Asjaolu et info levik oli kättesaadavam kõige madalamalgi tasemel (üle 80%) hakati antud ühiskonnakorraldust nimetama infoühiskonnaks. Täna eristatakse infoühiskonnast teadmusühiskonda - ühiskond kus infot majanduses ja poliitikas oskuslikult kasutatakse. Oluliseks tunnuseks töötamine iseloomu muutus - töölise mõiste kadumine. Töö tegemisel enam mitte aja - töö vaid tulemus-töö Ühiskonna arengu eesmärk heaoluriik? Korporatism? Elitarism? on riigi olemus, kus riik on endale võtnud lisaks sotsiaalkorraldust (u.50% riigi skp-st) ja majandust reguleerivaid ülesandeid -eesmärgiks sotsiaalne õigus Heaoluriigi teiseks oluliseks tunnuseks on see, et resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ..
teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena 4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu Juurdepääs poliitik akujundamisele: Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu) Huvirühmade võime rakendada sanktsioone Surverühmad: Huvirühma baasik tekkiv organisatsioon, mille poleliikmeid, lobiorganisatsioon, mis tegeleb mingi huvide , esindajate tahtmise läbisurumisega. Lobbytöö
Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid. Eliiditeooria- rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kusjuures võimul on omadus kulmuneeruda. Marksism- rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat. Marx- kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks. Vastandub nii pluralismile kui elitismile. Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Korporatism on esindusvorm (aluseks funktsionaalne esindus). 11. Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited? Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna
konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism: ühiskonna loob leping. Uusliberalism: liigne riigihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna Elitism: eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Korporatism: üldine struktureeritud huviesindus Uusinstitutsionalism: rühmade ja institutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis. Võimukandjad kapitaliseerivad oma seisundit, kui saab Foucault: valitsemine kui tõhus ja tootlik elanikkonna haldamine riigi tugevdamiseks. Feminism: meeste riik Kodanikeühiskond ja riik Kodanikeühiskond on summa institutsioone, mille liikmed tegelevad esijoones mitteriiklike tegevuste
• 2011, jaanuar – ühinemine euroalaga, krooni käibelt kõrvaldamine • 2012- IT agentuuri rajamine Eestisse 6.1 Eesti majanduspoliitika institutsioonid • Valitsus- peaminister ja ministrid, ametid; • Riigikogu, erakonnad; • Kohtud, riigikohus; • Eesti Pank; • Riigikontroll; • Kohalikud omavalitsused Mõjutusinstitutsioonid 6.2 Väikeriigi valikuvõimalused • Demokraatlik korporatism (rahvusriik) versus vabaturg • Korporatismi tüübid: liberaalne (Šveits, Holland) ja sotsiaalne (Austria, Norra) • Paindlik kohandumine välismõjudele (globaliseerumisele) ja tasakaalustava rahvusliku kompensatsiooni (filtri) rakendamine sõltuvalt konkurentsivõimest 6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform,
fasistliku ideoloogia ja korporatiivse riigisüsteemiga. Ta oli vaimustatud Itaalia tüüpi fasismist, eriti selle modernsusest ja dünaamilisusest (Stevenson & Cook 1994, 222). Sama aasta sügisel otsustas ta Uue Partei laiali saata ja rajada oma fasistliku liikumise: British Union of Fascists (B.U.F.). Loodud organisatsioon oli tugevalt antikommunistlik ja võitles majandusliku uuestisünni eest, mille eelduseks olnuks valitsusepoolne rahastamine ja korporatism. Seni B.U.F.-i tegevust finantseerinud ja liikumise propagandategevust juhtinud lord Rothermere loobus aktiivsest tegevusest, kuna süvenesid tema erimeelsused Mosley'ga - esimene luges end pigem antikommunistiks, teine puhtakujuliseks fasistiks. 1934. aastaks juurdusid B.U.F.-i ridades antisemiitlikud vaateid, mis veel paar aastat varem polnud kuigi laialt levinud. Liikumine korraldas provokatiivseid marsse juudi linnaosades, mille tagajärgedeks olid rahutused. Kõrghetk oli sama aasta 7
Surverühm ja otsustajad ® Parlamendieelne järk: kampaaniad, konsultatsioonid, kliendisuhted ® Parlamendijärk: lobby, liidud, käsi peseb kätt, kandidaatide toetamine. Lobbystrateegiad: massirünnak, katkematu nire, saatkond ® Parlamendijärgne järk: avalikkuse advokaat või venitaja. Protsessimine, bürokraatlikud pöördumised, halduspoliitika lahendi tähtsus Huvirühma mõju tegurid n Poliitilise süsteemi iseloom: (1) pluralism, (2) korporatism, (3) kontrollitus/ allutatus n Huvirühmade võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone) n Huvirühmade legitiimsus n Liikmeskond: arvukus, esindavus, liikmete isiklik/kutsealane mõjukus, pühendumus n Raha n Juurdepääs poliitika kujundamisele: (1) otsene, (2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu) Korporatiivne riik? ® Poliitine süsteem pole korraldatud turumudeli konkurentsi alusel, vaid hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu
osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Korruptsioonid; huvide eiramine Elitistlik lähenemine poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevai tegevuspakette ühiselu arendamiseks; Erinevad demokraatiakäsitlused: Pluralism Elitism Korporatism Uusparempoolsus Marksism Liberaaldemokraatia poliitiline alus: Kõik täisealised kodanikud peavad saama kasutada poliitilisi õigusi Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal Kodanikud peavad olema vabad ja hääletama oma vabal äranägemisel Kodanikel võimalus valida sisuliselt erinevaid lähedusi Kehtib häälteenamuse põhimõte Vähemusõigusi ei tohi piirata Demokraatia tunnused:
alluvad sellele) o Välistav sisse on keeruline saada (välismaalt investeerida Jaapanisse) Saksa majanduse eesmärgid USA ja jaapani vahepeal o Usa : vaba konkurents, vähe sekkumist, riigi roll o Jaapan: säästud, eksport, äritavad Mittelstand väikeettevõte, kes toodavad spetsiifilisi asju ja ekspordivad seda, pool spkst Korporatism võetakse arvesse osapoolte arvamusi ka töötajate Heaolu Riigi roll Saksamaal Kaudne, ärikliima loomine o Õigussüsteem Bundesbank o EKP o Marga/euro hoidja Mikrotasandil minimaalne o R&D Saksa äritavad Organiseeritud tööandjad ja töövõtjad Finantseerimine o Börs o Pangad osalus tööstuses, hiline industrialiseerimine Erinevuste mõju Kas mõni on parem?
