Bituumen on kleepuv, must, väga viskoosne vedelik või pooltahke nafta vorm. 14. Kus kasutatakse bituumenmaterjale? Bituumenmaterjale kasutatakse: asfaltbetoonide sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepkihiks, katusekatte-ja hüdroisolatsiooni-pappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadele kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. 15. Mida nimetatakse vaiguks? Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus. 16. Mis on värvi koostisosad? Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid,
· Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada. · Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum. · Kristallide vaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske . · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht. · Fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht ) . · Kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga
metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 3. KORROSIOONIKAITSE Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht; · fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga;
25. TOO VÄLJA VASELE, MESSINGULE NING PRONKSILE KASUTUSKOHTI EHITUSEL............11 26. MIDA LOETAKSE SARRUSTERASEKS NING MIS EESMÄRGIL/KUS KASUTATAKSE?...........12 27. MIDA LOETAKSE METALLPEEN-MATERJALIDEKS, LOETLE NEID.....................................12 28. MIDA LOETAKSE KEEMILISEKS JA ELEKTROKEEMILISEKS KORROSIOONIKS?.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA VEIDI?........................................................................................................................... 12 EHITUSKERAAMIKA........................................................................................................ 13 1. MIDA LOETAKSE KERAAMILISTEKS EHITUSMATERJALIDEKS?.........................................13 31. MILLISTE TOOTMISMEETODITEGA SAAB EHITUSKERAAMIKAT TOOTA- NIMETA.............13 32
välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid? On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt, naftabituumen, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumen. Kasutatakse: asfaltbetoonide , sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepekihiks, katusekatte ja hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid? Koosnevad õlidest, vaikudest, asfalteenidest, karbeenidest, karboididest, parafiinist Tuleta meelde peamisi bituumeneid iseloomustavaid omadusi? Peamised omadused on: pehmumistäpp, penetratsioon, duktiilsus, leektäpp, lahustuvus vees, lahustuvus kloroformis. tuleta meelde bituumeni markide tähistusi? Tähistatakse tähtedega B(eesti standard), BN(soome standard), BIP(vene standard)
Fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega (Fe2O3) raud(III)fosfaadi (FePO4), mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. Korrosioonikaitseks kasutatakse:metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga;katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 19. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 20. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal
Fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega (Fe2O3) raud(III)fosfaadi (FePO4), mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. Korrosioonikaitseks kasutatakse:metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga;katoodkaitse – metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 23. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida
SAX-150 0,24 0,292 485 530 Õhuliinide juhtmeid hoiavad üleval mastid. Keskpingeõhuliinide mastide materjaliks on puit, raudbetoon, teras või alumiiniumisulamid. Põhiliselt on Eestis levinud puitmastid ja raudbetoonmastid. Kaitseks mädaniku ja kahjurite eest tuleb puitposte eelnevalt autoklaavis antiseptikutega immutada. Raudbetoon-mastid on küll pika tööeaga, kuid nende puuduseks on haprus. Terasmastid peavad olema korrosioonikaitseks kas kuumtsingitud või värvitud. Otstarbe alusel jaotatakse maste kandemastideks, nurgamastideks, ankrumastideks, lõpu- mastideks, hargnemismastideks jm. Mastide näited on joonisel 5.17. a) b) c) d) Joonis 5.17 20 kV paljasjuhtmelise õhuliini kandemast (a) ja hargnemismast (b) ning isoleerjuhtmelise õhuliini kandemast (c) ja nurgamast (d)
omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda Eluslooduses: Fotosüntees on paljuastmeline protsess, mille käigus toimub süsihappegaasis sisalduva süsiniku taandumisreaktsioon. Rakusisese oksüdatasiooni protsess, mille keskseks osa on nn. hingamisahel. Hingamisahela võtmereaktsioon – hapniku taandumist veeks. 55. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli soovimatu oksudeerumine. Korrosiooni uheks peamiseks pohjuseks on niiskus. Korrosioonikaitseks kasutatakse: metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga; katoodkaitse – metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. Toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases, iseeneslikult kulgev oksüdatsioon, redoksreaktsioon. Korrosioonitõrjevahendid: polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele) 56
Na+/Na E0 = -2,71 V · Standardpotentsiaalidest E0 saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 28. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? · Korrosioon on metalli soovimatu oksudeerumine. · Korrosiooni uheks peamiseks pohjuseks on niiskus. · Korrosioonikaitseks kasutatakse: metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga; katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 29. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. (WIKI) · Aine dispergeerimisel suureneb pind margatavalt.
