Pneumokonioos ehk kopsutolmustus Haiguse olemus Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos),
Uppumine Liigid Märg uppumine e esmane uppumine Kuiv uppumine Sekundaarne uppumine Surm vees Märg uppumine Inimene hakkab hirmust või paanikast rabelema ja sellega muutub tema hingamine ebaökonoomseks Inimene hingab aktiivsemalt vett sisse, sest CO2-i on palju Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse Inimene vajub vee alla Kuiv uppumine Põhjuseks on kramp e. spasm hingamisteedes Võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, taimed sattudes kõrri Psühholoogilise hirmu tagajärjel rohkem esineb naistel ja lastel Sekundaarne uppumine Südame seiskumine kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu,mille tagajäriel toimub uppumine Ülekuumenemine Saades peatrauma Kõhuka hüppamisel Surm vees
lõppaineid, mis sunnib pingutust lõpetama, sest organismil on raske neist vabaneda. Hingamine on enamasti hapnikku tarbiv reaktsioon, mille produktid on vesi ja süsihappegaas. Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Inimesed hingavad kopsudega välishingamine. Sissehingatud õhk jõuab lõpuks kopsualveoolidesse, nendest edasi jõuab hapnik veresoontesse. Veresoontes transpordivad hapnikku vere punalibled. Sealt kandub rauaga seotud hapnik edasi koerakkudeni. Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südame-veresoonkonda kui ka lihaskonda. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid kehalisi harjutusi. Kehalisel aktiivsel tegevusel on head omadused:
UPPUMINE 1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine) · Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks · Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk · Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju · Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse · Inimene vajub vee alla Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees:
Protection Agency) andmetel sureb USAs igal aastal hinnanguliselt 160 000 inimest suitsetamise tagajärjel tekkinud kopsuvähki, ning lisaks 21 000 inimest kopsuvähki, mis on tekkinud arvatavasti radooni sissehingamise tagajärjel. Eriti ohtlik on radoon suitsustes ning tolmustes ruumides, kuna radooni tütarisotoobid kleepuvad sigaretisuitsust tekkivate aerosoolide, tahmaosakeste ja tolmu külge. Sellise õhu sissehingamisel ladestuvad radioaktiivsed elemendid kopsualveoolidesse, kus mõjutavad inimese organisimi pikkade aastate vältel.(12) Radioaktiivsed elemendid mis on siiani teada: lühend nimetus mitmes element Looduslikud radioaktiivsed elemendid Pm Promeetium 61 Po Poloonium 84 At Astaat 85 Fr Frantsium 87
võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsualveoolidesse. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa sellest on steriilne ja milline kolinoseeritud normaalse mikrofloora poolt? Ülemised ja alumised hindamisteed. Steriilne piirkond on alumine hingamistrakt. Normaalse mikofloora poolt on kolinoseeritud ülemised hingamisteed. 4. Mis on riniit ja sellele iseloomulikud sümptomid? Riniit ehk nohu. Sümptomid: rinorröa, ninasügelus, aevastamine, ninakinnisus, + silmade punetus, sügelus ja
Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus
sülg- pH 6,5...7.4 veri- pH 7,34...7.45 maohape- pH 1,5...2,0 normaalne nahk- pH 5,5 Homöostaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. 10.Kuidas liiguvad hapnik kopsualveoolides, glükoos rakku? Mis on fagotsütoos ja kuidas on see seotud bakteritega? o Sissehingamisel liigub hapnik kopsualveoolidest verre, väljahingamisel liigub süsihappegaas verest kopsualveoolidesse. o Glükoos on suur ja liigub läbi rakumembraani transport valgu abil. o Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sisse sopistumise teel. Fagotsütoosi abil kaitsevad antikehad meid bakterite eest. 11.Mis on osteoporoos, mida saaks teha selle vältimiseks? Osteoporoos ehk luuhõrenemine on luu haigus, mis on iseloomulik kesk- ja vanemas eas naistele ja harvem ka meestele
hävitada või nõrgestada. Vaktsiin- on surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest valmistatud ja neid viiakse organismi, et vältida nakkushaiguste massilist levikut. 23.8.teab hingamiselundkonna ehitust ja ülesannet · Ülesanne- hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse, kus toimub gaasivahetus. · Ehitus- sissehingatav õhk liigub kõigepealt ninaõõnde, seejärel läbi neelu, kõri, hingetoru ja bronhide kopsualveoolidesse. Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. · Hingamine- õhu liikumise teed · Rakuhingamine- hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. · Ninaõõs- sellega algavad hingamisteed. Ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine
