viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks makstakse hüvitist · Õppekogunemisel osalemise aja eest makstakse toetust · Reservväelasel on õigus kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud teenistusalastele tagatistele Õppekogunemised Reservteenistus toimub õppekogunemisel. Õppekogunemine on sõjaväeline väljaõpe, mille käigus: · korratakse ja täiendatakse ajateenistuses omandatud teadmisi ja oskusi · harjutatakse üksuste koostegevust · harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel Õppekogunemisele kutsub kaitseringkonna ülem. Kutse õppekogunemisele edastatakse 120 päeva enne õppekogunemist. Õppekogunemisel on võimalik osaleda vabatahtlikult esitades vähemalt 30 päeva enne õppekogunemise algust kaitsereingkonna ülemale kirjaliku taotluse. Keeldumise korral teatab kaitsereingkonna ülem sellest taotlejale vähemalt 15 päeva varem. Õppekogunemisel osalemine on kohustuslik.
· Koostegevusprobleemid: Majandusteadlased jagavad need probleemid teoorias tavaliselt kahte rühma: informatsiooni- ja motivatsiooniprobleemideks. Nähtuste liigitamisel ja muul eristamisel on teoorias kindel otstarve erinevaid asju tuleb erinevalt uurida ja käsitleda. Antud juhul tähendab see, et infoprobleeme tuleb käsitleda teisti kui motivatsiooniprobleeme. Infoprobleeme, mis võivad perspektiivset koostegevust takistada või koguni tõkestada, liigitatakse ökonoomikas omakorda kahte rühma: statistiliseks ebakindluseks ja strateegiliseks ehk käitumuslikuks ebakindluseks. Statistiline ebakindlus puudutab ebakindlust e teadmatust objektiivsete, asjaosalistest sõltumatute parameetrite suhtes. Meie näites liigitub siia auto kvaliteet, kuid vaid sel määral, kuivõrd see on teadmata professorile kui auto müüjale
et neid lahendada peavad inimesed saatama sualdusväärsususe signaale. Varajatud tegevus: nat küün põleb maha, kes põletas. Tekivad juhtumise ajal. Kontrollida saab alluvat ise või pakkuda stiimuleid enesekontrolliks. Partnerspetsiifiline käitumine INSTITUTSIOONITEOORIA: Institutsioonid on reeglite süsteemid, mis lubavad, käsivad või keelavad mingeid käitumisviise. Sellega määratakse kindlaks vastavad õigused ja kohustused. Institutsioonid korrastavad koostegevust. Selleks loetakse reegleid ja reeglistikke. Nad toovasd suhetesse usaldusväärseid ootusi asjaosaliste käitumise suhtes. Institutsioonid täidavad seega indiviidide koostegevuse koordineerimise ülesannet, saavutamaks nende ühishuvide teostumist ning hoidmaks info- ja motivatsiooniprobleemidest tulenevaid kulusid nii madalal kui võimalik. Info ja motivatsioonifunktsioon: Infofunktsioon - Teisisõnu, institutsioonide infofunktsioon seisneb selles, et vähendada
Organisatsioonis võib eristada kolme peamist lähenemisviisi konfliktidega toimetulekul: Suhtlemisel põhinev konfliktidega toimetulek siin on kolm võtet: koostööe mõjutamine, läbirääkimine, kolmanda isiku (poole) nõuanded. Struktuurne konfliktidega toimetulek viis meetodit, mis aitavad osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: positsiooni abil domneerimine, allüksuste reorganiseerimine, vahepuhvri loomine, ühenduslülide loomine ja koostegevust korraldavate osakondade loomine. Konfliktide õhutamine nende võtete kasuamisel peavad konflikti lahendajad aktiivselt oma seisukohti avaldama ja võrdlema: dialektiline uurimise meetod seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises ja ,,kuradi kaitsmise" meetod seisneb selles, et väike grupp või üksikisik süstemaatiliselt kritseerib tegevusplaane. 8. Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused
