Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kordamine 1970.a - sarnased materjalid

nsvl, president, egiptus, araabia, iraan, homeini, nixon, moskvaon, kontrollile, olulisemat, carter, skandaal, palestiina, camp, inflatsioon, taastati, väljendus, idalepingud, iraanis, lääneriigid, nixoni, juhtkond, maailmapildis, venestamine, stagflatsioon, rahval, loobuma, diskoajastu, välispoliitika, konservatiivsus, järgimine
thumbnail
4
doc

Kordamisküsimused 1970.aastatest

82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused". *Helsingi protsess *SRP-1 ja raketitõrjesüsteemid. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSVL paistis tugevnevat. Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

AJALOO KT KORDAMINE 1950-1970

6. Feministlik liikumine 1960. aastatel. Kui varem oli levinud arusaam, et naiste koht on kodus pliidi taga ning nad ei tohiks olla seotud poliitikasse, siis 1960. aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks. Majandus arenes hoogsalt paljuski tänu

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.  Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
16
docx

1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm

Millal Lääne-Saksamaa astus NATOsse ja taastas sõjaväe? 1960.a Lääne-Saksamaa kantsler 1969? Sotsiaaldemokraat, Willy Brandt 33. W.Ulbricht Ida-Saksamaa juhina: tuli võimule parteiga Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei. Täitis Moskva käske eriti inukalt, et suruda maha demokraatia. Ida jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Põgeneti läände. 34. Berliini kriis, selle tulemused ja kes osalesid: Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür , Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: ​Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: ​Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pingelõdvendus, Helsingi protsess, Külm sõda

Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga ­ Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa

Ajalugu
198 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga.

Ajalugu
130 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Kõige tähtsam on rahvus kui tervik. Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele Unistati Rooma impeeriumi taastamisest Paavst mussolinist: Ainult Mussolinil on õige arusaam, mis on meile vajalik. Kirik toetas Mussolinit eesmärgiga saada korralagedusest lahti. 1922 Fašistide marss Rooma Mussolini määratakse peaministriks Fašistlik riigikorraldus Kehtestati üheparteisüsteem Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu Majandus allutati riigi kontrollile Keelati ametiühingud ja streigid Loodi salapolitsei Kehtestati korporatiivne süsteem 1935 Itaalia vallutas Etioopia Autoritaarsed riigid mujal Euroopas Ungari- Miklos Horthy Portugal- Antonio Olivera Salazar Albaania- Ahmed Zogu Jugoslavia 1929- Aleksandar I Kreeka- Ioannis Metaxas Saksamaa 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid. 2. Hitleri Saksamaa 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Pärast Viiburi langemist hakkasid soomlased avaldama Karjala kannasel Punaarmeele tugevamat vastupanu, suurrünnakus oli Punaarmee verest tühjaks jooksnud. Soome pos-i aitas parandada 2 sammu, marssal Mannerheim otsustas loovutada Ida-Karjala alad. Oli märgiks NL-le, et Soome ei vaja territoriaalseid vallutusi, on valmis leppima sõjaeelse piiriga ja oleks mõistlik alustada läbirääkimisi. Ida-Karjalas seni rakendunud vägesid oli siis võimalik rakendada Karjala Kannasel. Soome toonane president Risto Ryti, kellele sakslased avaldasid kõva dipl survet, nõudes kindlust, et Soome ei astu NL-iga läbirääkimistesse ega soovi separaatrahu. Ryti vastas isikliku kirjaga Hitlerile, et separaatlepingut ei tule. Selleks, et lepingut välja pressida, olid sakslased andnud lubaduse toetada Soomet materiaaltehniliselt, pärast kirja hakkas saabuma moodsat saksa sõjatehnikat. Juuli keskpaigast oli NL- Soome rindel taas vaikus. NL oht Soome kohal jäi edasi. Ryti astus presidendikohalt tagasi, 4

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin ­ 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan ­ 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

- kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped sõlmis NSVL ka Läti, Poola ja Soomega), pikendati 1934. 1934.a. Eesti-Läti-Leedu koostööleping majanduse, kultuuri ja välispoliitika vallas - Balti Entente. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks, samast aastast algas ka lähenemine Saksamaale - sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lõuna ja läänerannikut Venemaa linnadega. Tegeleti ka vahenduskaubandusega ja vahetuskaubandusega. Novgorodi ja selle tagamaid varustati viljaga. Vilja eest saadud karusnahad, vaha ja muu toormaterjal viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubateede äärde tekkisid linnalised asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduslinnaks kujunes Tallinn, mida on esmakordselt oma 1154 aastal valminud maailmakaardil nimetanud Araabia õpetlane Abu Abdallah Muhammad al-Idrisi Koluvani nime all. Eestis polnud 13. saj. algul veel oma riiki. Ühtse riigi asemel oli Eestis 8 maakonda: Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Kihelkondi oli Eestis umbes 45. MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Jaguneb kolmeks perioodiks: 1)1208-1212 2)1215-1222 3)1222-1227 1) #Sakslaste sissetung Eestisse (1208), Latgalide ja Sakslaste rüüsteretk Ugundisse. Ugundi-

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

aastani). 19* seejärel algab ka Idarindel positsioonisõda. NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. 1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). 20* sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. 21* tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. 22* majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. 7* riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu 8* riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast 9* riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel

Pingelõdvendus Detente ­ ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ­ ida lepingud o W. Brandt ­ mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 ­ elavnes USA ja NSVL koostöö

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

territorriumile, et Saksamaaga võidelda (tal endal ei olnud Saksamaaga ühist riigipiiri). Balti riikide ja Rumeenia puhul seda lubati, Poola puhul mitte. Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga ­ 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) ­ Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida- Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Töö allikatega. 1. Mittekallaletungileping õnnestus nii kergelt sõlmida, sest NSVLi läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga venisid, lisaks ei lubatud tal vägesid Poola viia.

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena:  kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%)  kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%),  tootmine langes  hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

 Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

1922 Genova majandusk. NV polnud nõus midagi tagasi andma. Palju kapitali oli sisse plekitud teiste riikide poolt. Sm ei nõudnud Vm võlga tagasi, Vm ei tahtnud reparatsioone... toimus tööstuse taastamine Vm-l. Vm valmistas Sm-le ette lendureid ja tankiste. 1925 Locarno konverents ­ Reini garantiipartii (Sm ja Pr) Patsifism ­ sõjavastasus. 1928 Briand-Kellogi pakt (sõda mõisteti hukka). Hüperinflatsioon Saksamaal. Depressioonist väljatulemine Uue poliitika arendajaks oli USA president F. D. Roosevelt. Rakendus 1933, seda nimetati (õpetust millel rajanes) keinsianismiks. Riik peab sekkuma majandusse: korraldab hädaabitöid, investeerib majandusse, hoolitsema sotsiaalhoolekande eest. Enne arvati, et eelarve peab olema tasakaalus, kuid nüüd leiti, et väike puudujääk on lubatav. Seda kontrollitakse paberraha juurde trükkimisega. Seda kasutati igal pool (ehk siis magasid tõelise põhjuse maha x)). USAs pandi kõik pangad kinni ja avada lubati ainult

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes

Ajalugu
234 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ajalugu: Maailm 1956-1985

DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel selge. Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast Saksa DV- d, NSV Liit taotles aga jätkuvalt Lääne-Berliini allutamist oma võimule. 1958. aastal hakkas NSV Liit nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja hakkaksid

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).

Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kahepooluseline maailm

Pingelõdvenduse algus: 1970.aastate alguseks oli Egiptus ja Iisrael sõlmisid 79.a märtsis rahulepingu, Lääne välispo jõudnud ummikusse. Pandi alus millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. pingelõdven. Essadena asusid NSVL ja teiste Islamirev Iraanis: 60.a alustas sahh Mohammad sotsmaadega suhteid parandama Eu riigid. 66.a Reza Pahvlavi nn valget rev, mis tähendus külastas Moskvat Pr president. Pr ja NSVL vahel ulatuslikku läänestamist. Naistele anti meestega hakkas arenema maj. Ja kultuuriline koostöö. võrdsed õigused, teostati maareform, arendati Paranesid ka NSVL suhted 2. Eu suurema riigiga tööstust, moderniseeriti haridus- ja Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga

Ajalugu
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun