tahtlikud vead. Võib juhtuda, et niisugused vead tekitavad otsese hävingu (valesti sisestatud andmed, süsteemi peatav või hävitav viga programmis). Võib juhtuda, et seda tüüpi vead loovad nõrku kohti, mida võivad kasutada häkkerid või kräkkerid (niisugused on tavaliselt administreerimise vead). Teisele kohale kahjude suuruse seisukohalt paigutatakse vargused ja võltsingud. Uuritud juhtumitest enamuses osutusid süüdlasteks organisatsiooni oma koosseisulised töötajad, kes olid hästi kursis tööreziimiga ja kaitse/valveabinõudega/ vahenditega. Võimsa infokanali olemasolu globaalsete võrkudega sidumiseks võib tema töö vajaliku kontrolli puudumisel soodustada niisugust tegevust. Eelised on, kiire infovahetus, läheb vaja vähe ressursse. Elektronpost Elektronpost - kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.a
· Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) · Tarbijad e konsumendid surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi
põhiõigustele asetatud piirangute proportsionaalsust." Miks kaalutlusõigusest ja määratlemata õigusmõistest üldse räägitakse – põhiküsimuseks on kohtuliku kontrolli piiratus. Õigusnorm: Kui ………………………………., siis võib/on õigus ……………… Kui ………………………………., siis …. või …./… kuni ….. ↓ ↓ abstraktsed koosseisulised tunnused õiguslik tagajärg määratlemata õigusmõisted kaalutlusõigus 2. Teostamise põhimõtted 15 Huvi korral vt ka Euroopa Nõukogu polt vastu võetud soovitust: Recommendation No R(80)2 concerning the exercise of discretionary powers by administrative authorities. 9 Riigi- ja haldusõigus
peab kaasa tooma juriidilise vastutuse. Üldised tunnused: koosseisupärane reaalne õigusvastana põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega toime pandud õigussubjektse isiku poolt, seega ka süüline juriidilist vastutust kaasatoov Karistusõiguslikud- ja tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid- süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga: ◦ koosseisupärasus- kuritegu on kooseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab KarS või mõnes teises seaduses sätestatud faktikirjeldusele
KarS § 6 Territoriaalsus printsiip ja lipuprintsiip Universaalsus ehk maailmaõiguse printsiip KarS § 9 kaitseprintsiip TEO TOIMEPANEMISE AEG JA KOHT. Teo toimepanemise aeg on see aeg, millal isik tegutses. Algus ja lõpp. Aeg ja selle tuvastamine on väga oluline asi, kuna tuleb tõendada. KarS § 63 (aeg, koht, viis ja koosseis ja muud tehiolud). Ubikveet ehk kõiksus – see põhimõte ütleb, et süüteokooseisu koht on kõikjal, kus ilmnevad süüteo koosseisulised asjad. Sootaki õpikus on selle kohta väga hea skeem. Süüteo koosseisu tüüpide järgi on välja toodud nii aeg kui koht. Süüteo koha ja aja sõltuvus koosseisutüübist. Koosseisu liik Koht Aeg Teodelikt Ubikveet tegu Tagajärjedelikt Ubikveet Tegu, mitte tagajärg
Austria-Inglise filosoof Karl Popper (1902 – 1994) on kirjutanud: „Ühiskonnateadlane võib küll innukalt tõde otsida, aga kuna tema arvamus ühiskonda mõjutab, siis võtab see tõelt objektiivsuse“. Kas teadlikult või alateadlikult on riigivõim juba ammustest aegadest alates sallinud mõningaid sõltumatuid institutsioone või üksikisikuid, kellel on olnud ilma repressioone kartmata lubatud tõtt rääkida. Juba keskaegsetes kuningakodades olid olemas koosseisulised narrid, kes võisid alati välja öelda, mida nad asjast arvasid. Ja hea tava ei lubanud neil selle eest pead maha raiuda. Ka totalitaarses NSV Liidus oli Teaduste Akadeemia võrdlemisi sõltumatu institutsioon. Kui NSV Liidu tolleaegne juhtkond andis näiteks käsu akadeemik Andrei Sahharov NSV Liidu Teaduste Akadeemiast välja visata, jäeti käsk lihtsalt täitmata. Ja tolleaegsel NLKP Poliitbürool jäi üle vaid hambaid kiristada ning see vastuhakk ära kannatada
Rahatrahvi mittetasumisel asendatakse see arestiga arvestusega, et rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Ühele eelvangistuse päevale vastab üks päev vangistust, või rahalise karistuse kolm päevamäära, või üks päev aresti, või rahatrahvi kümme trahviühikut. Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona (kuriteona või väärteona). Teo tunnused, mis on antud süüteokirjelduses, on süüteo koosseisulised tunnused (asjaolud) ja eelkõige nende asjaoludega seob seadusandja karistuse süüteo eest. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse: 1) teo iseloomu ja laadi; 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel; 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; 4) võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest; 5) õiguskorra kaitsmise huvisid.