Kui rühma personal ei ole kohanemisperoodil mõelnud läbi oma tegevusi, võib see lapse jaoks tuua kaasa raske kohanemise Kuidas eristame erinevaid kohanemise tasemeid? Kohanemise ajal võib märgata füsioloogilisi muutusi lapse hingamissageduses ja südametegevuses. Lapse organism teeb kõik selleks, et kohaneda uue keskkonnaga. Psühholoogiline kohanemine nõuab seniste stereotüüpide vastavusse viimist ümbritseva keskkonna uute nõudmistega. Sotsiaalne kohanemine eeldab lapselt koostegevust uute inimestega, rühma normide ja tavade omaksvõttu, uute rollide õppimist. Isegi rahuldava kohanemise korral võib lapsel esineda isutust, unehäireid ja väsimust. Tuttavad tegevused võivad ununeda. Sellist lühiajalist arengu pidurdumist võib pidada kohanemise perioodil tavapäraseks. Kommentaarid: Kuna iga laps on erinev arvan, et aeg on kõige parem vahend, et laps lasteaiaga harjuks. Seda on näidanud mulle minu enda laste harjumine lasteaiaga ja ka
Kes aitab peret vajaduse korral isikliku abiga, toetusega, nõustamisega, peretoimingutega (laste hoidmine, transport jne.). 17. 1. Mitteametlik : Pere suhtleb sõpradega, naabritega, sugulastega, ühiskondlike gruppidega, tööandjatega, töötajatega. Kes need kõik täpsemalt on ja mis on nende suhete olemus (vastavate suhete kvaliteet)? Joonis 8 - 4 on selle valdkonna vaatlemisel kasulik, kuna kirjeldab graafiliselt perekonna suhteid ja koostegevust vahetu ümbruskonnaga. Perekonna genogramm (joon. 8 - 2) annab samuti infot perekonda puudutavate ühiskondlike toetuste suhtes. 17. 2. Ametlik : perekonna suhted meditsiiniasutustega ja muude ametlike asutustega. PEREKONNA STRUKTUUR 18. Suhtlemise mudelid. 18. 1. Jälgides perekonda kui tervikut ja/või pere suhete kompleksi, siis kui laiaulatuslikult kasutatakse funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid suhteid? Joonesta diagramm või too näiteid vastavatest mudelitest.
- kompromis - probleemi lahendamine Struktuursed võtted konfliktidega toimetulekuks: - Positsiooni abil domineerimine - vähendatakse pingeid, kui neid põhjustvad organisatsioonid allüksustevahelised arusaamatused. - Allüksuste reorganiseerimine - eraldatakse konfliktsed osapooled üksteisest. - Vahepuhvri loomine - otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. - Ühendusliide loomine - allüksuste koostöö teadlik korraldamine. - Koostegevust korraldavate - osakondade loomine meenutab ühenduslülide põhimõtet. Konflikti õhutamine kui toimetuleku võte: - dialektilise uurimise meetod - seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises. - «Kuradi kaitsmine» meetod - väike grupp või üksikisik süstemaatiliselt kritiseerib pakutud tegevusplaane. - Passiivne käitumine - pidurdatud, oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konfliktne vältiv.
Kes aitab peret vajaduse korral isikliku abiga, toetusega, nõustamisega, peretoimingutega (laste hoidmine, transport jne.). 17. 1. Mitteametlik : Pere suhtleb sõpradega, naabritega, sugulastega, ühiskondlike gruppidega, tööandjatega, töötajatega. Kes need kõik täpsemalt on ja mis on nende suhete olemus (vastavate suhete kvaliteet)? Joonis 8 - 4 on selle valdkonna vaatlemisel kasulik, kuna kirjeldab graafiliselt perekonna suhteid ja koostegevust vahetu ümbruskonnaga. Perekonna genogramm (joon. 8 - 2) annab samuti infot perekonda puudutavate ühiskondlike toetuste suhtes. 17. 2. Ametlik : perekonna suhted meditsiiniasutustega ja muude ametlike asutustega. PEREKONNA STRUKTUUR 18. Suhtlemise mudelid. 18. 1. Jälgides perekonda kui tervikut ja/või pere suhete kompleksi, siis kui laiaulatuslikult kasutatakse funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid suhteid? Joonesta diagramm või too näiteid vastavatest mudelitest.