Toatemperatuuri juures on bituumenmaterjalid tahked, sitked või vedelad. Bituumenmaterjalide hulka loetakse ka tõrvad. Bituumenmaterjale kasutatakse: asfaltbetoonide sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepkihiks, katusekatte- ja hüdroisolatsiooni-pappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadele kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks,, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Bituumenmaterjalide puudused: madal temperatuuripüsivus, vananevus – need muutuvada aja jooksul hapramaks. 165 12.2. Bituumenid Bituumenid liigitatakse: Looduslik bituumen - puhtal kujul leidub seda looduses harva. Naftabituumen. Need jagunevad sitketeks ja vedelateks.
Katet võib kasutada ka laugjama katuse puhul, kaldeni 1:12, kuid siis on vaja pöörata erilist tähelepanu vee ärajuhtimisele, läbiviikude äärte kindlustamisele, valtside tihendamisele ning töö hoolikusele. nKeevisliite abil veekindlaks tehtud valtsidega korrosioonikindlast terasplekist katet võib kasutada katustel, mille kalle on vähemalt 1:20 Katuse ehitamiseks kasutatakse terasplekk-tahvleid pleki paksusega 0,5 või 0,6 mm ja tahvli laiusega 610 mm.Terasplekkide korrosioonikaitseks kasutatakse kuumtsinkimist ja plastikpinnakaitset. nVaskplekk-tahvel on samuti 0,5 või 0,6 mm ning tahvli laius võib olla 610 või 700 mm. nÜksikud tahvlid ühendatakse valtsimise teel plekipaanideks. Valmis plekipaanid on laiuselt 70...90 mm plekitahvli laiusest kitsamad. 101 Plekipaanid ning neeludel ja harjadel olevad plekid ühendatakse püstvaltsidega.
Atmosfääri ja pinnase piirpinnal võivad pinnasest välja tulevates metallkonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstruktsiooni osas metalli hävimine kõige kiirem. Korrosiooni kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liiv 0,12; savi 0,16. Kaitse? Atmosfääri ja vee piirpinnal merevee pritsete piirkonnas on korrosiooni kiirus kõige suurem. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja detailide isoleerimist veest. · Korrosioonikaitseks on võimalused: Tuleb alustada materjali valikuga. Otstarbekas oleks konstr osa kaitsta, mis 1-1,5 m veepinnast kõrgemal ja 1-1,5 madalamal. Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 60. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise- jahutamisega redutseerivas keskkonnas (2
tuleks sellistel juhtudel kasutada? Terasest vertikaalkonstruktsiooni korrosioon merevee pinnal. Merevee läheduses olevad kloriidiioonid kiirendavad korrosiooni. Vee süvakihi juures on korrosioon kõige aeglasem, kuna hapniku sisaldus on väike ja temp madalam. Vee pinnakihi juures on korrosioon kiirem kuna hapniku on rohkem. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja isoleerimist mereveest (2m pealpool ja allpool veepinnast). Pinnases toimub korrosioon kõige kiiremini pinnase piiril. Korrosioonikaitseks on voimalused: Tuleb alustada materjali valikuga. 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. varvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektroluus) VT PUNKTI 43. 61. Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. 1)NIMI: a) nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta(kriit, vesi); b) nimes
terase korrosioon siis, kui tsingi koht on korrodeerunud. Loetelust on näha, et kõige intensiivsema korrosiooni korral hävib tsink kümme korda aeglasemalt kui teras. Merevees on näiteks süsinikterase vertikaalse konstruktsiooni elemendi korrosioon kõige suurem veepiirist natuke kõrgemal ja allpool. Seega oleks otstarbekas kaitsta konstr. osa, mis 1-1,5 m veepinnast kõrgemal ja 1-1,5 madalamal. Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. Korrosioonikaitseks on võimalused: 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 5. tuleb alustada materjali valikuga. 60. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise- jahutamisega redutseerivas keskkonnas (2 kõige tähtsama reaktsiooni võrrandit). Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja
metallikonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid. N: Teras: Soos 0,09mm/aasta, liivas 0,12mm/aasta ja savis 0,16mm/aastas. Merevees on näiteks süsinikterase vertikaalse konstruktsiooni elemendi korrosioon kõige suurem veepiirist natuke kõrgemal ja allpool. Seega oleks otstarbekas konstruktsiooni osa kaitsta, mis 1-1,5 m veepinnast kõrgemal ja 1-1,5 madalamal. Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. Korrosioonikaitseks on võimalused: Tuleb alustada materjali valikuga. 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 61. Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. Ainete ja materjalide tähistamine: 1. NIMI: 1.1) Nimi ei anna infot aine või materiali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); 1
vastuabinõusid rakendada · Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum · Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terastoodangust. See sunnib tõsiselt korrosioonikaitsega tegelema. Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · Legeerimine metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga
annaabi.ee 
