isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 10 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib mänguauto liikuvat 10+60 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Kahe kiiruse liitumise tagajärjel tekkiv liitkiirus on alati väiksem kui nende kiiruste arvväärtuste summa. Kui olla valguse kiirusel liikuvas kosmoselaevas ja lülitada esituled sisse, kas siis nende valgus ei eemaldugi kosmoselaevast? Vastus on, et kosmoselaevas olijaile on kõik normaalne, valgus
Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Ühtset aega ja ruumi ei eksisteeri. -1920 Tank ( De La Mole) Ristsõna Gaasimask Rinnahoidja (Mary Phelps Jacob) Riidelukk Roostevaba teras (Henry Bearly) -1930 Esimene robot Insuliin 3D prillid Spiraalköidetud märkmik PEZ kommid `raudkops' Penitsiliin Mullinäts -1940 Reaktiivmootor
Filmianalüüs Film ,,District 9" räägib sellest, kuidas Johannesburgi kohale ilmub hiiglaslik kosmoselaev. Kosmoselaevast avastati tulnukad, keegi ei teadnud, mida tulnukatega ette võtta, seega paigutati tulnukad linnast eraldatud 9. rajooni, mis ajapikku muutus maailma kõige suuremaks slummiks.Slummis elas peale tulnukate ka nigeerlasi, kes äritsesid relvade ja toiduga. Tulnukate tegemisi kontrollis korporatsioon MNU, keda ei huvitanud olendite heaolu, vaid tulnukate relvastus ning kuidas inimesed relvi kasutada saaks ja neist suurt kasumit teenida
Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. Armstrongi samm Kuu pinnale
Apollo 11 Esimene kosmoselaev, mis viis inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Apollo 11 ,,Teel Kuule" 1969. aasta 16. juuli hommikul startis kosmoselaev. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi läbima 384 000 kilomeetrit, kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane. Meeskond istus kuumoodulisse, millega maanduti Kuule. 20. juulil, Eesti kella järgi 23:18 maandus moodul kuule. Armstrongi samm Kuu pinnale Viie ja poole tunni pärast peale maandumist avas Armstrong mooduli luugi ja astus Kuule. Esimeseks ülesandeks oli katsetada liikumisviise Kuul. Kuule heisati Ameerika ühendriikide lipp ja astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri.
1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. «Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris.
suuruse tehisgravitatsioonikeskkonna loomine, mis on saavutatav näiteks kosmosesõiduki pöörlemapanemisel ümber oma telje. Lisaks eelpooltoodule peab kosmoselaev olema survestatud maapinna õhurõhu tasemeni, mis tähendab avakosmosereiside puhul vahet sõiduki sise- ja välisõhurõhkude vahel kuni 12 suurusjärku. Samuti on tarvis igapäevased eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu. Tegevused kosmoselaevast väljas – EVA . Pardaväliste “kosmosekõndide” kõrghetk oli astatel 1999 – 2001, mil ISS-i monteerimisega seonduvalt viidi läbi keskmiselt üle 200 missiooni aastas. Nii ennem kui pärast avakosmosesse minemist tuleb tunde aklimatiseeruda laeva pardal olevates rõhukambrites, kuna kosmoseülikonnas tekitatav maksimaalne rõhk on tunduvalt väiksem kosmoselaeva pardal tekitatavast rõhust. Samuti tuleb kanda kuni 80 kg kaaluvat ning küllaltki ebamugavat ülikonda
kogu Maa elu, sisaldab 80% kogu Maa atmosfääri massist. b. Stratosfäär (peale seda on stratopaus) - temperatuur seal kasvab, kuna seal asub osoonikiht (päike peegeldub tagasi).1 c. Mesosfäär d. Termosfäär 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. Maa kerakujulisusele viitab silmapiir, laevade ilmumine, ümbermaailmareis, vaatepilt kosmoselaevast, tähtede katkematus. Kreeklaste jaoks oli kera vorm kõige ideaalsem, kuid tänapäeval teatakse, et Maa on natuke lapik. 5. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa raadius on 6350 km, diameeter 12 700 km. Ümbermõõt on umbes 40 000. Kujult on natuke lapik. 6. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Laamade liikumise tõttu, need põrkuvad (tekib mägi) või lahknevad (tekib org). 7. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut
Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks, ning tualett. Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ei voola. Õhu saamine: "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse seda kogu aeg puhtana. Kosmoselaevas on rõhk samasugune nagu maal. https://www.youtube.com/watch?v=DE1IPiWs-Lg Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Iga käik kosmoselaevast välja, nõuab kaitsvat kosmoseülikonda ehk skafandrit. Avakosmoses on astronaudid julgestusnööriga kinnitatud, et takistada eemaleujumist. Teisel juhul kannavad nad manööverdamisseadet, milleks on seljakott liikumist ja selle suunda reguleerida võimaldavate tõukerakettidega. Kosmoses saab töötada edukamalt kui maal- NT: sulavad kaks metalli kosmoses kokku ühtlasemalt; seal saab valmistada ülipuhtaid kristalle,
Tuumajõul hakkasid liikuma nii suured sõjalaevad kui ka allveelaevad. Need varustati samuti tuumarakettidega. Võidurelvastamise tandriks muudeti kosmos, kuhu saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite. a.1957 - Sputnik (NSV Liit) a.1958 - Vanguard (USA) a.1961 - Juri Gagarin (NSV Liit) esimene astronaut a.1961 - Alan Shephard (USA) a.1963 - Valentina Tereskova (NSV Liit) esimene naine kosmoses a.1965 - Aleksei Leonov (NSV Liit) tuli kosmoselaevast välja avakosmosesse a.1969 - Neil Amstrong (USA) esimene mees kes pani oma jala kuule, ,,Minu jaoks väike kuid ühiskonna jaoks suur samm" Tuumariigid olid USA, NSV Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Iisrael, India, Pakistan, Põhja-Koera. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda elu kogu maakeral. Relvastumine nõudis ka suuri kulutusi
Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. ,,Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. ,,Kotkas" on laskunud!" kõlas eetris
vp = 20 m/s . vi = ? vi = 0,5 x 20 / 75 = 0,133 m/s Ülesanded: 1. Ühesuguste ruumaladega puit- ja teraskera liiguvad ühesuguse kiirusega. Võrrelda nende kehade impulsse. 2. Kui lasta vabaks täispuhutud kinnisidumata õhupall, siis mis seejärel juhtub ja miks ? 3. Kui veepinnal liikumatult seisvas paadis hakata liikuma pikki paadi, siis paat hakkab liikuma vastupidises suunas. Miks ? 4. Kuidas saab kosmoselaevast väljunud astronaut pöörduda laeva tagasi, kui ta ei ole ühendatud laevaga ega kasuta teiste astronautide abi, kuid omab gaasipüstolit ? 5. Kui voolik ühndada veevarustusvõrguga ja lasta vett voolata täie survega, siis hakkab maaslamava vooliku ots liikuma. Seleta seda. 6. Arvuta kiirusega 36 km/h jooksva sprinteri impulss, kui tema mass on 75 kg 7. Kui suur on 0,6 kg massiga ilutulestikuraketi kiirus, kui 15 g massiga
väljendab keha võimet enda poole tõmmata teisi kehasid. Einstein tahtis ka tõestada, et inerts on gravitatsiooniga põhimõtte poolest sama asi (Nahkur, 2010). Tõestamise käigus tekkis ekvivalentsus printsiip. Nimelt olevat Einsteiline pähe tulnud kummaline idee, mida tuntakse nime all ,,Einsteini lift". Kui näiteks inimene langeks vabalt maapinna poole, siis ta ei tunneks oma kaalu. Antud hetkel ei ole vahet, kas rääkida inimesest või kosmoselaevast tulemus oleks ikka sama (Jaaniste, 1999). See viib meid üldrelatiivsusteooriani, mis tabab kaks geniaalset ideed ühe korraga: 1. Gravitatsioon on aeg-ruumi kõverus, seega aeg-ruumi omadus. Ettekujutust kaugmõjust ega lähimõjust pole enam vaja. Gravitatsioon kui aeg-ruumi omadus seletab, miks gravitatsiooni mõju levib silmapilkselt. Gravitatsiooni- teooria on füüsikaline geomeetria. 2
annaabi.ee 
