20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas
Mahajaana pooldajad arvasid, et Buddha sõnu ei pea täpselt järgima, vaid et Buddha õpetus võiks olla arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste – mahajaana suutraid. Theravaana koolkond järgib aga Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Paali kaanonis I aastatuhande jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks suur koolkond – theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma.
Mitmeti mõistetud fenomen Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt. Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes: · Seisund · Nähtus · Staadium · Faas Ning isegi ka: · Diskursus · Ideoloogia Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism. Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse.
Mitmeti mõistetud fenomen Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt. Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes: · Seisund · Nähtus · Staadium · Faas Ning isegi ka: · Diskursus · Ideoloogia Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism. Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse.
Muusikaajalugu 20. sajandi muusika 1. Muusikavooludeks on hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks on uusviini koolkond ja rahvusromantiline koolkond. 2. Stiilide rohkus ja mitmekesisus on see, mis eristab 20. sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6
maailma loomisest. Praegu on käimas üle 5760. aasta. Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras. Judaismi atribuutideks on sofaar, jad see on näitepulk Toora lugemiseks, Tanahi ja palveraamat, kann käte veega ülevalamiseks, tfillin, talit ja kipa ehk pigimüts. Judaismil on kaks põhisuunda : konservatiivne ortodoksijuutlus ja vabameelne liberaaljuutlus. Judaismi koolkondadeks on ortodoksne judaism, koservatiivne judaism ehk Masorti judaism, reformistlik judaism ehk liberaalne judaism, rekonstruktsionistlik judaism. Ortodoksesse judaismi kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism. Hassiidid on juudi religioosne liikumine, mis ei sekku poliitikasse ning samuti hoiduvad nad igasugusest avalikust tähelepanust. Etniliselt jagunevad judaismi koolkonnad : askenazi juudid ja sefaradi juudid. Juutide sisseränne Eestisse algas 19
Theravaada koolkonnad, kes eelistasid järgida Buddha õpetust autentsel, muutumatul kujul, hakati nimetama hinajaanaks ehk väikeseks sõidukiks. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste mahajaana suutraid. Theravaada koolkond järgib aga Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Paali kaanonis (Tipitaka's). I aastatuhande jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks suur koolkond theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid
Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke suure osa Indiast endale allutanud Asoka tegevus III sajandil eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi. Ühtlasi otsustas ta levitada seda õpetust oma alamate seas, kuid saatis misjonäre ka paljudesse maadesse Sri Lankast Tiibeini. Nii pani Asoka aluse budismi levikule väljaspool Indiat. Õpetuse lai levik soodustas selle jagunemist erinevateks koolkondadeks. Muu hulgas tõlgendavad need koolkonnad erinevalt ka Buddha tähtsust. Tänapäeval on budismi erinevad voolud kinnitanud kanda ka Tiibetis ja Sri Lankal ning levinud ka Kagu- Aasias, Hiinas ja Jaapanis. Indias seevastu kaotas budism I aastatuhande teisel poolel pKr järk-järgult oma tähtsuse. Moslemite sisetungid alates X sajandist mõjusid budismile Indias hävitavalt. Seeeiolekonto
Ehkki sõna kirik on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis. Kirik organisatsioonina on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, 3 suuremat on Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. Dogmaatilis- juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, õigeusu-, protestantlikest jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa
· Lastest loobumine · Shingon (jaapanis) · Tiibeti budism: - Antrad pühad sildid Aitavad hädade vastu - Viitab virgumisele - Kalliskivi - Palveveskid, palvelipud (kehakeel) - Olulisel kohal on: Pildid Mandala maailmamudelid (kõik on siin maailmas on muutuv, teed valmis, siis viskad minema) - Om mani padme hum - Aitab hädade vastu kui korrata seda - Mõjutavad väge - Jaguneb koolkondadeks (njangma): Punamütsiliste koolkond o ,,vana koolkond" o Buddha õpetas, et õpetama peab vastavalt võimetele o Kõneles nii, et kõik mõistsid o Ei armasta maagiat o Dzogtsen o Tiibeti surmaraamat ritualiseeritud (segadusse sattumine) Hing ei kao kohe inimese juurest pärast surma Geluk o Kollamütsilised o 15.saj
2. Agadah (Haggada) seaduste seletused jutustavas vormis. Siin on kohati tunda kreeka filosoofia mõju. Iseloomustus Talmud demonstreerib heebrea õiguse muutumist. See ei ole enam pelgalt maaharijate õigus, vaid eelkõige kaupmeeste ja käsitööliste õigus. See on seostatav just küüditamise mõjuga. Siinne õigus on juudi ühiskonna õigus, mitte juudi riigi õigus. Kommentaarid Talmudi teksti ümber kujunes omakorda arvukas kommenteeriv kirjandus, mis jaguneb eri koolkondadeks. Kirjandus ise oli kujunes vastustest, mis anti juutide kohtute, kogukondade, samuti üksikute kogukondlaste kirjalikele järelepärimistele. Üks olulisemaid autoreid oli rabi Schlomo ben Jitzchaki (1040-1105). Tema eluajast alates ei anta ühtki Talmudi välja ilma tema kommentaarita. Teine olulisemaid autoreid oli samuti ka 12. sajandil elanud ja kirjutanud rabi Mosche ben Maimon (Maimonides). Uusajal oli kogu Euroopas oluline Josef Karo töö "Schulchan-Aruch", mis süstematiseerib nii
ning sisimaid nähtusi 8. Õige keskendatus annab himu, kadeduse jms hülgamise. Asoka oli 3. saj eKr elanud India dünastia valitseja, kes pöördus budismi ja levitas seda. Kontrollis sõjaväe abiga, et inimesed usku järgiks. Saatis maailma budistlikke misjonäre ja tänu sellele levis budism väljapoole Indiat. Pani aluse budismile kui laialt levinud usundile. Budistliku kogukonna lõhenemine koolkondadeks (~1. saj pKr): Hinyana lähem algsele budistlikule õpetusele. Ideaaliks on nirvana iseenda, indiviidi jaoks. Ideaali kehastuseks on arhat (munk) ning lihtinimesele ei ole nirvana võimalik. Mahayana Ideaaliks on nirvana teiste jaoks. Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse, kuid ei liigu sinna, sest tahab aidata ka teistel sinna jõuda. Bodhisattvaks saab sunyata mõistmisel kontseptsioon, et kõik maailmas on olemuslikult tühi
korrata, vaid et see peab olema arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaanale vastuseisvaid konservatiivseid koolkondi hakati nimetama hinajaanaks ehk väikeseks sõidukiks. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste mahajaana suutraid. 140 I at jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks koolkond theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga pääses mõjule mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks koolkondadeks. I at teisel poolel tekkis Indias veel üks budismi suund, vadzrajaana ehk teemantsõiduk, mille raames tekkisid oma kanoonilised pühakirjad tantrad. Vadzrajaana sai hiljem domineerivaks suunaks tiibeti budismis. Budismi levik
annaabi.ee 
