Tallinna Inglise Kolledz Segude lahtutamine koostisainetest Katse nr 1. Setitamine, nõrutamine, filtrimine, aurutamine Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine Koostaja: Margot Nõgisto 8a Juhendaja: L. Kippasto Liikmed: Magnus Kont, Jon Karl Jürgenstein Tallinn 2010 Sisukord Katse 1 Setitamine, nõrutamine 1. Eesmärk 3 2
väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Looduslikud nahahooldusvahendid Kosmeetika- ja tualetttoodete valmistajatel on kasutada üle 7000 koostisaine. Peaaegu 1000 neist on lõhnakemikaalid, enam kui 1000 neist koostisainetest on teatud oma kahjuliku mõju poolest inimese kehale ning umbes 1000 kõikidest koostisainetest võivad olla saastunud vähki tekitavatest kemikaalidest. Nahk on keha suurim organ ning kuni 60% sellest, mis me paneme oma nahale, imendub meie organismi. Eestis toodetud nahahooldusvahendid sisaldavad rikkalikult eestimaiseid tooraineid näiteks astelpaju-, kummeli-, saialilleõli, mesilasvaha, kaera ja nisu ning palju muud, mis on korjatud puhtast Eesti loodusest vanu traditsioone järgides
Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine
ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid.
Sõna “parfüüm” tuleb ladina keelsest per fumus ja tähendab tõlkes “läbi suitsu”. Iidsetel aegadel lõhnastati algselt mitte inimest ennast, vaid ümbritsevat (ruume). Selleks pressiti taimedest õli, seejärel seda aurutati ja lõpuks põletati, et lõhn leviks õhus ühtlaselt. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid.
kõigis püsivärvides või tekivad neis, suudavad nahka läbida ja püsida juustes nädalaid, kuid või isegi aastaid pärast värvi kasutamist. Need võivad reageerida tubakasuitsu ja heitgaasidega, moodustades eriti mürgiseid kemikaale Nnitrosamiine. Vähki tekitavate ainetena on viimased kosmeetikumides keelustatud, kuid teadlaste sõnul võivad need ikkagi tekkida lihtsate keemiliste reaktsioonide tagajärjel. Järjest sageneb ka värvide koostisainetest põhjustatud allergiate esinemine, mõnikord lausa fataalsete tagajärgedega. Õnneks on olemas poodides ka täitsa looduslikku Henna juuksevärve, millel on palju erinevaid toone. Kuigi enda juukseid heledamaks ei saa muuta. Seda võite kasutada nii tihti kui soovite. Metallisooladeta , ilma keemiliste värvaineteta, bakterivaba. Senna paneb juuksed särama Senna (Cassia obovata) lehed sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet, mis mõjuvad hästi nii nahale kui juustele.
Parfüümi essentsi saamiseks kasvatati palju lilli, mis algas 14. sajandil. Sellest kasvas Lõuna-Prantsusmaal suur tööstusharu. Renessanssi perioodi, kasutasid parfüüme peamiselt jõukad inimesed ,et varjata keha lõhnu, mis tulenesid harvaesineva pesemise tõttu. Isegi praegu, jääb Prantsusmaa Euroopa keskuseks parfüümi projekteerimise ja kaubandusega. Parfüümide kategooriad Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomustolfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on
6 ,,See, mida me sööme, mõjutab kõike: meie tuju, käitumist, tervist, kasvu, isegi meie võimet keskenduda. Lõunasöök peaks kasvavale lapsele tagama ühe kolmandiku tema päevasest 7 toitainete vajadusest". Oma viimase telesaate ,,Jamie's Food Revolution" raames pöörab Jamie tähelepanu ameeriklastele, aidates igas eas inimesi sööma rohkem tasakaalustatud toitu ja valmistama seda värsketest koostisainetest, mitte ainult koolis, vaid ka kodudes, töökohtades ja isegi restoranides. Oliver kutsub vaatajaid võtma seisukoht ja muutma viisi, kuidas Ameerika sööb.8 6 http://www.ted.com/speakers/jamie_oliver.html 7 http://www.jamieoliver.com/school-dinners/ 8 http://www.jamieoliver.com/tv/jamie-s-food-revolution
