kavandavad väikseid naiste- ja meesterõivaste kollektsioone kohalikud noored disainerid ning mida toodetakse Eestis. HULA eesmärgiks on pakkuda noorelt mõtlevale ostjale tooteid, mis oleksid alternatiiviks masstootmisele, pakkudes huvitavate lõigete ja detailidega läbimõeldud kollektsioone, mida toodetakse väga väikestes kogustes. Iga kollektsiooni kavandavad erinevad moetudengid Eesti Kunstiakadeemiast, see tagab ideede värskuse ja kordumatuse, ülejäänud HULA meeskond garanteerib aga ühtse käekirja säilimise. Punase niidina läbib kollektsioone teadmine iga uue riideeseme tekkimine maailma peab olema põhjendatud ja läbimõeldud. Hula on osalenud mitmetel näitustel, moeetendustel ja messidel nii Eestis (näitus KUMU-s, ERKI moeshow) kui ka välismaal Londonis, Pariisis, Milaanos , Helsingis, Kopenhaagenis, Stockholmis jne (Cumulus Fashion Parade, Paris Expo, Season, Rookies, Who's Next)
kinnismõte on lõvilakkade kammimine. Kinnismõtte taustaks on Nikase eelmine elu, kus ta kristlaspoisikesena 1. sajandil oli leidnud surma lõvide ette visatuna. Sellest maailma kurjuse kehastumine sassis lõvilakkadeks. Nikase-romaani läbib korduvuste ja tagasitulekute ahel, idee, et kõik, mis kunagi oli, on alati igal pool alles; see on omakorda loomulikult seotud romaani “Karu süda“ korduva kordumatuse juhtmõttega: Karu-romaan juhindub arusaamisest, et kõik “kordus, sarnanes eelmise päevaga – ja kõik oli kordumatu. Korduva kordumatus oli see, millepärast ta [Niika] elas ja Avarilma oma ainsaks kodumaaks pidas”14. Korduva kordumatuse motiiv jätkub ka romaanis “Kentaur“, kus kujutatakse põlvkonnast põlvkonda edasikulgevat-korduvat elude ahelat. Loeme üsna “Karu südame“ laadis: Taas oli kevad ja õitsesid kirsid..
eneseteadlikku loomingulisust ja süvarahvuslikku tingitust, realismi ja romantismi, esteismi ja teaduslikkust ning mehelikku ja naiselikku loomingualget. Otsiti kunstide vahel seoseid. Tugeva saksa ja vene kultuuri mõju vastukaaluks hakati tähtsustama skandinaavia, prantsuse ja itaalia eeskujusid. Õieti alles Noor-Eestiga tekib eesti kirjandusse stiil. Ühiskondlike, rahvahulki erutavate probleemide asemel tõstsid nooreestlased imetletavaks üksikisiku kordumatuse ja individuaalsuse. Noor-Eesti tähistab: eestikeelse linnakultuuri algust modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle eesti keeleuuenduse raamliikumist Saavutused Noor-Eesti saavutused kirjanduse arengus on kaalukad. Rühmituse tegevuse aegu avaldatud Suitsu ja Ridala ilukirjanduslik looming on jäänud püsima klassikaliste saavutustena. Tuglas tõi
(etalonid), mida kasutatakse kõikide seda liiki.......... Individuaalne reguleerimine lubab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni eripära ja isiku eripära. Puudused: tüüpsituatsioone tuleks läbi töötada lõpmata palju. Normatiivne reguleerimine - uus kvaliteet. Tõi kaasa üldiste normide väljatöötamise. Üldiste reeglite abil on võimalik ühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes........ Puudused: normatiivse reguleerimisega ei saavutata konkreetse situatsiooni kordumatuse arvestamist. Siit tuleneb vajadus neid kahte reguleerimise viisi ühitada. Sotsiaalne reguleerimine toimub väga erinevate sotsiaalsete normide abil. Liigitatakse vastavalt valdkonnale, mida reguleeritakse. · Moraalinormid Ühiskonnas kõige tähtsam koht (aus - ebaaus; õiglane - ebaõiglane jne.). · Organisatsioonide normid (korporatiivsed normid) Käitumine organisatsiooni sees, organisatsioonide vahelised suhted. · Religioossed normid
N. Triik, Kr. Raud, K. Mägi jt. Albumid paistsid silma heade illustratsioonidega. NoorEestlased väärtustasid eriti K.J. Petersoni ja Juhan Liivi loomingut. Tõlgitult tutvustati prantsuse, itaalia, vene ja poola modern luulet. G. Suits on öelnud: ,,Elame euroopalist kultuuri. Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks" Noored eestlased taotlesid kunstiliset täiuslikkust, puhast ilu, tõstsid esile üksikisiku kordumatuse. Pärast kuuendat numbrit jäi kõrgkultuuri tasemel ajakiri NoorEesti seisma. Neid kritiseeriti ägedalt ja nad vastasid sama ägedalt. Tegevus vaibus Esimese Maailmasõja ajal. Olid küpsenud iseseisvaiks autoreiks, polnud enam rühmituse tuge vaja. ,,Noor-Eesti" saavutused Suitsu ja Ridala head esimesed luulekogud, mis püsivad tänaseni Tuglase kunstipärased novellid, mis elavad tänaseni. Romantilised, naturalistlike sugemetega proosa teosed.
