Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust s...
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Spoonid ja höövel vineerid Nimi Eesnimi Kursus kool Sügis 2010 Spoonid MÕISTE: Spoonid kui niisugused on ristvineeri algmaterjaliks Jaotatakse kolmeks: Kooritud vineer e. treivineer Saeviineer Höövel vineer Miks spoone kasutatakse? Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse rin...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon.......................................................................................................................5 Saespoon...............................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets RISTVINEER EHK LIIMITUD VINEER EHK KOORITUD VINEER Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 VINEER.............................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................7 LISAD...................................................................................
Sisukord 1.Puitlaastplaadid.......................................................................................................2 2.Puitkiudplaadid........................................................................................................2 3.OSB plaadid............................................................................................................2 4.HDF ja MDF plaadid...............................................................................................2 5.Vineerplaadid..........................................................................................................2 6.Tislerplaadid............................................................................................................3 7.Tsementlaastplaadid...............................................................................................3 8.Tsementkiudplaadid................................................
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja...
Höövelmaterjalide tooteride. Paksuses: 9,12,13,15,16,18,19,21,22,23,28,33,34,45,75,90Laiuses: 21.22,33,34,45,70 ,95,120,145,170,195,215,220.Jaotatakse: liistudeks laudadeks, lattideks, plankudeks ja prussideks.Liistud on mõõtevahemikus laiuses 15-34mm a paksuses 21-45mm.Lauad on vahemikus 9-28mm paksus, laiuses 70-220mm.Latid on alates 45*45 paksusega samas on 33-45 laiuseks 70,95,120.Plank 33-45 paksuses, laius 145-220 Pruss on alates 70mm paksus, laiuses 70-220.Mitmesugused ehituslaudsepa töödeks ettenähtud spetsiaalse eristalõikega materjalid, samas on võimalik kasutada ka mitmesugustes mööbli konstruktsioonides.neid töödeldakse surve tootmisega. 4 külgsetel höövelmasinatel 4 kanthöövlitelpinkidel.Antud seaded võivad olla are... Pinkitena ja lausa tootmis liinidena.Liigitus: 1)voodrilauad ehk kämlpingulauad või ka hööveldatud lauad.Enam kasutatavad profiilid märgistatakse 3 põhitähega ja siia lisatakse materjalide ristläike mõõt. T...
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,ku...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PKR- 14 Külli Kalbre PUITPLAADID Referaat Puitplaadid Külli Kalbre Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat............................
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 3. SEOTISED PUITTOODETES Puittoodete detailide, koostude, elementide ühendamiseks kasutatakse mitmesuguseid liiteid e. seotisi. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema püsivus ja pikaealisus. Seotised jaotatakse: • Lahtivõetavad liited • Mittelahtivõetavad liited MITTELAHTIVÕETAVAD SEOTISED LIIMIGA LISALIITEVAHENDIGA Sileda Tappidega Naeltega Puidu- Klambritega vuugiga kruvidega Nurkseotised Pikkuses Laiuses • Kaldliide • Täispunniga ...
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a)...
annaabi.ee 
