Koonuslõiked (KGT4) - Variant nr.4 (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLEJA
Katre  Kepp
Ehitusel kasutatavad metallmaterjalid ja tooted
Juhendaja : Kai  Pajumaa
Pärnu 2013
Üldmõiste metallidest
Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning 
seetõttu väga laialdaselt kasutatavad.
Ehitsumatal id jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad 
rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad 
malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem .
Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumi niumi, 
vähemal määral  niklit , tsinki,  seatina , kroomi jne. 
Sulamitest on ehitusel  enamkasutatavad  pronks,  messing  ja duralumi nium.
Malmid
Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on  rauamaak , koks ja räbustaja. 
Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. 
Maakide  rauasisaldus võib  ulatuda  kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse 
kivisöe kuivdestil atsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal 
ka akti vne  lisand  , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. 
Räbustaja on mingi  mineraalaine  (lubjakivi, dolomi t jne), mis tekitab räbu ja seob 
endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet.
Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal 
määral räni,  mangaani , väävlit,  fosforit  jne, nad muudavad malmi väga hapraks. 
Malmid jagunevad 3 alali ki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid
Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud 
sellest, et kogu süsinik ei ole  rauaga  keemiliselt ühinenud vaid osa temast vaba 
olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse 
valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, 
toruliitmikud, keskütteradiaatorid, asjude ja pliitide metallosad jne.
Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja 
nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et 
kogu malmisolev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. 
Ehitusmaterjalide  tootmiseks kasutatakse teda vähe.
Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad 
ehitustehnikas vähe  kasutamis . 
Terased
Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise 
põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja 
kahjulikult lisandid kõrvaldatakse võimalikult täieikult. Sulametallis  olev süsinik 
seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodis on 
martään-, konverter-, bessmer- ja elektersulatuse meetod. 
Metallmaterjalide tootmine
Metallitoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmiselt järgmisi 
meetoteid:
• Valamisega valmistatakse peaaegu kõike maltooteid, samuti 
kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, 
alumi nium jt);
• Kuumalt valtsimisega töödeltakse plastsemaid metalle (teras, 
alimi nium, vask), suurem osa ehitusteraste valmistamiseks valtsimise 
teel;
• Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, 
tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid 
materjale;
• Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel;
• Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine (treimine, 
freesimine , puurimine jne)
Metallidest ehitusmaterjalid
Valtsmetalltooted on: 
• Ümarteras 
• Ruut-teras
•  Latt -teras
• Leht-teras
•  Plekk
• Torud võivad olla õmblustega (peenemad), võltsõmblusega või 
keevisõmbusega (jämedad), mustad või tsingitud;
• Võrdkülgne  nurkteras
• Erikülgne nurkteras
• Karpteras
•  Topelt  T-teras (I-teras)
• Rööpad
• Mitmesugused eriprofi lid
Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel 
asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on  raudbetoon .  Sarruse  põhiülesandeks 
on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks  betoon  peamine puudus – 
haprus.
Sarrustena kasutatakse kas sildade- või reljeefse pinnaga ümberterasest. Reljeefse 
pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremine. Peale kuumalt valtsitud 
sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.