,,Encounters Urban La Villette" ja ,,Suresnes Cities Danse". Niako osales aastal 2001 International Dance Academy koolis, et õppida klassikalist-, kaasaegset- ja jazztantsu. Ta esines muusikalis ,,10 käsku" kõrval ka paljude suurepäraste Prantsuse koreograafide ning hip hop tantsijatega. See kogemus võimaldas tal arendada avatud meelt ja täiustada oma tehnikat. Tänaseks on ta saanud täiskohaga profesionaalseks tantsijaks kui ka koreograafiks, töötanud koos erinevate inimeste ja ettevõtetega. Niako
Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsemril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould-Ward. Proovid algasid 21
muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt
Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsioonikomöödiaga. Tükk on
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm
Pähklipureja Käisin detsembris Vanemuise teatri suures majas vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja", mis toimus kahes vaatluses ja kestis umbes kaks tundi. Kauneid ja ajatuid Tsaikovski meloodiaid mängis Vanemuise Sümfooniaorkester, keda dirigeeris Lauri Sirp. Muusikali lavastajaks ja koreograafiks oli Pär Isberg. Imekaunite ja muinasjutuliste lavakujunduste autoriks oli Bo-Ruben Anttila ning valguskujundused olid Torkel Blomkvisti poolt. Tantsib Vanemuine rahvusvaheline balletitrupp ning laval astub üles ka pisike koer. Ballet ,,Pähklipureja" jutustab loo kahest orvust Petterist ja Lottast, kes oma unenäos triivivad fantaasiamaailma ning näevad seal igasugused kummalisi ja põnevaid asju.
Teatris Vanemuine andis 11. oktoobril 2015 aastal Rahvusooper Estonia külalisetenduse, milleks oli ballett ,,Bajadeer". Etenduse eesmärgiks oli tutvuda helilooja L.Minkuse ballettiga ,,Bajadeer". Balleti ,,Bajadeer" autor Ludwig Minkus on sündinud Viinis. Ta töötas palju aastaid Venemaal Moskva Suure Teatri dirigendina. Venemaal algas Minkusel viljakas koostöö koreograaf Marius Petipaga. Balleti muusika on pärit 19. sajandi romantismiajastust. Ka balleti ,,Bajadeer" koreograafiks ja esmalavastajaks oli Marius Petipa. Balleti libreto autoriks on samuti koreograaf Marius Petipa. ,,Bajadeeri" maailmaesietendus oli 1877 aastal ja Marius Petipa balleti koreograafiat on mitmeid kordi muudetud. Rahvusooperi Estonia koreograaf- lavastja Toomas Edur on teinud samuti balletist oma versiooni. Ta on lühendanud ja kaasajastanud balletti. See on Petipa loomingus ainus, milles on tunda nostalgiat romantilise balleti ja tema noorusaja Pariisi järele. Toomas
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama
Balletielamus Paides 15. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Toomas Eduri balletiõhtu, kus sai nautida imeilusa ülesehitusega balletilavastust. Õhtu jooksul esitati kaks lühiballetti: Vaikivad monoloogid ja muinasjutuline pulmapidu balletist „Uinuv kaunitar“. Vaikivad monoloogid on kolmele tantsijatepaarile loodud ühevaatuseline teos, kus kasutati Heino Elleri, Artur Kappi, Artur Lemba, Eduard Oja, Arvo Pärti ja Peeter Süda muusikat. Koreograafiks on Toomas Edur, kes on sündinud 20. jaanuaril 1969. aastal ning on eesti balletiartist. Ta on saanud tiitleid rahvusvahelistelt võistlustelt ja Valgetähe III klassi teenetemärgi. 2010. aastal nimetas kuninganna Elizabeth II Eduri Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Teos räägib inimestevahelisest suhtlusest, tunnetest ja tõusudest mõõnadest ning just seda andis vaatajatele edasi muusika ja tants. Tumedate tunnete ja mõtetega käis
