super premium 17 18,5 9,25 - Piimajäätis 4 13 12 0,7 Sherbet 2 25 4 0,6 Veejäätis - 30 - 0,5 Euroopas ja mujal maailmas jaotatakse jäätised üldiselt erinevate koostiskomponentide alusel nelja rühma: · jäätis, mille valmistamiseks kasutatakse ainult piima koostiskomponente; · jäätis, mis sisaldab taimset rasva; · sherbet jäätis, mis tehakse puuviljamahlast, kuhu lisatakse piimarasva ja piima rasvata kuivainet; · veejäätis / water ice sisaldab vett, suhkrut ja puuviljakontsentraati. Tänapäeval moodustavad kaks esimest jäätise tüüpi 80-90% kogu maailma jäätisetoodangust. Jäätis
rasv,sisemine rasv. Veiste realiseerimine lihaks: üle 3a vanused,kuni 3 a vanused esmapoeginud,3kuu kuni 3 a mullikad,14 päeva kuni 3kuu vanused vasikad. Lihajõudluse hindamine (E-ekstraU-väga heaR- heaO-keskmineP-lahja hindamise olemus- lihakusklassid) kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Tapasaagis=tapamass/tapaeelne kehamass *100 Liha kvaliteedi organoleptiline määramine: õrnus,mahlakus,lõhn,maitse,värvus,puljong. Piima füüsik-keemilised omadused (tihedus-sõltub koostiskomponentide tiheduse summast1,026-1,034 g/cm2,külmumistäpp-näitab piima naturaalsust kuni-0,520C,happesus 17-18 Th). Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov-isel puhtuse ting laudas (tolm,liiiv,karvad,allapanu), antibiootikumid-ei tohi piimas esineda ja pidurdusained-desif ained, bakterite arv näitab mikroobide arvu piimas, mis tekivad teatud ajaperioodil, piim tuleb kiiresti maha jahutada ,et bakterid paljuneda ei saaks.
.85 ˚C juures. Kuumtöödelud pasteet pritsitakse vormidesse ja jahutatakse temperatuurini +6 ˚C. Verivorstid Verivorstid valmistatakse keedetud lihast ja subproduktidest (seapea, saba jne), millele lisatakse 50% verd ja kruupe. Esimeseks etapiks on tooraine ettevalmistamine ehk keetmine kuni tooraine pehmenemiseni, jahutamine ja tükeldamine. Tooraine keedetakse enamasti lahtistes kateldes. Tooraine peenestamine toimub hundis, peenestusastmeni 2…3 mm. Järgnevalt toimub peenestatud koostiskomponentide, kruubi ja maitse- ning lisaainete segamine segistis või kutris. Edasi suunatakse vorstimass pritsimisele. Pritsitud verivorstid suunatakse edasi keetmisele, kuni toote sisetemperatuur on tõusnud 71 ˚C-ni. Ülesuitsutatud verivorstide tootmisel toimub peale keetmist ka suitsutamine. Viimaseks etapiks on jahutamine, mille lõpuks peab toote sisetemperatuur olema jõudnud +2…+6 ˚C juurde. Verikäkid Verikäkkide valmistamiseks kasutatakse sea- või veiseverd, rukki- ja nisujahu, pekki
olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piima füüsikalis- keemilised omadused: Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Piima happesus Happesus on üks olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). Thörneri kraad näitab mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks
Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid. Põilised piimatoodete grupid on: Täispiimatooted Fermenteeritud piimatooted Juustud Või ja võitooted Kondenseeritud ja kuivatatud piimatooted Piimapõhised magustoidud 4 3 PIIMATOODETE OMADUSED Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb
Ühte kivimtüüpi iseloomustavad suhteliselt püsivad omadused. (1) Petrograafia on teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega. (1) 2. Kivimite füüsikalised omadused Kivimite makroskoopilisel kirjeldamisel jälgitakse kivimi omadusi, mis pole omased ühelegi tema koostises olevale mineraalile üksikuna, vaid iseloomustavad nende kogumit. Seega väljendavad kivimi füüsikalised omadused tema koostiskomponentide omaduste keskmisi väärtusi. Ainult ühe mineraali kristallidest koosnevate monomineraalsete kivimite füüsikalised omadused tihedus, kõvadus, värvus, soojusjuhtivus, sulamistemperatuur langevad ligilähedaselt kokku neid moodustava mineraali omadustega. (1) Kuna kivimid on enamasti polümineraalsed agregaadid, siis sõltuvad nende omadused üksikute koostisosade paigutusest, absoluutsest ja suhtelisest suurusest,
puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Ka piima värvus võib muutuda, varakevadel kui värskes rohus on palju taimseid pigmente. Kollast värvust võivad põhjustada ja mõned mikroobid oma elutegevusega. 36)Piima füüsikalis-keemilised omadused- Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalduv piimamass 20'C juures. Tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Külmumistäpp- on piima külmumistemperatuur, mis on piima naturaalsuse näitajaks. Piima happesus-olulisemaid kvalit. Näitajaid, sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. 37.Puhtuseproov- iseloomustab hügieenitingimusi laudas ja näitab mustuse kogust piimas. Võetakse 1x nädala jooksul üldpiimast, mis filtreeritakse läbi vatiketta. Piim peab olema saadud tervetelt lehmadelt. Antibiootikumid- ei tohi piimas esineda. Kui lehma on ravitud
Need on sama lisandi kaks erinevat nimetust. Plastifikaator viitab sellele, et tema abil on segu võimalik muuta plastsemaks ja seega kergemini käsitsetavaks. Veevajadust vähendav lisand viitab aga sellele, et sama töödeldavuse saamiseks kulub vähem vett. Antud grupi lisandite kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5- 10%, vahel isegi kuni 15% ehk keskmiselt 10-20 (30) liitrit 1m3 betooni kohta. Oluline ei ole siinjuures mitte vee kokkuhoid, vaid asjaolu, et betooni koostiskomponentide muutumatu vahekorra juures on võimalik sama töödeldavusega betoon valmistada väiksema hulga veega, millest tulenevalt reaktsioonidest mitte osa võtva vee hulk väheneb ja betoon saadakse väiksema poorsusega, see tähendab tihedam, tugevam ja püsivam. Mida väiksem on vee ja tsemendi suhe betoonisegus, seda väiksemaks kujuneb betooni poorsus (eeldusel, et betoon on siiski tihendatav), seda tihedam, tugevam ja püsivam on betoon.