nõustuda sellega, et on lihtsalt lauale visatud täring. Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu inimkonda: kõike, mis elab. Armastus peaks peamiselt tahteakt olema: otsus pühendada elu täielikult teisele inimesele. - Nartsissism - inimarengu kõige varajasem aste ja inimene, kes hilisemas elus on tagasi pöördunud nartsissismi, on võimetu armastama; äärmuslikul juhul on ta vaimuhaige. Lugupidamist omaenda terviklikkuse ja kordumatuse suhtes ning enesearmastust ja mõistmist ei saa eraldada lugupidamisest teise inimese suhtes, tema armastamisest, mõistmisest. Armastus enese vastu on lahutamatult seotud armastusega ükskõik kelle vastu. Põhilised psühholoogilised tõekspidamised: 1) Mitte ainult teised, ka me ise oleme oma tunnete ja suhtumiste «objektiks». 2) Suhtumised teistesse ja enesesse on samasuunalised. Isekad inimesed on võimetud teisi armastama, ent nad ei ole võimelised ka iseennast armastama.
1) Esteetiline staadium Esteetilisel tasandil on inimese tähelepanu koondunud naudingutele, mid maailm võib pakkuda vahetult meelelistest kuni 9 intellektuaalseteni. Muusika, teater, kunst, naised kõik see pakub huvi. Selle staadiumi märksõna on nauding. Armusuhetest näidet tuues võib öelda, et esteet hoidub tõsiselt armumast, otsides kogu aeg uusi elamusi. Esteet ei salli harjumuslikku ega korduvat. Kuid selline kordumatuse jahtmine ise muutub rutiinseks ning seesugune sisemine vastuolu tekitab esteedis rahulolematust. 2) Eetiline staadium Selle staadiumi märksõnaks on kõlbeline kohus. Vastupidi esteedile ülistab eetik reeglipärasust. Armusuhete valdkonnast illusteerib seda abielu ja vastastikune truudus. Eetik allutab end üldistele kõlbusnormidele ning temast võib saada isegi kangelane.
- Paradigmavahetuse alguseks v6ib lugeda Fred Schaeferi raamatu "Erandlikkus geograajias" (Exceptionalism in geography) ilmumist 1953. aastal. Autor ründas selles regiooniparadigma seisukohti, mis Richard Hartshorne oli kokku v6tnud ja mis USA-s olid muutunud üldtunnustatuteks. Schaefer polnud nõus, et geograafia on eriline teadus (v6i isegi mitteteadus), mis tegeleb kordumatute nähtustega ja on selleparast (teiste) teadustega koostööv6imetu. Ta selgitas, et regioonide omapära ega kordumatuse r6hutamine ei tohi olla geograafia peamine hool. Vastupidi, geograafia, nagu iga teinegi teadus, peab keskenduma korduvate nähtuste uurimisele, et sel viisil avastada ja kontrollida seaduspärasid. BUNGE ,,Teoreetiline geograafia" Suur läbimurre ruumikorralduse paradigma rajamisel. Igasugused geograafilised nähtused on omavahel neis v6i teistes vahekordades, mis v6ivad tekitada nende vahel suhteid, suhtlemist.
Üldised iseloomujooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Üldised loomuomadused pajatavad mõistagi üsna vähe mingisse kultuuri kuuluvast konkreetsest indiviidist. Allport'i meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Allport pakub välja inimese morfogeense käsitlemise põhimõtte, mis väärtustab just üksikisikute kordumatuse uurimist. Esimesel juhul kantakse gruppide uuringul täheldatu üle konkreetsele indiviidile, teisel juhul toimitakse vastupidi: indiviidi uuringu tulemuste kohta tehakse järeldusi gruppide kohta. 1. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused. 2. Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena - need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused.