oksüdatsioonil, organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisprotsessi kuulub ühelt poolt hapniku siirdumine kopsudest verre, sealt kudedesse ja interstiitsiumi kaudu rakkudesse. Teisalt kuulub hingamise mõistesse ka süsinikdioksiidi eritamine ja elimineerumine organismist koevedelikku, vere ja kopsude kaudu. Kopsude ventilatsioon tähendab õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. Kopsutuulutuse (ventilatio) all mõistetakse välisõhu ja hingamiselundite vahelist gaasivahetust. Selleks vajalik energia saadakse rindkerele kinnitunud hingamislihaste tööst. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse
Ta on ühtlasi ka rindkereõõne ja kõhuõõne vaheliseks piiriks. Roietevahelised lihased tõstavad kokku tõmbudes roideid so. sissehingamisfaas ja väljahingamisfaasis tõmbavad roideid põigiti alla, lähendades neid üksteisele ja lülisambale. 8.4. Hingamine: Hingamise (respiratsiooni) all mõistetakse hapniku tarbimist sissehingatavast õhust ja süsihappegaasi loovutamist väljahingatavasse õhku. Kopsude ventilatsiooni all mõistetakse õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. SISSEHINGAMINE VÄLJAHINGAMINE Inspiirium Ekspiirium 21% HAPNIK 16% 78% LÄMMASTIK 78% 0,03% SÜSINIKDIOKSIID 4% VÄHESEL MÄÄRAL VÄÄRISGAASE
Surnud ruum: Õhku juhtiv tsoon. Surnud ruumi ventilatsioon, gaasivahetust ei toimu. juhtkui "raisatud ventilatsioon". 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused. Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Ventilatsioon: õhu liikumine läbi hingamisteede kopsualveoolidesse ja sealt välja. Rõhugradiendi teke Atmosfäärirõhk on konstantne, gradiendi tekkeks tuleb kopsudes rõhku tõsta või langetada. Väljahingamise lõpp: rõhk kopsudes on võrdne atmosfäärirõhuga. Õhk voolab kopsudesse: Hingamislihaste kontraktsiooni tõttu suureneb ringkere maht ja tänu sellele langeb rõhk kopsudes ca 1 mmHg. Õhk voolab välja: Hingamislihaste lõõgastudes tõmbub kops jälle kokku ja rõhk ületab 1 mmHg võrra atmosfäärirõhku
Alveolaarventilatsiooni ja surnud ruumi mõisted. Hingamine on protsesside kogum, mille tulemusena varustatakse rakud hapnikuga ja eemaldatakse liigne süsihappegaas. Täiskasvanud inimene tarvitab rahuolekus ühes minutis 0,25-0,3 l hapnikku ja eraldab 0,2-0,25 l süsihappegaasi. Boyle’i seadus Charles’i seadus Daltoni seadus – gaasisegu rõhk võrdub tema komponentide osarõhkude summaga. Hingamise põhietapid (hapniku tee) 1.Transport õhust kopsualveoolidesse (ventilatsioon) 2.Difusioon alveoolidest kopsukapillaaride verre 3.Transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse 4.Difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse kudedesse 36 5.Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses CO2 eemaldamine organismist toimub vastupidises järjekorras. 1.-2. nimetatakse kopsu- ehk väliseks hingamiseks, 4.-5. on koe- ehk sisemine hingamine
35) Hingamise põhietapid, nende realiseerumise aluseks olevad füüsikalised protsessid. Hingamine on protsesside kogum , mille käigus varustatakse rakud hapnikuga ja eemaldatakse liigne süsihappegaas. Täiskasvanu tarvitab min hapnikku 0,25-3 l ja eraldab süsihappegaasi 0,2-0,25 l. Hingamise põhietapid e hapniku tee: Kopsuhingamine ehk väline hingamine 1) Konvektiivne transport õhust kopsualveoolidesse e ventilatsioon. (Boyle seadus) 2) Difusioon kopsualveoolidest verekapillaaridesse. Ficki difusiooniseaduse põhjal. Hingamisgaaside transport verega 3)Konvektiivne transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse. Koehingamine ehk sisemine hingamine 4) Difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse kudedesse 5) Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses !CO2 eemaldamine vastupidises järjekorras.
met-hemoglobiin Teadmiste kontrolli küsimused 1. Mis mõjutab pulssoksümeetria väärtuseid? 2. Miks vingugaasi puhul jäävad pulssoksümeetria väärtused normi piiridesse? Selgita 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia Üldine sissejuhatus Süsihappegaas on ainevahetuse lõppsaadus. Inimkeha rakud toodavad umbes 250 ml CO2 minutis. Vere kaudu jõuab CO2 kopsudesse. Siin difundeerub ta alveo-kapillaarsete membraanide kaudu kopsualveoolidesse ja hingatakse välja ümbritsevasse õhku. Süsihappegaasi kontsentratsioon väljahingamisõhus sõltub paljudest asjaoludest: rakkude ainevahetusest, 732 vereringest, difusioonist ja alveoolide ventilatsioonist. Ükskõik millise eelduse muutumisel muutub ka CO2 kontsentratsioon väljahingamisõhus. Just seda mõõdabki kapnomeetria. Terminoloogia Kapnomeetria – süsihappegaasi sisalduse mõõtmine hingamisõhus. Sisaldust sisse- ja
annaabi.ee 
