osas kus on tasasem. Kliima 4 aastaaega. Keskmine päevane temperatuur talvel 8 °C, suvel +24 °C. Suved on vihmased, lühikesed ja soojad. Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jalakad. Lehtmetsad ja segametsad (mägedes). Poliitika Põhja-Koreal on igavene president Kim IL-Sung, kes suri aastal 1996. Tema sünni järgi loetakse ka Põhja-Koreas aastaid. (1910) Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Jong-Un Valimised Põhja-Koreas on valimine kõigile kohustuslik, kuid valimistel on kandidaate ainult 1. Faktid Põhja-Koreas asub maailma suurim staadion (150 000 istekohta). Riigis on ainult 3 telekanalit millest 2 töötavad nädalavahetusel.
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega
Narva Eesti Gümnaasium Lõuna-Korea Referaadid geograafias Katti Tsirkova Narva 2008 Lõuna-Korea geograafiline asend Lõuna-Korea (joon.1) asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos Korea poolsaare lõunaosas.Lõuna-korea üldpindala on 98 480 km² millest maismaad 98 190 ja vett 290 km². Geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust.Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga.Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.Vasakule Lõuna-Koreast jääb Kollane meri.Kujult on Lõuna+korea piklik.Suurem osa maad,eriti põhja-ja idaosa on mägine.Valitseb parasvöötme mussoonkliima,tihti on purustavaid rajusid(taifuune). Lõuna-Koresa elab(2007 a.) 50 087 300 milj. inimest,kellest
Juutidele- araablastele Palestiina, ründasid Iisraeli riiki. Korea sõda (1950-1953)- Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna- Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed.Korea jagunes kaheks - Lõuna-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga ja demokraatlik riik, kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS.Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord.L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu.P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953-Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool
keelamine, inimkaubandus, piinamine, vägistamine, mõrvad- see on igapäevane elu Põhja- Koreas. Sealset olukorda on meedias raske kajastada, sest informatsiooni on vähe. Ometigi on meieni jõudnud õõvastavaid dokumentaalfilme, mis panevad mõtlema, miks mitte keegi ei aita neid inimesi. Miks siis keegi ei taha või isegi et ei julge midagi ette võtta? Põhja- Korea armees teenib 1,2 miljonit sõdurit. Armee muudab suhteliselt tegevusvõimetuks kehv varustus. Ka ei pidavat Põhja Koreal sõja pidamiseks bensiini jätkuma. Kuid nende plutooniumi varud on suured ning samuti on neil palju eri tüüpi rakette. Põhja Korea peamiseks ähvarduseks ongi tuumasõja alustamine. Ainus riik, kes suudaks Põhja-Koread vähegi talitseda, on Hiina. Samas on hiinlased hoidnud madalat profiili. Sõda Põhja Korega välditakse. Hiinlaste poolt ilmselt sellepärast, et see tähendaks tõsist negatiivset mõju rahvusvahelisele majandusele. Hiina Rahvavabariigi
tööta, kuidas on vaja. See on võimalik sel juhul, kui ühegil riigil kunagi pole soovi rünnata teisi riike, näiteks, poliitilise vastuolude tõttu. See tähendab, et isegi riigid vaenuliku poliitikaga peavad ka seda võtma vastu. Näiteks, vaatamata sellele, et maailmas tuumarelva kasutamine on keelu all, Põhja-Koreas töötatakse läbi tuumarelva ja korraldatakse tuumakatsetusi. Kuid mitte ainult Põhja-Koreal on olemas tuumarelv, näiteks, USA-l, Hinnal ning Venemaal. Need riigid võivad kasutada seda vajadusel, aga riigid, kes toetaksid patsifismi, ei saaks vastu panna. Peale selle kui me käsitleme absoluutset patsifismi, siis sõjas osalemine on keelatud. Niimoodi need riigid ei saaks oma kodanike kaitsta sõja juhul.