eestlane? Eesti on väike, maailm on suur, ja eestlane valib väikese asemel suure. Kui tahetakse jõuda teisele poole maakera, peab olema edasipüüdlik ja tahtejõuline. Seda eestlane ka on. Ta ei lõpeta enne, kui on saanud selle, mida tahab. Võib öelda, et ta on ka pisut jäärapäine ja järeleandmatu, kuid ainult selleks, et saavutada oma eesmärgid. Nii lõpetame põhikooli, keskkooli ja astume ülikooli, et kogeda midagi uut. Mul on tuttav, kes tahtis pärast gümnaasiumi õppida koreograafiks. Ta läbis katsed, aga ülikooli siiski ei pääsenud. Aga ta ei andnud alla. Praegu käib ta erinevatel kursustel end täiendamas, et järgmisel korral ülikooli sisse saada. Kas pole hea näide edasipüüdlikkusest ja järeleandmatusest samal ajal? Eestlane teab, mida tahab, ja ta peab selle saama. Öeldakse, et eestlased on üks külm rahvas. Jah, pean minagi tõdema, et olen kokku puutunud ükskõiksuse ja tunnete varjamisega. No miks mitte karjuda rõõmust, kui näed
meeldiv vaadata. Pärast seda kuulsime sama autori laulu operetist ,,Tsirkuseprintsess" , mida esitas Voldemar Kuslap, kes oli muhe, laulis hea kõlava häälega ning südamest. Kui esimene osa oli veidi igavam, siis teine kontserdi osa meeldis mulle rohkem. Teise osa esimesed esinejad olid Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons , kes olid vastutavad seekord tantsulise osa eest, esitasid F.Schuberti ,,Serenaad'i" järgi väga õrna, ilusa ning lendleva tantsu. Koreograafiks oli M. Murdmaa. Tants sobis imehästi laulude vahele, see ei olnud kuidagi häiriv, vaid pigem aitas meeleolule kaasa. Huvitav oli ka kuulata maailmakuulsat koloratuursopran Margarita Voitest, kes esitas G. Donizetti Lucia kavantiini ooperist ,,Lucia di Lammermoor" , mis oli lauldud väga professionaalselt, terava ning kõrge häälega , avatult ja kurvalt. Tal on ebamaiselt hea tämber ning ta oskab oma häält hästi kõlama panna. Pärast kuulsime Aare Saali esituses G
"Waiting For Tonight" figureerisid tabelites kõikjal. Ta saavutas kokkuvõtteks 6. koha millega sai plaatina-plaadi staatuse kaheks kuuks. Veelgi suurema edu osaliseks sai aastal 2000 välja lastud album "J. Lo", millelt juba arvukalt singleid tehtud. Hetkel on Lopez taas abielus, sedakorda endast aastajagu vanema Chris Judd'iga. Lopez ja Judd said tuttavateks "Love Don't Cost A Thing" video filmimise ajal, kus Judd on tantsija (Lopez siiski nimetab teda koreograafiks). Ettevaatlikkuse (ja ka Lopez'i ema ebausu tõttu, kes arvab, et Judd'i huvitab vaid Jennifer'i raha) huvides on sõlmitud abielueelne leping. Jennifer abiellus 22.veebruaril 1997 mehega Ojani Noa ent see abielu purunes juba järgmisel aastal. 2001 aasta jaanuaris ilmus talt juba teine album nimega "J.Lo", mis müüs juba esimese nädalaga ainuüksi USA-s 270 000 koopiat. Sellelt albumilt on pärit ka
seotud. Muidugi ei saanud tüdrukud ka ilma peapaeladeta. Poisid kandsid kõik nahkjakke, alt laienevaid pükse ja juuksed olid neil kammitud ülepea. Ajastu loomine tuli väga hästi Ene-Liis Semperil välja, kes vastutas kostüümide eest. Muusikajuht ja dirigent oli Mihhail Gertz. Muusika mis laval oli, oli väga rõõmus, kaasahaarav, mis pani ka endal jala tatsuma. Enamus lugusi on inimestele juba varasemast tuttavad. Koreograafiks aga oli Jüri Nael , kes mõtles välja säravad tantsunumbrid. Tantsustiiliks oli aga swing. Sisututvustus: Danny ja Sandy kohtuvad suvel ning armuvad. Neist saab paar, tõsi küll ainult suvekuudeks , sest nad käivad eri koolides.. Kui aga Sandyt tema lakk-kingade pärast kloostrikooli vastu ei võeta, satub ta koos Dannyga ühte kooli. Koolis selgub, et suvel Sandyga õrn ja tundlik olnud noormees on tegelikult
Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould- Ward. Proovid algasid 21
Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. 5 Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja
Tuntud Ballettmeistrid Filippo Taglioni- Filippo Taglioni oli Itaalia tantsija ja koreograaf. Taglioni oli eraõpetajaks oma tütrele, kuulsale romantikule baleriin Marie Taglionile. Filippo oli esialgne "Sülfiid" koreograaf aga August Bournonville versioon on rohkem tuntud. Marius Petipa- Marius Petipa oli Prantsuse ballettitantsija, õpetaja ja koreograaf. Petipat peetakse kõige mõjukamaks ballettmeistriks ja koreograafiks, kes kunagi elanud. Marius Petipa on tuntud oma pika ballettmeistri karjääriga St. Peterburi rahvus teatris, kus ta töötas 1871 aastast kuni 1903. Petipa on loonud ühe 50 balletti. Lev Ivanov- Lev Ivanov oli Vene balletti tantsija ja koreograaf, hiljem vene rahvus ballettis teine ballettmeister. Lev Ivanov Tegi Pyotr Tchaikovsky pähklipurejale koreograafia. Michel Fokine- Fokine oli murranguline Vene koreograad ja tantsija. Michel fokine on sündinud St
Ballett on paljude maade lavade kõige populaaresem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See esietendus 1877. aastal Moskva suures teatris. Ka Eestis on seda balleti mängitud korduvalt. Näiteks 28. novembril esietendus Rahvusooper Estonias "Luikede järv", kus lavastajaks ja koreograafiks Tiit Härm. Etenduse kestus on keskmiselt kaks ja pool tundi. Ning selles sisu on jagatud kolmeks vaatluseks. I vaatlus Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast külaliste lahkumist jääb Siegfried üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad
paistsid. 1869. aastal määratakse Marius Petipa Peterburi balletiteatri peaballettmeistriks ning esietendub tema koreograafiaga ja Ludwig Minkuse muusikaga ,,Don Quijote". See on tehtud Cervantese kirjutatud romaani ainetel. Samal ajal Pariisis esietendub tuntud ballett ,,Coppelia". 1877. aastal esietendus Moskvas tänapäeval kõikidele teada ballett ,,Luikede järv". See kahjuks ei läinud rahvale peale ehk polnud menukas ja tehti 1895. aastal Peterburis uus lavastus. 1. ja 3. vaatuse koreograafiks on Marius Petipa ning 2. ja 4. vaatuse loojaks on Lev Ivanov. Muusika autoriks on Pjotr Tsaikovski. Etendus räägib prints Siegfriedist ja tema lubadusest armastada luike, kes on tegelikult printsess Odette. Lõpuks armastus võidab kurja nõia. Pjotr Tsaikovski muusikale etendub 1890. aastal M. Petipa poolt ballett ,,Uinuv kaunitar". Petipa kasutab samasugust mudelit nagu muudeski süzeelistes ballettides ehk siis seal on nii
Ballett (balletto - it k väike tants) ehk varvastantson range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik. Range tantsutehnika on ühendatud muusika ja kostüümidega ning neid seob lugu või teema. Varvastants rõhutab tantsija kergust ja õhulist liikumist. · Algus 16. saj. Itaalias, ent balleti klassitsistlik esteetika ja liikumiste süsteem fikseeriti 17. sajandi Prantsusmaal. · Balleti lavastajat (aga ka tantsulavastajat üldse) nimetatakse koreograafiks. Eesti tuntuimad koreograafid on Rahel Olbrei, Ida Urbel ja Mai Murdmaa. · Pjotr Tsaikovski ,,Luikede järv" (1876); Eestis Eduard Tubin ,,Kratt" · Balletitantsijad: Kaie Kõrb, Age Oks, Toomas Edur Modernballett on tantsuvorm, kus on kaasatud klassikaline ballett ja moderntants. Lähtutakse küll balleti punktuaalsusest, kuid lubatakse rohkem vabadust ja liigutused ei pea nii ,,jäigalt" korrektsed olema. Balletti tuuakse sisse innovaatilisi ideid modernsest tantsust.
annaabi.ee 
