Õpperühm: IATB11 Kaitstud: Töö nr: 18 OT allkiri: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum veega Skeem Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru
võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1…2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonestage seisulaine graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonestage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4…5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga (5) keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi 8. Kasutades valemit (3) arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestage graafik laine levimiskiiruse v sõltuvuse kohta keelt pingutavast jõust F.
Jäi samaks Muutus Majandus Endiselt põllumajandusmaa, enamus Eestlased said maaisandad, kelle heaks inimesi põllumajanduses. Vanad, töötada ja kellele makse maksta. Leppida suuremat füüsilist jõudu nõudvad tuli paljude koormisega, millest tähtsaim käsitööalad jäid kuni keskaja lõpuni oli viljakümnis (protsentuaalne andam) eestlaste kätte. Eksport endiselt või hinnus (kindla suurusega andam). suurim teraviljal. Eestlaste jõukus hakkas tasapisi suurenema tänu hansakaubandusele, mis suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja
11,282 10,97 11,919 11,647 12,592 12,274 13,101 12,692 13,622 13,29 Joonis 7. Kanal 1 ja kanal 2 väljundpinged tühijooksul Tabel 2. Väljundpinged tühijppksul ( Kanal 1 ja kanal 2 ) Maksimaalsel väljundpingel: kanal 1 13.3 V ja 1,13A, kanal 2 12,272 V ja 1,0427. Minimaalsel väljundpingel: kanal 1 5,5 V ja 1,1 A, kanal 2 9,6 V ja 1,16317 A. Väljund läheb piiramisse 1,5 A (kanal 1), 1,37 A (kanal 2). Kahevahelt 13,030 V, 1,1 A 4.2 Väljundpinged koormisega Kanal 1 Kanal 2 1,231 1,2375 2,01 2,1143 2,489 2,722 2,93 3,001 3,501 3,343 4,014 4,034 4,546 4,551 5,09 5,056 5,531 5,438 6,014 5,967 6,545 6,475 7,067 6,931 7,623 7,501 8,003 7,978 8,543 8,352 9,068 8,914 9,598 9,458 10,039 9,9002 10,525 10,839 11,076 10,858 11,563 11,313 12,017 11,801 12,561 12,249 12,75 12,41 Joonis 8. Kanal 1 ja Kanal 2 väljundpinged koormisega Tabel 3
keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi. 8. Kasutades valemit arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestage graafik laine levimiskiiruse v sõltuvuse kohta keelt pingutavast jõust F. Tabel 1
1. Embrüogenees- lootearegng. (algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnitusmomendiga(elussünnitajatel), koormisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes(taimedel)) 2. Ontogenees- isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittegulisel- vanemorganist eraldumisest surmani. 3. Panteogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. 4. Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55aastastel naistel. 5. Bioloogiline surm-organismi (ka inimese) elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine. 6
Kui süsteemile ei mõju hõõrdejõud (r=0), siis võrrandid (4) ja (5) omandavad kuju: d2x x = A o cos(o t + ) , 2 + o2 x = 0 ja dt mis kirjeldavad sumbumatut harmoonilist võnkumist. Töö käik. Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist: 1) Kaaluge koormised (3...5 tk.) 2) Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l 3) Arvutage valemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) vedrupendli omavõnkeperiood T0 ning vead. 4) Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katseandmed kandke tabelisse 5) Joonestage sõltuvuse T2=f(m) graafik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist:
Kui süsteemile ei mõju hõõrdejõud (r=0), siis võrrandid dt dt ja x A o e cos t omandavad kuju: t d2x 2 o2 x 0 x A o cos(o t ) , dt ja mis kirjeldavad sumbumatut harmoonilist võnkumist. 2. Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist: 1. Kaalun koormised (5 tk.) 2. Mõõdan iga koormisega vedru pikenemine l 3. Arvutan vedru jäikus k ja vedrupendli omavõnkeperiood T0 ning vead. 4. Määran iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (12) aja kaudu. Katseandmed kannan tabelisse 1. 5. Joonestan sõltuvuse T2=f(m) graafik Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest: Teostan mõõtmised ühe koormisega kasutades 5 erinevat vedru. Töö käik on analoogne eelnevaga. Katseandmed kannan tabelisse 1
Kaldpinna kasuteguri määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Statiiv, lauake, dünamomeeter, mõõtejoonlaud, veetav keha koos koormisega Jrk. Nr. P(N) h(mm) l(mm) F(N) 1. 2. 3. 4. 5. Vigade arvutus: Lõppvastus: Laboratoorse töö protokoll Vaba langemise kiirenduse määramine pendli abil Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta
Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Registreerige generaatori sagedus keele maksimaalse võnkeamplituudi korral. 1 1 5. Nihutage magnet 4 ja 6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja korral. Võnkumise jälgimiseks n=2 ja n=3 korral suurendage aeglselt generaatori sagedust. Iga sagedust määrake 3 korda. 6. Mõõtke 5 erineva koormisega m keele põhisagedustele ( n=1 ) vastavad generaatori sagedused f gen . Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga (5) keele omavõnkesagedused f n ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi. 8. Kasutades valemit (3) arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete
1. 2. 3. 4. 5. b) Viie erineva vedruga: mm l tt TT T2T2 kk ToT o N Nr. g cm s s s N/m s 1. 2. 3. 4. 5. Arvutused Arvutan valemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) vedrupendli omavõnkeperiood T0 ning nende määramatused. Määran iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema määramatus juhendaja poolt antud täisvõnke (10…20) aja kaudu. Joonestan sõltuvuse T = f (m) 2 graafik.
Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised. Mõõtke amplituud ja joonistage graafik. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutada keele omavõnkesagedused ja võrrelda neid limbilt saadutega. 8. Arvutada lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestada graafik. Seisulainete uurimine keelel l = .......... ± ............ d = ............ ± ............ = ........... ± ............ Katse nr
esimesed eramõisad. Nende järgi võtsid palju vasallid endale uued lisanimed. Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti andameid. Talurahva õiguslik seisund · Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. · Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. · Eestlaste jõukus hakkas kasvama. · Hansakaubanduse edenemine(?). · Leppida tuli paljude koormisega, millest tähtsaim oli viljakümnis (protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam). · Enamus raha läks siiski maaisanda ja vvasallide kukrusse(algselt oli mõeldud kiriku ülalpidamiseks) · Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus. · Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndal aastal. · Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte sõjakäikudel ja maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud.
..2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Registreerige generaatori sagedus keele maksimaalse võnkeamplituudi korral. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Võnkumise jälgimiseks n = 2 ja n = 3 korral suurendage aeglselt generaatori sagedust. Iga sagedust määrake 3 korda. 6. Mõõtke 5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga (5) keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi. 8. Kasutades valemit (3) arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete levimiskiirused ja nende määramatused. 9. Joonestage graafik laine levimiskiiruse v sõltuvuse kohta keelt pingutavast jõust F.
Vertikaalide arv või reljeefsed vahelduvad dm-jaotised, mis on magnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgi- sõltub jõe laiusest ja mõõtmismeetodist: omakorda jagatud 2cm ribadeks. Ülekandepeelis des. Tiivik kinnitatakse mõõtevarda külge või detailmõõtmisel on see 1015, põhimeetodi registr veetase eemal. Registreerimisriistu on koos koormisega trossi otsa. Kiirust mõõdet korral (kui lävend on tuntud) võib vertikaale mitmesuguseid: automaatseid ja mitteauto- nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. kaks korda vähem olla, kuid mitte alla viie. maatseid, isekirjutavaid ning kaugseadmeid. Vanematel tiivikutel on kalda või paadiga Kiiruspunktide arv vertikaalil oleneb voolu
Kui tööandja oma töötajad kindlustab ja need töökohad ei ole Rahandusministeeriumi nimekirjas, loetakse see erisoodustuseks. Sundkindlustuse alla kuulub ka pensioni esimene sammas kuigi vastuteene olemasolu on küsitav. 5) PENSIONIKINDLUSTUSMAKSE erinevalt sotsiaalmaksust on pensioni II sammas aga päritav ehk kui ise ei jõua pensionini siis saavad selle välja võtta pärijad vastuteene olemas ja tegu koormisega. I samba puhul vastuteene puudub, sest kui inimene ära sureb, siis on pensioniga kõik ja seda ei saa pärijad endale. Selle saab pärija välja võtta sularahas, siis peab maksma tulumaksu. Veel võib ta selle lasta kanda enda pensionikindlustuse sambale, siis tulumaksukohustust ei teki. 6) TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE vastuteene on osaliselt määratletav (üldjuhul kui jääd töötuks siis saad toetusrahasid)
Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse rootori voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõveralt või -tabelist voolukiirus. Tiivik kinnitatakse mõõtevarda külge või koos koormisega trossi otsa. Kiirust mõõdetakse nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. Jõe voolukiiruse mõõtmine: Tiivikuga kiirusvertikaalidel, m3/s Akustilise kiirusmõõturiga (põhineb Doppleri efektil) Elektromagneetilise kiirusmõõturiga – mõõturi tekitatud magnetväljas liikuv elektrijuht (nt vesi) indutseerib elektroodipaariga mõõdetava pinge, mis on võrdeline kiirusega. Voolukiiruse mõõtmine tiivikuga:
hoopis kaob, seetõttu väheneb või hoopis kaob ka teradevaheline hõõrdejõud lisatakse vett suspensiooni mahuni 1l ja segatakse hoolikalt. Uuritakse teatud koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis ning võlvid purunevad. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult aja möödudes, teatud sügavusel olevate terade läbimõõte. Selgub, et teatud võrdub eelnevalt saavutatud koormisega. Alati ei ole suured koormisastmed saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusaosakesi mahust on mingil kindlal sügavusel kadunud kõik osad, mille läbimõõt on otstarbekad ja kasutatakse ka eeltoodud standardsetest erinevad ja kive. Kui jämedate osakeste hulk on väike, siis nad ei muuda oluliselt pinnase suurem mingist kindlast läbimõõdust, kõigi väiksemate osade hulk on säilinud koormamisviise
Esimene koormus valitakse võimalikult väike, arvestades seadme tehnilisi võimalusi. Pinnas tiheneb igal koormusastmel ja tema kokkusurutavus väheneb. Võrdsete koormusastmete korral põhjustaks iga järgmine väiksema deformatsiooni. Enam vähem võrdse deformatsiooni saavutamiseks on otstarbekas suurema kogukoormise puhul kasutada suuremaid koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis võrdub eelnevalt saavutatud koormisega. Seega võiks kasutada näiteks koormisi, mis tekitavad pinge 10, 20, 40, 80, 160, 320 ja 640 kPa. Suurem pinge ei ole tavaliselt vajalik. Alati ei ole suured koormisastmed otstarbekad ja kasutatakse ka eeltoodud standardsest erinevad koormamisviise. Tuleb aga arvestada, et koormisastme suurus mõjutab teataval määral teimi tulemust. Võrreldavate tulemuste saamiseks tuleks eelistada standardseid koormusastmeid.
annaabi.ee 