1953 suri Stalin ja tema järglaseks sai Beria, kes üritas läbi viia muudatusi NSV Liidus, mis paljudele ei meeldinud. Ta tapeti ja asemele tuli Hrustsov. Algas sulaperiood ehk liberaliseerimine (vabameelsus). Kriisid ja sõjad pärast II MS 1950-53 Korea sõda esimene suurem kokkupõrge külma sõja käigus, kui Põhja-Korea tungis NSVL ja Hiina mõjutusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa sellest. USA oli abis Lõuna-Koreal ja oma osa suudeti tagasi vallutada ja siis seisis rinne 2aastat kuni 1953 sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini. NSVL mõjuvõim vähenes. 1953 Berliini ülestõus Ida-Berliin hakkas streikima halbade elutingimuste pärast ja lootuses vabaneda NSVL võimu alt. Lääs ei julgenud appi minna, sest hindasid NSV Liitu üle ja jätsid asja saatuse kätte. See võimaldas kommunistidel ülestõusu kiirelt maha suruda. 1956 NLKP XX kongress pidas Hrustsov kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini
On näha, et muudatused 20 aasta jooksul on viinud Kuuba majandust edasi rohkem, kui pool sajandit kestnud käsu- ja plaanimajandus. (ibid) Lisaks Kuubale kehtib ka Põhja Koreas siiamaani käsumajandus. Põhja Koreas sai käsumajandus alguse peale Korea jagunemist Põhja ja Lõuna Koreaks. Põhja Koreas kehtestati kommunistlik süsteem, riigistati kõik ettevõtted ning enamus tööstust suunati sõjatööstusele ja sellega seonduvale. Kuni 1970-ndateni oli Põhja ja Lõuna Koreal majanduslikult sarnane areng, kuid pärast seda majandus aeglustus ning riik on püsinud vaesuses. Põhja Korea SKP kasv jääb ühe protsendi lähedusse. Majandus on Põhja Koreas väga kehvas seisus. Kui vaadata sisemajanduse koguprodukti järgi, on Põhja Korea üks kõige vaesemaid ja vähem arenenud riike maailmas. (Economy of North…, 2015) 2015. aastal on Põhja Koreas läbi viidud mitmeid väikese ulatusega reforme, kuid tulemusi ei ole ükski neist näidanud
katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus Põllumajandus Põhja-Koreas toimub plaanimajandus (majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Praegu on plaanimajandus Kuubas, Liibüas, Saudi Araabias, Iraanis, Põhja-Koreas ja Birmas. ) Puudub arenenud põllumajanduse tehnika. Ettevõtted Kõik riigistatud, erasektor puudub. Geograafia Provintsid ja nende asukohad Maavarad Põhja koreal on suured maavarad, maailma suurimad maardlat magnesiiti. Kuid ülejäänud ressurse (pruun ja pruunsüsi söe, rauamaagi-, tsemendi-, vask, plii, tsink, kuld, volfram, grafiit, sool ja hõbe) ei ole piisavalt, et teha midagi maailmaturul, kuigi nende tootmine oleks võimalik peale mõningat investeerngut. Vääris metallid on riigi kõige olulisim eksporditav materjal. Kasutatud kirjandus Internet: http://freekorea.us/2007/02/18/holocaust-now-looking-down-into-hell-at-camp-22/ http://et
rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe.Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat.Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat. Korea sõda - 1950-53 peetud Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vaheline sõda. P-Korea toetajateks olid Hiina RV ja NSVL, L-Koreal aga USA. Kodusõja ajal sai surma ~3 milj. inimest. 1953.aastal sõlmiti vaherahu, millega Korea jäi jagatuks. P-Korea jäi kommunstlikuks riigiks, L-Korea aga demokraatlikuks. Suessi kriis - 1956 Suessi kanali haldamise pärast ühelt poolt Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli ning teiselt poolt Egiptuse vahel tekkinud konflikt. Alguse sai sellest, kui Egiptuse president natsionaliseeris Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele.Inglismaa
1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend: Korea Vabariik, mille eestikeelne mitteametlik nimetus on Lõuna-Korea, asub Kaug- Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Lõuna-Korea geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. See on mägine poolsaar, mida ümbritsevad kollane meri läänepoolt ja Jaapani meri (East Sea) idapoolt. Saare lõunaosas asuvad Korea väin ja Ida-Hiina meri. Lõuna- Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Lõuna-Korea saab jagada neljaks üldiseks piirkonnaks. Ida piirkonnas on suured mäed ja kitsas rannikuala tasandikega; lääne piirkonnas on peamiselt tasandik ; edela piirkonnas mäed ja orud ning kagu piirkond on samuti tasandikuline, kuid seal domineerib Nakdong jõgi. Kuna mägine piirkond on peamiselt poolsaare idaosas voolavad peamised jõed läände