Pudeli välimus on parfüümi müümisel olulise tähtsusega. Kategooriad 19. sajandi lõpus tegi prantsuse päritolu parfüümimeister Eugene Rimmel ettepaneku jagada parfüümides kasutatvad lõhnaained 18 gruppi . Umbes samal ajal üritas teine parfüümilooja Charles Piesse tutvustada rühmitamist , mille alusel parfüümilõhnad jaguneks nootide alusel . Süsteem kukkus küll läbi , kuid seos muusikaterminitega on säilinud. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhnast, näiteks: lillene, puuviljane, metsane, idamaine, värske jt., lisaks sellel on neil omakorda palju alaliike . Kuid ometi pole tekkinud ühtegi universaalset rühmitamisviis . Parfüümid sisaldavad nii palju lõhnaaineid, et erinevad inimesed võivad neid erinevalt tajuda, mis toob kaasa vastuolu rühmitamisel. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist liigitatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja odekolonnina. Mida väiksem on konsentratsioon, seda vähem on
Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime ,,benzin", 1836. aastal August Laurent ja 1845. aastal Charles Mansfield, kes alustas ka esimest tööstuslikku benseeni tootmist. A.W.
caril ehk curry, samuti teised indiapärased road. Piri-Piri on levinud vürtsine pipar, Angoolast pärit maitseaine, mis enamiku suid hõõguma paneb. Piri-piriga maitsestatud roogade tellimisel tuleb olla väga ettevaatlik. Magustoidud Portugallased armastavad kohutavalt magusat. Kohalikud puistavad isegi magusad apelsiniviilud suhkruga üle. Koogid, kreemid ja kondiitritooted valmistatakse tavaliselt lihtsatest koostisainetest, ning viivad lausa keele alla. Pudim fla (ka flam, flan või flao) on Portugali karamellkreem. Joogid Lauaveinid. Portugali veinid on ühtlaselt head, mõnedes piirkondades valmistatakse ka lausa oivalist veini. Restoranides on majavein (vinho da casa) reeglina kindel valik: tinto on punane, rosado roosa ning branco valge vein. ELi määruste kohaselt jagunevad veinid mitmesugustesse kategooriatesse, nende hulgas on ka DOC-märgistusega apellatsiooniveine, mida
lõhnaainete asemele tulid taimekaitsevahendid. Katseseadmel toodeti tsitraali, irooni, efokseeni, feromoone, retardante jm. Need olid hinnalised sünteesiproduktid ehkki kogused olid väikesed. Koostöös katsetehasega koostati tehniline projekt tehase ehitamiseks Maardusse. Tehase ehitamiseni nõukogude aja lõpus siiski ei jõutud. -5- 4.Parfüümide kategooriad Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomustolfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen
Türgis hoitakse seniajani elus 600 aasta vanuseid õukonnaköögi traditsioone. Türklaste söögilauda iseloomustab roogade küllus, toidu serveerimine on aga pigem loominguline tegevus kui kohustuslik majapidamistöö. Söömiskeskkond on türklastele sama oluline kui söök ise kõikides Türgi linnades pööratakse restoranide ja kohvikute rajamisele suurt tähelepanu. Türgi köögis on rohkelt selliseid roogasid, mida võib valmistada mitmel moel või erinevatest koostisainetest. Toidud jaotatakse kolme suurde rühma: jahu-, liha ja taimetoidud. Türgi köögi aluseks on teravili eelkõige riis ja nisu ning aedviljad. Türklased valmistavad palju ilma lihata roogasid. Liha on sageli vaid lisand roa juurde isegi kebabi puhul on suurem osa taldrikust täis garneeringut, aedvilju või jogurtit. Liharoogade peamine koostisaine on lambaliha. Lambalihatoitudest on kuulsamad shish kebab, doner kebab. Kala ja muid mereande pakutakse Türgis alati värskena.
Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Sõna ,,parfüüm" tuleneb ladinakeelsest fraasist per fumus, mis otsetõlkes tähendab läbi suitsu'. Prantslased hakkasid algselt parfüümiks nimetama meeldivat õhus hõljuvat viirukilõhna. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks
*Trepikodade krohvimisel kasutatakse spetsiaalseid töölavasid, mille esimesed ja tagumised toed on erineva kõrgusega. *Väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid sulguritega, mis trosside katkemisel välistavad platvormide allavajmuise; *Kõrgete hoonete krohvimisel tuleb kasutada ripptellinguid Küsimused 1. Millistest koostisainetest koosnevad krohvimördid?(üldiselt) 2.Millised möre nim. õhkmörtideks? 3.Milliseid mörte nim. hüdraulilisteks mörtideks? 4.Milliseid sideaineid kasutatakse õhkmörtide valmistamisel? 5.Milliseid sideaineid kasutatakse hüdrauliliste mörtide valmistamisel? 6.Krohvitööde vajalikkus(6). 7.Millest oleneb krohvimördi tardumiskiirus? 8.Millest oleneb krohvimördi nakkuvus? 9.Millest oleneb krohvimördi veehoidvus? 10. Millest sõltub krohvimördi plastsus? 11
tugevdamiseks, külmetussümtomite korral, kurguvalu, nohu ja köha korral. Punase päevakübara preparaatide pidev tarvitamine vähendab grippi jt. viirus- ja külmetushaigustesse haigestumise riski ja on eriti efektiivne haiguse algstaadiumis. Haigestunul kergendab põdemist ja kiirendab paranemist. Välispidiselt on kasutatud väikeste haavade korral. Soovitatakse kasutada mitte üle 8 nädala järjest Ingver (Zingiber officinale)- Toime tuleneb eeterliku õli koostisainetest. Omadused ja kasutamine: tugevdab immuunsüsteemi ja kaitseb külmetushaiguste eest (lisaks iiveldusevastasele jt. toimetele). Ei sobi alla 6- aastastele lastele. Mesilasema toitepiim - Gelee Royale. Kasutamine: viiruste ja bakterite vastu, tõstab söögiisu, parandab ainevahetust. Asendamatu raskete haiguste järgsel nõrkusperioodil. Ei soovitata kasutada õhtuti, kuna võib põhjustada unetust. Mesi ja õietolm-üldtugendavad, toniseerivad ja ainevahetust reguleerivad vahendid.
Uurimistöö, teemal „Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale“, uurib kosmeetika negatiivseid omadusi ja inimeste teadlikkust meigitoodete koostisest. Selleks viiakse praktilises osas läbi ankeetküsitlus GAG-s õppivate 10.-12.klassi tütarlaste seas (vt. Lisa 1), nädalane katse nelja neiuga ja internetipõhine küsitlus kosmeetikutega. Teoreetilises osas kasutab autor dokumendianalüüsi ja kirjutab kosmeetika ajaloost, koostisainetest, nahatüüpidest ning mineraalkosmeetikast. Teema valik on langetatud peamiselt autori suurest isiklikust huvist arendada ennast ja tõsta teiste teadlikkust antud valdkonnas. Uurimistöö eesmärgiks on teadvustada inimesi meigitoodetes sisalduvatest ainetest ning nende mõjust tervisele. Antud uurimistöö hüpoteesideks on: 1. GAG gümnaasiumi õpilased ei ole teadlikud erinevates kosmeetikavahendites sisalduvate kemikaalide mõjust nahale. 2
Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli ehitusteras, tiheduseks saadi 7115,7 kg/m3.Allika [1] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta. Ebakorrapärase kujuga kehade poorsuseks sain silikaatkivil 21% (poorsus cá 30% [3] allika p]hjal. Rühma keskmisteks tulemusteks oli 23 %. Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest,veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus. Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus. Suure tihedusega materjalid on pigem need, mis kasutatakse kandekonstruktsiooniks nagu teras, madala tihedusega materjalid on peamiselt need mis kasutatakse isolatsiooniks. 5. KORDAMISKÜSIMUSED 5.1