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks
suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis suu kusimust. Isiku suu vormideks on tahtlus (kavatsetud, otsene ja kaudne) ja ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). Objektiivne koosseis koosneb kolmest elemendist: teost (ka tegevusetus), tagajärjest ja põhjuslikust seosest nende kahe vahel. o TÖÖSUHETES ei ole pooled võrdsed, tsiviilõiguses aga on kõik võrdsed. 8.Nimeta õigusrikkumise koosseisulised elemendid Subjekti all tuleb mõista õigusrikkujat, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. Subjektiks võib olla ka juriidiline isik. Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis suu kusimust. Kuidas subjekt suhtub sellesse, mis ta teinud on. Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti
3. Teatud juhtudel võivad mõistet sisustada ka kohtupraktika. Määratlemata õigusmõisted: üldine huvi, avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu koht, vajaduse ja ohu korral jne. Kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused ehk normi koosseisu tunnused väga üldises plaanis —> neid peab siis õiguse rakendaja ise sisustama. Määratlemata õigusmõistega tegemist siis, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tj-de eeldused, ehk abstraktsed koosseisulised tunnused, väga üldises plaanis. Üksikjuhtumitel on meil tegemist tõlgendamise probleemiga - hõlmab normi abstraktset tõlgendamist ja tuleb tõlgendada ka faktilisi asjaolusid (kindlaks tegemine, hindamine). (Näide: Turvatöötaja peab olema aus ja usaldusväärne. Isik läheb taotleb end turvatöötajaks, kuid asjaolude väljaselgitamisel tuleb välja, et ta on keskkoolis õunaraksus vahele jäänud. Politseiametnik peab otsustama, kas anda talle see luba või mitte. —> ilmselt tuleb
Ka siin toimub kõik etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu nad nimetatud on. Tõendamise koormis jaguneb: objektiivset koosseisu ja õigusvastasust peab tõendama hageja, kostja peab tõendama vastutsest vabanemiseks õigusvastasust (välistama selle) või süü puudumist. · Avalik õigus (delicta publica) KARISTUSÕIGUSLIKUD DELIKTID Karistusõiguslikud deliktid on süüteod, jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks (haldusõigusrikkumised). Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseaduses. Need on samuti ka süüteod, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud põhikaristusena rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Süütegu on karistusseadustikus või muus seadustikus karistatav tegu. Süütegu on tervikuna oma koosseisude mõttes expressis verbis kirjas kas karistusseadustikus või muus seaduses. Kui tegu on süüteoga, siis on ta ka karistatav.
o Vähem täpseid mõisteid on defineeritud legaaldefinitsioonidega (nt üldine asi) o Ei ole määratletud, kuid nad on igal üksikul juhul määratletavad (nt kinnisel territooriumil on käimine keelatud) Määratlematud mõisted üldine huvi, ohu korral, vajaduse korral, jne. Määratlemata õigusmõistetega on tegemist, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused, abstraktsed koosseisulised tunnused väga üldises plaanis. Määratlemata mõistete rakendamise korral on tegemist tõlgendamise mitte subsumeerimise probleemiga. Määratlemata õigusmõistete probleem kuulub teadmiste valdkonda, ja nende rakendamine üksikjuhtumil nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. Seda ähmastab kõikvõimalikud väärtushinnangud. Määratlemata õigusmõisted võivad viidata ka metajuriidilistele väärtustele, nt `head kombed'.
Austria-Inglise filosoof Karl Popper (1902 – 1994) on kirjutanud: „Ühiskonnateadlane võib küll innukalt tõde otsida, aga kuna tema arvamus ühiskonda mõjutab, siis võtab see tõelt objektiivsuse“. Kas teadlikult või alateadlikult on riigivõim juba ammustest aegadest alates sallinud mõningaid sõltumatuid institutsioone või üksikisikuid, kellel on olnud ilma repressioone kartmata lubatud tõtt rääkida. Juba keskaegsetes kuningakodades olid olemas koosseisulised narrid, kes võisid alati välja öelda, mida nad asjast arvasid. Ja hea tava ei lubanud neil selle eest pead maha raiuda. Ka totalitaarses NSV Liidus oli Teaduste Akadeemia siiski võrdlemisi sõltumatu institutsioon. Kui NSV Liidu tolleaegne juhtkond andis näiteks käsu akadeemik Andrei Sahharov NSV Liidu Teaduste Akadeemiast välja visata, jäeti käsk lihtsalt täitmata. Ja tolleaegsel NLKP Poliitbürool jäi üle vaid hambaid kiristada ning see vastuhakk ära kannatada
annaabi.ee 