3. KONTINENTAALSE AASIA MÕJU . 3.1 HIINA Kuna Jaapan soovis saada tugevaks ning tõsiseltvõetavaks riigiks, võtsid nad üle hulganisti Hiina kombeid48. Jaapanil ja Hiinal oli aktiivne kaubavahetus, mulle põhikaubaks olid raamatud 49 . Lisaks võtsid Yamato valitsejad kasutusele hiina konfutsialismi põhised riigi- ja kultuurimudelid ja fiskaalpoliitika50. Hiinast oli pärit palju sisserändajaid51. 3.2 KOREA Nagu Hiinalgi oli Koreal Jaapaniga tihe kaubavahetus. Koreast tuli Jaapanisse kirjaoskus ja lisaks oli Jaapanil juurdepääs korea rauamaagiallikatele52. Ka Soga sugusuguvõsa, mis oli Yamato riigile väga oluline, oli pärit Koreast. Budism tuli Jaapanisse Koreast53. 44 Kotlite kodulehekülg. (15.10.16) 45 Henshall; Valgus 2010, lk 30 46 Henshall; Valgus 2010, lk 32 47 Henshall; Valgus 2010, lk 29 48 Henshall; Valgus 2010, lk30 49 New World Encyclopedia. (15.10.16) 50 Wa-pedia. (15.10.16) 51
- Kui NSVL tahtis rakette Kuubale toimetada, siis USA blokeeris Kuuba - Arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis - Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailma sõja vahetu puhkemisega - Üliriigid tekitasid pingekolde, kus tuumasõda suudeti vaid suurivaevu ära hoida Berliini kriis - NSVL kartis, et SDV olemasolu sattub ohtu, kui idaberliinlased põgenevad läände Korea sõda - Ameerika väed sekkusid Korea sõtta, et takistada kommunistlikul Põhja- Koreal vallutada demokraatlik Lõuna-Korea - USA väed üritasid vältida kommunismi võidukäiku - Korea on tänaseni kaheks riigiks jagatud Vietnami sõda - USA soovis sõdides takistada kommunismi levikut Lõuna-Vietnami, mis oleks "doominoteooria" kohaselt muutnud kommunistlikuks ka Laose ja Kamodza - USA pidas kommunistliku laiendamise tõkestamiseks Vietnami sõda - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik
Sõja osapoolteks Põhja-Korea ja Lõuna-Korea. Pärast II maailmasõja lõppu kehtestati Põhja-Koreas kommunistlik kord (vabastati Jaapani võimu alt) ning Lõuna-Koreas tulid võimule kommunistide vastased Vabariik. Piiriks kahe Korea vahel oli 38 laiuskraad. Sõda tekkis, sest Korea oli kaheks lõhestatud ja mõlemas riigis oli tegemist erinevate ideoloogiatega. Sõda alustas Põhja-Korea, kes tungis Lõuna-Koreasse ja kellel õnnestus Korea alad enda kätte saada. Põhja-Koreal oli kaks liitlast - NSVL ja Hiina. Lõuna-Koread otsustas aidata USA, sest oli kommunismi leviku vastane. USA kaudu arutati probleemi ka ÜRO tasandil ja otsustati, et ÜRO 16 riigi väed lähevad appi Lõuna-Koreale. USA ja ÜRO vägede toetusel õnnestus Lõuna-Koreal tõrjuda Põhja-Korea väed Põhja-Korea põhjapoolsesse piirkonda. Pärast seda tungisid põhjaväed jällegi peale ja lõunaväed olid sunnitud taganema. Rindejoon, kus võideldi, jäi püsima 38 laiuskraadile. Kuna kummalgi
suvekuudel. Juuli paduvihmad põhjustavad tihti üleujutusi ja septembris on vahel taifuune. Jaapani merre voolavad jõed on lühikesed ja kärestikulised, Kollasesse merre voolavad jõed aga pikemad ja vihmaperioodil veerohked. Järvi on vähe ja need on väikesed. 75% territooriumist katavad metsad. Madalikud ja jõeorud on põllustatud. Maavaradest leidub kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, vase-, tina-, tsingi-, kroomi-, nikli-, volframi-, koobalti- ja molübdeenimaaki. P-Koreal on maailma suurimad magnesiidi- ja grafiidivarud. Rohkesti on mineraal- ja termaalveeallikaid. Peamiselt rasketööstus. 2002.a. andmetel on tööealist elanikkonda 12,3 mln. inimest ja relvajõududest on neist 1,1 mln. Tööpuudust riigis ei olevat ja inflatsiooni kohta andmeid ei avaldata. 1984.a. hakati asutama välisosalusega ettevõtteid, 2002.a. tühistati osaliselt toidu- ja tarbekaupade ning teenuste riiklik jaotuskorraldus ning lubati vähesed turusuhted. 1992.a.
annaabi.ee 