Schaefer. Tema raamatu "Erandlikkus geograajias" ilmumine 1953. aastal on paradigmavahetuse algus. · Ründas regiooniparadigma seisukohti, mis Richard Hartshorne oli kokku võtnud ja mis USA-s olid muutunud üldtunnustatuteks. · Polnud nõus, et geograafia on eriline teadus, mis tegeleb kordumatute nähtustega ja on selleparast (teiste) teadustega koostöövõimetu. · Selgitas, et regioonide omapära ega kordumatuse rõhutamine ei tohi olla geograafia peamine hool vaid geograafia peab keskenduma korduvate nähtuste uurimisele, et sel viisil avastada ja kontrollida seaduspärasid. · Regiooni kordumatust Schaefer ei eitanud, kuid ei pidanud seda millekski esmaseks, tema jaoks oli see vaid pldkehtivate seaduspärade kordumatu kombinatsiooni tagajärg regioonis. Schaeferi lõpetas geograafia endaisolatsiooni ja võimaldasid parandada süstemaatiliste ja
Järgnevad taigaküttide lood (ise käis samal ajal taigas küttimas). ,,Varahilisel ajal" (1974) poeetilises, keelelises mõttes on 1970ndate ja 1980ndate kõige radikaalsem raamat. Proosapoeem: ühendab luule ja proosakeelt, kasutamata kirjavahemärke. Loomingus on suhestumine ökoloogiliste teemadega: kuivendamise projektid, jõgede ümberjuhtimise teemad, mis teda ennast huvitavad. Müütilise maailmapildi ühinemine tegelikkusega: ,,Karu süda" (1989) korduva kordumatuse poeetika, mis on rajatud loodussisesele eluviisile. Ja Karu süda on eelkäijaks Eesti kirjanduses hoolikalt komponeeritud suurromaan ,,Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). sõnatundlikus ja kõige korduvuse põhiteema. Võib lugeda matiundlikkuse normaalparadigmastumise valguses. Veel ka romaan ,,Kentaur" (2003). ,,Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (2016) viimane suur romaan. 23. Ene Mihkelsoni looming (,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud" jm).
Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk. T.Palm, A. Qayum. Investeeringute analüüs. Tallinn: BIT. 1996. 228 lk. P. Stoun. Ekonomika i organizatsija stroitelstva. Moskva: Ekonomika. 1979. 215 s. (vene keeles ) Tinglikult võime teadmised ehitusalas jagada kahte valdkonda: ehitustehnika ja ehitusmajandus. Kahtlemata on selline jaotus suhteline, kuna kõiki tehnilisi lahendusi tuleb hinnata majanduslikult, mis tähendab, et insener peab teadma ökonoomikat ja ehitiste arhitektuursete ja tehniliste lahenduse kordumatuse tõttu peavad ökonomistid tundma ja eristama tehnilisi lahendusi. Ja ehitusjuhid, kelle ülesanne on ressursside jaotamine püstitatud majandusliku eesmärgi saavutamiseks, peavad teadma nii tehnikat kui ka ökonoomikat. Olenevalt juhtimise hierarhilisest tasemest prevaleerivad juhtimises kas tehnilised või majanduslikud aspektid. Kui arvestada, et spetsialisti erialane karjäär kestab 40 aastat ja et turumajanduse ökonoomikat ja juhtimist oa õpetatud 15 aastat, siis
Jumala arhetüübist. Selfi ilmingud praktilises elus on sellised kujundid nagu Buddha, Kristus, aga ka täiuslikud kujundid ruut, ring, aga ka väike laps. Keegi ei saa jõuda oma selfini, kui ta ei ole suhetes kaasinimestega ja vastupidi. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini. Iga inimene peab oma selfi ära desifreerima. Jungi arvates tähendab see seda, et iga inimene peab leidma oma individuaalsuse, kordumatuse ning peab seda tajuma. Selleks, et jõuda selfini, peab inimene saama aru oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ja alles seejärel võib jõuda oma tegeliku mina ja ainulaadse individuaalsuse tajumiseni. Jumal inimeses endas ei tähenda religioosses mõttes Jumalat, vaid see on pigem inimese usk, mis aitab tal elus orienteeruda. Iga inimene peab leidma oma enda elu usu. Ta ongi nagu isiksuse kõige olulisemaks arhetüübiks, kuna see on
Personali juhtimine on juhtimisest (management) oluliselt kitsam ainevaldkond. Juhtimine hõlmab endas lisaks personalile ka organisatsiooni mitmesuguste muude ressursside ja protsesside juhtimist. Juhtimise klassik M. Follett mõistab juhtimise all ,,millegi saavutamise kunsti inimeste kaudu". 183 See seisukoht iseloomustab väga hästi personali, st töötajate olulisele kohale juhtimises, tuues endaga kaasa juhtimisprotsessi kordumatuse olenevalt olukordadest ja selles osalejatest. Personali all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid, sh juhte. Personali hulka tuleks lugeda ka omanikke juhul, kui nad töötavad organisatsioonis. Personali liigitusi on erinevaid, millest levinumateks on: · juhid ja täitjad; · valgekraed ja sinikraed; · juhid, spetsialistid ja töölised. Eestis kasutatakse kõige sagedamini viimast liigitust. Organisatsioonis on palju erinevaid ametikohti, mis