpetanud
seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekib seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST. Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte: ”Vastavalt kokkuleppele kostjaga broneerisin minule kuuluva külalistemaja Holiday House kostjale ja tema külalistele aastavahetuse veetmiseks alates 31. detsembrist 2016 kuni 2. jaanuari 2017 hommikuni. Kostja kohustus selle eest tasuma 1500 eurot. Kostja tasus 7. novembril 2016 pangaülekandega broneerimise eest 50% ettemaksu summas 750 eurot,märkides ülekande selgituseks: “H.H. booking 31.12.2016 – 02.01.2017, 50% ettemaks”. Kostja ja tema külalised saabusid külalistemajja 31. detsembri õhtul
TsMS § 91 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema pärandi vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja jooksul erinevaid ettepanekuid pärandvara jagamise osas. nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib kohus teha pooltele ja teistele Sellest tegi ringkonnakohus õige järelduse, et hageja on kostjaga suheldes käitunud pärijana. See ei protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 90 lg 2 kohaselt võib tõendiks ole oluline, kellele pärija pärandi vastuvõtmise tahet väljendab. olla ka poole seletus
Vastuväited peavad olema igakülgsed st kõik poolt ja vastu argumendid tuleb esitad korraga. Kostja vastuväited peavad sisaldama sisulisi vastuväiteid hagile. Sisuliste vastuväidetena tuleb käsitleda faktiväidete õigsust, tasaarvestuse olemasolu, tõendite lubatavust või puudulikkust, nõude aluse puudumist või vähest veenvust, samuti tuleb vastuväidetena esitada hagi lubatavust käsitlevas vastuväited st kas tegu on õige hageja ja õige kostjaga. Vastuväited peaksid sisaldama ka kostja poolset asjaolude omaksvõttu. Vastuväidetena tuleb esitada ka kõik sellised asjaolud, mille kontrollimine on iseenesest kohtu kohustus. Kostjal tuleb vastuväidetes esitada ka õigust eitavad faktilised asjaolud, näiteks tehingu kehtivus, õiguse lõppemist, näiteks lepingust taganemine, ja õiguse teostamist takistavate faktiliste asjaolude olemasolu, näiteks aegumine.
annaabi.ee 