15 Diktatuur poliitiliselt mittemillegagi piiratud, seadusega kitsendamatu ja jõule tuginev võim. Autoritarism on rohkem politikateaduse tehniline termin. See ei pruugi tähendada ranget diktatuuri. Totalitarism pol.reziim, kus kõik ühiskondlikud ja isiklikud elualad on allutatud poliitilise võimu kontrollile. Mõiste pärineb G.Gentile (Mussolini teoreetik) Korporatism Philippe Scmitter (1974) on huvide esindamise süsteem, mille koostisosad on organiseeritud piiratud arvuks üksikuteks kohustuslikeks, mitte võistlevateks, hierarhiliselt korraldatud ja funktsionaalselt erinevateks kategooriateks. Need on riigi poolt tunnustatud või litsenseeritud (kui mitte loodud). Riik garanteerib neile esindusmonopoli oma ühiskonnagrupi sees. Vastutasuks kontrollib korporatsioon ühiskonnagruppi, selle liidrite valikut ja toetab valitsust
Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja. Tegelikkus: korporatiivse HR jooned: Töökohapõhised heaoluprogrammid (Bismarcki pärand),
Fašistide „valgustatud“ diktatuuri muudavad mõõdukamaks monarhia, õukond ja ohvitserkond. Puuduvad natsidele iseloomulikud terror ja massiline vahistamine, salapolitsei roll on väike. Pole ka konflikti kirikuga (Laternaari leping Vatikaniga, st suveräänsuse tunnustamist 4 miljardi liiri eest). 1935 kallaletung Abessiiniale, mis annekteeritakse. Mussolini ja fašistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi. Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. Läbi kogu Mussolini ajastu majanduslik seadusandlus enamasti soodustas tööstuse ja põllumajanduse klasside rikastumist lubades erastamist, rendiseaduste liberaliseerimist ja mitte-fašistlike ametiühingute laialisaatmist. Itaalial läks Depressiooni ajal
eraettevõtted. Eraisikul on õigus omada suuri ressursse, kuid riik maksustab need, kasutades makse ühiskonnas heaolu loomiseks.67% GDP-st avalikust sektorist. Sots. maa on näiteks ka Jugoslaavia. Kapitalismi näide: USA kapitalismi kõige tuttavam ja tulemuslikum näide, 65% GDP-st tuleb erasektorist. Lubab väga suurt eraomandit ja kontrolli tootmisfaktorite üle. Riigi alla on vaid maksud, sõjavägi, sotsiaalhoolekanne jms. Korporatism Korporatiivses riigis lubab riik iga tööstusharu suurimatel tegijatel määrata kindlaks riigi poliitika selles tööstusharus. Näit: Mussolini Itaalia 22-43 Faism Ei olegi tegelikult poliitiline majandus, vaid pigem ideoloogia (vastuseis kõigele, mis nõrgendaks riigi ühtsust ja riigielamentide harmooniat) ja massipoliitiline liikumine. Faism on: 1. Kommunismivastane ta on vastu klasside võrdsustamisele ja eraomandi kaotamisele. 2
· Micro-Machines · PSI-War · Electronic Dissolution of Memory, (EDOM) · Radio-Hypnotic Intra-Cerebral Control, (RHIC) samuti ka mitmeid käitumise kontrollvariante; · Chemical Agents · Ultra-Sonics · Optical Frequencies · Electro-Magnetic, (EM) Frequencies mis on suunatud "teadvuse" kehale. ¾ Parem elu läbi biotehnoloogia? Biotehnoloogia areng tähendab revolutsioonilist muutust iga inimese elus Maal! ETTEVATUST! FASISM ON KORPORATISM. Meie vastastikusest suhtemisest tulnukatega on piir, kust oleks võimalik tagasi minna, pöördumatult ületatud. Vältimatult saabuv KRIIS saab püsima niikaua, kuni toimub kas reaalsuse taipamine või kokkupõrge. Kriis on Siin, Globaalne ja Reaalne. Me peame leevendama või ümber kujundama tulevate katastroofide olemust/loomust ning las nad siis tulevad. Teadmine on pool võitu. Nõuanne: Loe raamatut "The Cosmic Conspiracy" by Stan Deyo ("Kosmiline vandenõu").
annaabi.ee 