silmahaigusi ning rasket kurnavat palavikku. Lisaks ka rida protseduure: massaaz, vesiravi, keerulised retseptid taimedest. Need olid mõeldud kõrgematele klassidele. Ebersi papüürust võib pidada sisehaiguste ja arstirohtudega ravimise entsüklopeediaks. Seda nimetatakse ka "Raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks" ning see sisaldab ligikaudu 900 retsepti. Retsept koosneb paljudest koostisainetest ning lõppeb õpetusega, kuidas seda ravimit sisse võtta. Enamustega neist käib kaasas ka posimine ja loitsimine. Osa papüürusest pajatab aga hoopis kosmeetiliselt vahenditest kuidas muuta nahavärvi, tugevdada juuste kasvu, värvida juukseid jne. (Edwin) Smithi papüürus on vanim teadaolev kirurgiline uurimus. Seal on kirjeldatud üksnes haigusjuhte, mitte aga retsepte. Kirjutis algab peakahjustustest ja kulgeb edasi kogu keha kahjustuste kirjeldamisele
15,0 1 2 3 4 5 Silikaattellis Graafik 6.2. Silikaattellise poorsuse graafik 13 7.Järeldused Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest, veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused. Läbiviidud katsetest saab järeldada, et antud katsematerjalidest kõige tihedam on teras(7121 kg/m3) ning kõige madalama tihedusega on vahtpolüstüreen (14, 34 kg/m3). Silikaadi, keraamika ja graniidiga tehtud katsed näitavad, et antud materjalidest kõige tihedam on graniit, ning samas on graniidil kõige madalam poorsus. Graniidi poorsus jäi lubatud piiridesse (0,5
kasuks. Kohviku tugevused konkurentsis püsimiseks on mitmekülgne ja vitamiinirohke menüü ning kodune ja hubane atmosfäär. Üheks suureks konkurentsieeliseks on see, et ettevõte kasutab vaid mahetoorainet ning hetkel ei ole turul ühtegi teist sarnast kohvikut Saaremaal, kus pakutakse toortooteid. Üheks lisaväärtuseks on ka see, et kohvik pakub võimalust kliendil kiirelt endale sobivatest koostisainetest panna kokku tervislik salat ning see kas siis kaasa võtta või kohapeal süüa. Planeeritud stardikapitali suurus on 30 132,91 €. Investeeringu finantseerivad suures osas omanikud ise. Seadmete soetamiseks taotletakse EAS Starditoetust 5000 € väärtuses. Projekti tulemusena näevad ettevõtjad rajatud ettevõtet Kohvik Mahedik kui populaarset ja tunnustatud söögikohta Kuressaares. Ettevõttel on
puhkemist. Seeläbi kannatavad eelkõige varapuhkevad vormid, millel võib hiliskevadel ja suvel leida pruunistunud või mustaks muutunud okkaid. Metsaservadel kasvavatele puudele võib kahju tekitada ka kuumapõletik, peamiselt õhukese koore tõttu. Mulla ja õhu kuivuse suhtes on kuusk väga tundlik, nii kuivasid 1938., 1939. ning 2006. a. kuival ja kuumal suvel paljud puud (mida kauem püsivad kõrged temperatuurid, seda intensiivsemalt okkaid katva kaitsva vaha osa koostisainetest lendub, mis omakorda suureneb järsult okaste veekadu; mida õhemaks muutub okkaid kattev vahakiht, seda kergemini alluvad okkad ka seenhaiguste mõjudele). Vastupidiselt männile on kuusk küllalt varjutaluv kasvades rahuldavalt teiste puude all. Suurele varjutaluvusele viitab ka tema tihe võra, varjuokaste esinemine, järelkasvu varjutaluvus ning puistute väga aeglane iseharvenemine. Suur varjutaluvus võimaldab edukalt kasutada kuuse järelkasvu uue metsapõlve loomiseks
annaabi.ee 