mil ühe osakonna toodang sõltub otseselt teisest üksusest. 4. ühenduslülide loomine seisneb allüksuste koostöö teadlikus korraldamises. Selleks võib määrata tegevusse inimese, kes vastutab konfliktsete poolte koostöö ja normaalsete suhete eest. Nende ülesannetega tuleb toime ainult see, kes tunneb põhjalikult osapoolte ülesandeid ja nende vajadusi nind äratab neis usaldust. Olulised on koostöö ja kompromisside liedmise vilumused ning isiksuse sisemine tasakaal. 5. koostegevust korraldavate osakonade loomine meenutab ühenduslülide põhimõtet. Moodustatakse terved üksused, mille paljud töötajad peavad reguleerima teiste allüksuste koostööd ning suhteid. Neil on ametlikku võimu probleemide lahendamiseks.47. Organisatsioonikultuuri tase Enamik organisatsioonides on ainukordne kultuur, isegi kui selle sees leidub arvukalt all-ja töökultuure.selle kultuuri tasandi suheline mõju sõltub paljustki ettevõtte identiteedi tugevusest ja selle osiste mõjust. 48.
Suhetekonflikti teema süvendatumask käsitlemiseks soovitame kasutada T.Lehtsaare raamatut „Suhtlemiskonflikti psühholoogia“. Sotsiaalsed grupid Inimkooslused pole lihtsalt indiviidide mehhaaniliselt kokku liidetud kogumid.Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastasikku suhtlemise kaudu. Grupp on suhteliselt püsiva koosseisuga, mingite omaduste alusel moodustunud. Suhtlemisel toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Juba lihtsaimas sotsiaalses interaktsioonis kahe inimese vahel – diaadis – pole need inimesed oma sotsiaalselt määratluselt täiesti sransed, vaid neil on erinevaid ülesandeid, nad osaleva kommunikatsioonis eri määral vüi moel, omavad erinevusi vastutuses. Roll on teatud selline ootus inimese käitumisest grupis, mida grupi liikmed jagavadx. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. Lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikkust, õppimist,
teha teatud tüüpsituatsioonides. Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju , suureneb tõenäosus , et teisedki ei kuuletu nii kergesti. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Sotsiaalsed grupid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest , kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Suhtlemise toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Roll on teatud selline ootus inimene käitumisest grupis , mida grupi liikmed jagavad. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. (nt lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu) Enesehinnangu kujundamisel ning arengu suunamisel on võtmepositsioonil nn tähtsad teised, s.o need inimesed, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut repekteeritakse.
43 Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju , suureneb tõenäosus , et teisedki ei kuuletu nii kergesti. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Sotsiaalsed grupid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest , kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Suhtlemise toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Roll on teatud selline ootus inimene käitumisest grupis , mida grupi liikmed jagavad. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. (nt lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu) Enesehinnangu kujundamisel ning arengu suunamisel on võtmepositsioonil nn tähtsad teised, s.o need inimesed, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut repekteeritakse. Grupid jagunevad (1):
Näiteks, ettevõtte ümber paiknemist ette valmistav meeskond ja kosmoselaeva juhtimiskeskuse meeskond. Vastuste ette valmistamisel palun kasutage vähemalt ühte kirjandusllikat, kust hangite lisatevet Plaanis näidake: · Kuidas väljendate mõlema meeskonna eesmärke? · Millised on mõlema meeskonna kolm olulisemat normi? · Kuidas toimub rollide jaotamine ja muutmine? · Kuidas kujundate meeskondade kohesiivsust? · Kuidas koordineeritakse koostegevust? · Kuidas toimuv tagasidestamine? · Kuidas meeskondade liikmeid arendatakse? 48 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI · Millised on mõlemas meeskonnas peamised ohud? 3.3. Ametisuhtlemine Organisatsiooni ja selle liikmete heaolu sõltub suhtlemisest, milles realiseeritakse rolle. Seepärast on otstarbekas eristada suhtlemisvõtteid, mida ametlikus suhtluses kasutatakse. Tervikuna võib neid nimetada
annaabi.ee 
