spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvapallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit ( National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith.
................................................................................................... 11 2 Tutvustus Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis.
................................................................................ 9 3. Tähtsamad organisatsioonid.............................................................................................10 3.1 FIBA...........................................................................................................................10 3.2 NBA............................................................................................................................10 3.3 Eesti Korvpalliliit....................................................................................................... 11 4. Analüüs.............................................................................................................................13 Kokkuvõte........................................................................................................................... 17 Kasutatud allikad................................................................................................
Mängu alustatakse keskelt hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte omav võistkond, aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama! Palli võib üksteisele sööta ning veeretada. Korvpalli mängitakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit on lubanud ka mängida väljakul mõõtmetega 26 x 14 m. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate joontega. Väljaku mõlemas otsas on korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on korv, mis asub korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha või kummiga. Palli ümbermõõt peab olema 74,978 sentimeetrit ning kaaluma 567650 grammi.
Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal toimusid Leedus 37. korvpalli Euroopa meistrivõistlused, mis kestsid 31. augustist 18. septembrini. Leedus toimusid Euroopa meistrivõistlused juba teist korda, esimene kord toimusid meistrivõistlused 1939. aastal. Turniiri finaalpaar sai 2012. aasta
laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. 3 AJALUGU
·ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, ·protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus, ·reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine. Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja. Väljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14[1]. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõdugakorv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Korvpalliväljaku mõõtmed
· Saku Suverulli toetaja · Saku Õlletehas on olnud pikalt seotud Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnaga TÜ / Rock. · Koostöölepingu Eesti Kergejõustiku Liiduga · Saku suurhall 4 Olympic Casino- Kasiinokett, mis sponsoreerib järgmisi spordiorganisatsioone, sportlasi: · EOK · Estonian Basketball League · Judoliit · Eesti Maadlusliit · Eesti Lauatenniseliit · Eesti Korvpalliliit · Viimsi Võrkpalliklubi · Olympicu Lootus Andrus Värnik (osalemine kergejõustiku MM-il Helsingis) · Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon (Avo Leoki toetusfond) · Eesti Jalgpalli Liit (FC Olympic osavõtutasud meistri- ja karikavõistlustest) · Eesti Rannajalgpalli Liit (Hyundai Rannajalgpall 2005) · Tennisegala 2005 · Võistlustantsupaar Korotin-Esko
Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ajalugu Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0.
Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.
kodanikke kaasav Oluline on nii rahva arv kui rahva kvaliteet Ühiskonna sidusus Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: 1. Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) 2. Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3. Kolmas ehk mittetulundssektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Millisesse sektorisse kuulub? Eesti Pank MTÜ Lagedi AS Regio Hansapank Balti Ajakirjanike Föderatsioon Eesti Korvpalliliit Ülemaailmne Keskkonnakaitsjate Liit Rahvastikuregister Riik Riigi 3 põhitunnust 1. Territoorium 2. Rahvastik 3. Suveräänne riigivõim (nii välimine kui sisemine iseseisvus) Sotsiaalne kihistus Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks majandusressursside, elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu jne alusel. Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassist teise. Nt: Horisontaalne-liikumine ühest linnast teise
kasvatuse õpetaja. 1892. aastal peeti esimesed ametlikud võistlused, kus ainsa korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall Aasiasse, hiljem ka Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse ja mujale. Elukutseline korvpall sai alguse 19 sajandi lõpus. MÄNGUVÄLJAK Mänguväljak peab olema kõikidest takistustest vaba, tasane ja kõva kattega täisnurkala. Mänguväljaku mõõtmed on 28 x 15 m(LISAD joonis 1). Mõõtmed peavad olema piirjoonte siseservadest mõõdetud. Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14 m. Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ning ühevärvilised, eelistatavalt valged. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Keskringi raadius on 1,80 m, mis mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peab olema märgistatud väljaku keskele. Kui keskring on värvitud, siis peab ta olema sama värvi kui kolmesekundialad. Poolringid
esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba1904. aastal Saint Louisis.
Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel
3. Harjumaa Naiste Ümarlaud 4. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel 4. Järvamaa Kodukant 5. Õigus tervise kaitsele 5. Eesti Korvpalliliit 6. Õigus säilitada oma rahvuskuuluvus 6. Ülemaailmne Kurtide Föderatsioon 7. Õigus töötada politseis
Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.
Aga pallurid on laisavõitu." Suusataja Andrus Veerpalu kinnitab Jalaku sõnu. "Väga põhjalikku kontrolli tehakse 2-3 korda hooaja jooksul, aga vereproovi võetakse isegi korra kuus. Vaadatakse, et ei oleks põletikku ja muud sellist." Audentese ülikooli korvpalliklubi treener Üllar Kerde räägib, et veel möödunud hooajal võisid korvpallurid Eesti meistrivõistlustel osaleda nii, et keegi ei tundnud huvi, on neil tervis korras või mitte. Sellel aastal võttis aga korvpalliliit vastu seaduse, et ilma arstliku läbivaatuseta pallureid platsile ei lubata. "Minul on see kurb sündmus olnud, et minu õpilane on surnud. Mina olen kahjuks pidanud käima oma õpilase matustel," räägib Kerde kadunud Bogdan Konontsukist. "Olen kogu aeg olnud seda meelt, et tuleb kontrollis käia! Mõned aga ei saa sellest siiani aru..." Praegu treenib Kerde Bogdani nooremat venda Romani. "Poiste isa ja ema on usaldanud mind edasi. Treenerile on see raske vastutusekoorem."
korvpalli suurnimed, eesotsas Martin Müürsepaga, kes on mänginud kõikide korvpallurite unistuste liigas NBA-s. Esmapilgul võib tunduda, et meie korvpalli parimad päevad on tänaseks seljataga, kuid siiski tuleb uskuda positiivsesse tulevikku ning loota, et Eesti korvpall taastab oma parimate päevade taseme. 22 KASUTATUD KIRJANDUS Ibus, M. ja Lään, V. 2006. Eesti korvpall. Tallinn: Kirjastus Eesti Korvpalliliit Lään, V. 2008. Pikk blond mees palliga. Tallinn: Kirjastus Elmatar Lään, V. 2002. Korvpall. Tallinn: Kirjastus Elmatar Soidra, M. 2007. Tammiste kirg. Tallinn: Kirjastus Mardikas http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Korvpalliliit 20.02.2009 23 LISA Populaarseim Eesti korvpallur gümnasistide seas % Küsitluses osales viiskümmend gümnaasiumi õpilast
annaabi.ee 
