Kunst tekkis tänu kahele põhjusele. Need on usk ja vajadus ilu ning loomisrõõmu järele. Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks: 1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s.t. puudub taust ning seetõttu jääb mulje, et loomad hõljuvad õhus. Väga täpselt ja ilmekalt on edasi antud loomade liigutused ja poosid. Koopamaalid olid värvilised, domineerisid must, punane, kollane ja valge. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest- värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Koopamaalidel
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim-
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus
Lascaux´ koopamaalingud. Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut. Väga tuntud on parempoolne maal hobusest. Lascaux´ koopamaalid. Paremal ülal on kujutatud põtru ja all mahalangenud meest, keda ründab piison. Kiviaegsed koopamaalingud. Piltidel Aafrikast, Zimbabvest pärinevad maalid. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja- Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30000-25000 a. e.Kr.). Laussel´i Veenus (20000- 18000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´ lähedalt, kõrgus 43 cm, Bordeaux Antiigimuuseum). Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a.
kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Tolle aja kütid pidasid jahti suurtele jahiloomadele (mammut, piison, metshobune, põder). Saaki varitsedes ja jälgides õppis inimene tundma nende loomade kehaehitust ja liikumist, mida jäädvustati realistlikult koopamaalidel. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Koopamaalidel oli tavaliselt maagiline tähendus, selle abil usuti saavat jahiõnne. Näiteks usuti, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub sama ka jahil pärisloomaga. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS
pastelsed toonid kiirgavad soojust ja headust. R. Steiner soovitab kollalst 9-12 aastaste laste kooliklassis. Soe kollane on päikeseline, annab rõõmsameelsust ning teeb vaimu erksaks, mistõttu sobib lastele nii taustvärviks kui ka väiksemate pindadena tähelepanu ergutamiseks ja õpitava paremaks omandamiseks. Ajalugu Kollase üks esimesi toone oli kollane ooker. Selle pigmenti valmistati savist ja kasutati esimeste värvidena koopamaalidel. Lascaux koopas on maalitud kollane hobune mille vanus võib olla kuni 17 300 aastat vana. Iidses Egiptuses sümboliseeris kollane rikkust ja kulda. Usuti et jumalate kondid on kullast tehtud. Egiptlased kasutasid kollast hauakambrite maalides. Mehi kujutati pruunide nägudega, naisi kollaste või kuldsete nägudega. Renessanssi ajastul kujutati inimesi, kes ei olnud kristliku usku (näiteks juudid), kollasena. 19. sajandi Briti kunstnik J.M
1. Kus asuvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Kirjelda lühidalt (mida maaliti, mis värvidega ja miks?). Euroopa kuulsamaid koopamaalingud asuvad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendid. Mulla värviga, must, punane, valge, kollane 2. Mida tead kuulsaimast vanimast skulptuurist? Wilendorfi Veenus. Kõrgus 11cm. Umbes 30000-25000a e.Kr. leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 3. Mis on megaliitilised ehitised, milliseid nende liike tunned?
Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõetruudus ja maitsekad värvitoonid. Perspektiiv. 10. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki nad esindavad? Menhir on teravatipuline kivimürakas. Dolmen on algeline hauakamber. Kromlehh tekkis kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena. Arhitektuur? 11. Milleks püstitati dolmeneid? Hauakambrid. 12. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi?
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh
Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale? Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole
nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse kõige tuntum on Willendorfi Veenus, leiti Austrias Willendorfi läheduses ja asub praegu Viini loodusajaloo muuseumis Maalikunst esiaja tuntuimas kunstinäited on koopamaalid ehk maalingud koopaseintel- ja lagedel. Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt piisonid, metssead, metshobused), enamasti loomutruud. inimese kujutisi vähem ning tihti on need skemaatilised. leidub ka hulgaliselt sümboleid ja märke, kuid nende tähendus on vaid oletatav koopamaalide kuulsamad leiukohad on Edela-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias. NT Altamira, Lascaux, Chauvet koopamaalid Vana Mesopotaamia Sissejuhatus 3000 aastat ekr välja kujunenud riik tänapäevase süüria ja Iraagi territooriumil. Tänapäeval
(20 emahirve ja 46 isahirve), 40 hobust, 40 piisonit, 8 tarvast, 16 kitse, 2 metssiga ja kaks mägikitse, millele lisandub vähesel määral inimfiguure. Märkidest paistavad Polükroomide saalis silma võtmekujulised märgid, käed ja "onnid" ning teistes galeriides ristkülikukujulised ja trepikujulised märgid. Lascaux'i koobas Lascaux'i koopad asuvad LõunaPrantsusmaal ning need avastati 1940. aastal koolilapsed. Koopamaalidel on kükitavate loomadega kõrvuti kujutatud ka väga primatiivselt inimest. Koopamaalid on umbes 15 000 aastat vanad. Kasutatud mat erjal: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/yrgaeg/index.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/yrgaeg/koopamaalid/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Altamira http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/1hada/paleoliitiline_kunst.htm
ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30 000-25 000 a. e.Kr.). Tuntud on ka Laussel´i Veenus (20 000-18 000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´lähedalt, kõrgus 43 cm). Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid
2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci Prantsusmaal. 13
kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe eelneva kooslus. 11. Dolmenid püstitati hauakambrite tähistamiseks. 12. Inglismaal saab megaliitehitisi imetleda Lõuna- Inglismaal: Stonehedge, mis on ehitatud mitmes järgus 3000-1500 eKr. 13. Vanim skulptuur maailmas on Willendorfi Venus, mis on umbes 25 000 aastat vana. Mesopotaamia 1
4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid Kaljukoopad Addlaura ja Valltorta Uus-kiviaeg(600-2000eKr) Tekkis põlluharimine ja karjakasvatus Esimeseks loomaks oli koer Inimene hakkas jääma paikseks Mesopotaamia ala kunst Eufrati ja Tidrise jõe vaheline ala, vanim tsivilisatsiooni tekkimise koht. Neil oli korraldatud ühiskond, Maailmale on nad andnud rattakasutuse ja kiilkirja, maailma vanim eepos Tsirkuraat- 3 või 7 asmeline tempel, mille tippu viis trepp
et religioon oli neile väga tähtis ning see oli ka minu jaoks väga huvitav. Nende kiri oli väga keerukas ja mina väga imetlen neid, kes tol ajal selle kirja õppimisega tegeleda suutsid ja selle endale ka selgeks said. Ka on teada, et nende saavutused teaduses olid märkimisväärsed. Egiptlastel olid eri kunstliigid, nagu kujutav ja reljeefikunst. Need on ka tänapäeva kunstis. Kujutav kunst on kindlad objektid ja kujutised aga reljeefe ja hieroglüüfe kasutati sammastel, koopamaalidel ning ka tarbeesemetel. Koopamaalid on säilinud isegi tänapäevani, kus nende loomisest on möödas juba 5000 a. 3 12 4 Kasutatud kirjandus 1. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Eg2.htm 2. Mait Kõiv, ,,Inimene, ühiskond, kultuur", I osa, Vanaaeg, As Bit, 2006 3. Dr. George Hart, tõlkinud Karmen Laus, ,,Vana-Egiptus", varrak 1997 4. ,,Õpilase ajaloo entsüklopeedia", varrak2005 5
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes
3. Motiiv põhjus mis seda tehakse 4. zanr kunsti liigitamise katekooria 5. Kompositsioon esemete paigutus 6. Kunsti perspektiiv- 7. Koloriit stiilne ja moderne interjör 8. Proportsioon terviku ja temaüksikute osade suursuhted 9. Exterjoor - väliskujundus 10. Interjöör - sisekujundus Ürgaja kunst 1. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Kui vanad need on? Umbes 32 000 aastat vanad 2. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? 3. Millega need valmistati? 4. Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 6. Kuidas nimetatakse Euroopa vanimat teadaolevat inimest kujutavat skulptuuri? 1. Prantsusmaal, Cueva de las Monedas 2. Piisoneid, hobused, kitsi ja ka inimkäsi 3. Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal 4. Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast)
5. Kompositsioon esemete paigutus 6. Kunsti perspektiiv- mitme mõõtmeline(3d) 7. Koloriit stiilne ja moderne interjör 8. Proportsioon terviku ja temaüksikute osade suursuhted 9. Exterjoor - väliskujundus 10. Interjöör - sisekujundus Ürgaja kunst 1. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Kui vanad need on? Umbes 32 000 aastat vanad 2. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? 3. Millega need valmistati? 4. Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 1. Prantsusmaal, Cueva de las Monedas 2. Piisoneid, hobused, kitsi ja ka inimkäsi 3. Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal 4. Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast) Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt
Kunsti olemuseks on mäng. Kunst on põhiliselt vaba fantaasia vili ja igasugustest materiaalsetest ja moraalsetest tarvetest sõltumatu. Seda teooriat puhtal kujul kaitsta on küllaltki raske. 2. Kunst pärineb religioonist ja maagiast. Palju rohkem pooldatud kui esimene teooria. Näiteks animismiga kaasnes maagia: inimene joonistas looma ja ,,haavas" seda, arvates, et see toob jahiõnne. Samas ei saa ka väga rangelt võtta seda teooriat, sest koopamaalidel leidub ka loomi, keda ei kütitud. 3. Esteetilised elammused(sh kunst) on bioloogiliselt tingitid ning neid leidub ka loomariigis. Näiteks noorloomad mängivad , ka on levinud liigikaaslaste ligimeelitamine esteetiliste vahendite abil(värvilised suled jms). Arvata võib, et tegelik tõde on kusagil nende kolme teooria vahepeal. On selge, et kunstis on paju täiesti vaba mängulisust, teisalt on seal ka bioloogilist rituaalsust ja religiooni mõjusid.
Esiaegne kunst Esimesed mälestusmärgid kiviajast 40 000 kuni 12 000aastat e.m.a. - ÜLEMPALEOLIITIKUMIST. Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks? Immanuel Kant arvab, et kunsti olemuseks on mäng. Kunst on vaba fantaasia vili. Teine teooria tuleb usundist. Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks. Elamud. Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid. Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaid. Mõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest
annaabi.ee 