super premium 17 18,5 9,25 - Piimajäätis 4 13 12 0,7 Sherbet 2 25 4 0,6 Veejäätis - 30 - 0,5 Euroopas ja mujal maailmas jaotatakse jäätised üldiselt erinevate koostiskomponentide alusel nelja rühma: 1* jäätis, mille valmistamiseks kasutatakse ainult piima koostiskomponente; 2* jäätis, mis sisaldab taimset rasva; 3* sherbet jäätis, mis tehakse puuviljamahlast, kuhu lisatakse piimarasva ja piima rasvata kuivainet; 4* veejäätis / water ice sisaldab vett, suhkrut ja puuviljakontsentraati. Tänapäeval moodustavad kaks esimest jäätise tüüpi 80-90% kogu maailma jäätisetoodangust.
Külmumistäpp määratakse kahtluse korral ja see näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui vett on lisatud, siis piima külmumistemperatuur tõuseb. Happesus sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happelisust väljendatakse Thörneri kraadides. See näitab mitu ml 0,1N leelist kulub 100ml piimas olevate hapete neutraliserimiseks. Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalduva piimamass 20 kraadi juures. Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. 37. Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov, antibiootikumid ja pidurdusained, bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas). Puhtuseproov. Iseloomustab hügieenitingimusi, näitab kogust piimas. Proov võetakse üldpiimast, mis filtreeritakse läbi vatiketta. Kettale jääva mustuse kogust hinnatakse vastavalt juhendile ja määratakse hinne. Täiesti puhas on I sordi piim, üksikud väikesed mustuse osakesed II sort.
Mastiit ja vähesemal määral süsteemne infektsioon mõjutab udarabarjääri ning piima ja vere pH gradienti märgatavalt, muutub erinevate ainetega seonduda võivate plasmaproteiinide osakaal, millega mükotoksiinide eritumine piima võib oodatavaga võrreldes täiesti muutuda. Hiljuti on udaraepiteelist avastatud transmembraanne transporter BCRC, mis võimaldab mõnede piima 14 koostiskomponentide aktiivset ekskretsiooni, muuhulgas võivad substraadiks olla ohratoksiin A, aflatoksiin B1, M1 ja aflatoksikool (Fink-Gremmels, 2008). 5.1. Alatoksiin M1 Aflatoksiin väljutatakse lehma organismist 1-3% ulatuses piimaga, peamiselt metaboliidina AFM1, leitud on ka metaboliite AFM2, AFM4 ja AFQ1. Piima ilmuvad need pärast toksiini söömist 12 tunni möödudes, väljutamise haripunkt on 24 h möödudes, eritumine lakkab 4 päeva pärast tarbimise lõppemist (Jouany1 ja Diaz, 2011)
linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 ,Piimasuhkur e. laktoos 1,661 ,Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast. See on tingitud sellest, et piimarasv seismisel hangub ja mõjutab piima tihedust
-raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm 2 või kg/m3). sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm 2 Piimarasv 0,922 ,Piimasuhkur e. laktoos 1,661 ,Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm 2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast. See on tingitud sellest, et
Pärast elutegevuse lõppu ladestub taimne-loomne jäänus mulla pinnale või selle pindmisesse kihti ning algab selle lagunemine ehk mineralisatsioon, mis on sisuliselt fotosünteesile vastandprotsess. Lagulõpp-produktideks on mineraalsoolad, vesi , süsihappegaas ja eraldub energiat. Orgaanilise aine koostiskomponendid on: 1)vesi 2)süsivesikud 3)ligniin (puitaine) 4)lämmastikuühendid (valkudest) 5)rasvad 6)vaigud 7)vahad 8)parkained. Erinevates taimsetes-loomsetes organismides on nende koostiskomponentide osatähtsus erinev. Koostiskomponentides omakorda on väga erinev O, H, C ja N suhe. Orgaanilise aine lagunemine sõltub suurel määral sellest, millise ainega on tegemist. Orgaanilise aine lagundamisest võtavad osa bakterid, mis kasutavad ära lagundatavast materjalist veerandi oma rakkude ülesehitamiseks. Lagunemine sõltub: 1)keskkonna õhustatusest ehk hapnikuga varustatusest. Selle alusel eristatakse:
Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid. (Kikas, et al., 2012, lk 160) 5.4 Piimatoodete omadused Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised
Rohumaitse vältimiseks tuleks varakevadel anda lehmadele lisaks kuiva heina. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 3.10.2 PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. · Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim.
annaabi.ee 
