Vanaema IDA-ADEELE Maetud Raadile Kodune Poolvend langes Vabadussõjas, Tütar Laine, MOSIN (sündinud maetud Raadile tütar Elsa, Anderson; emapoolne) Suri samas majas, kus mina kõik 6aastaselt koolivaheajad olin (maatööd!) leetritesse surnud ning hiljem oma lastegagi käisin poeg Vanaisa AUGUST Raadil hauaplaat Kärknas raudteevaht Pere elas Kärkna raudteeputkas nr MOSIN (emapoolne) 418/9 ühes toas viiekesi
Kuidas ma veetsin oma talvevaheaega. Talv on küll minu jaoks tunduvalt meeldivam kui sügis või kevad. Selle talve veetsin ma hästi, aga kahjuks, enne puhkust jäin haigeks ja veetsin nädalat kodus. Ilm oli väga ilus, ega külm, tuuline ja luumine. Väärib märkimist, et kui ma tervis sain korda enamasti oma aega käisime koos sõpradega vanalinnas jalutamas. Ma töötasin peaaegu terve talve kesklinnas ja ma arvan, on tore, et mul oli võimalus töötada. Kahjuks, olin ma linnast väljas harve, sellepärast mul ei olnud palju vaba aega. Aga nädalalõpuks käisin suusatamas ja uisutamas. Kui olin kodus, siis ma lugesin raamatuid, vaatasin filme ja kuulasin muusikat. Päris ettevalmistused hakkavad meie peres tavaliselt jõuludeks paar päeva enne jõululaupäeva, mil me ehime tuppa toodud kuuske, koristame ja kaunistame tube. Uueks aastaks olin ma juba terve ja saime mõnusalt aega veeta koos minu perega. Käisime ka kesklinnas ilutulestikku vaatamas. Pära...
Harry Potteri lugu Harry Potter oli väike prillidega poiss. Ta elas oma kasuvanemate juures. Tema pärisvanemad olid juba ammu surnud. Palju aastaid tagasi oli ta vanemad tapnud lord Voldemort. Harry ema ja isa olid võlurid ja sellepärast ta ei käinud tavalises koolis, vaid Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti koolis. Harryle ei meeldinud koolivaheajad, sest tema kasuvanemad ei sallinud võlumist ja ka nende poeg oli kiuslik ja kaebupunn. Sigatüüka kooli tavalised inimesed ei saanud minna, sest sinna pääses ainult salakäigu kaudu. Harry kõige suurem vaenlane oli paha võlur lord Voldemort. Ta ei tahtnud, et Harryst kasvaks hea võlur, kes suudaks talle vastu hakata. Harry sõbrad olid tema koolikaaslased. Nende nimed olid Ron ja Hermione. Koolis nad elasid ühes majaosas.
"Seda ei osanud me oodata. Teame nüüd, et teda seadis üles Kunda keskkool ja ka eraisikud." Kundast pärit Aasta Ema Katrin Reimus on oma kodulinna patrioot. "Linn on piisavalt suur siin on kõik vajalik olemas, ja piisavalt väike, et siit viie minutiga loodusesse jõuda," kiitis ta. Reimused elavad majas, mille pere on ise põhjalikult remontinud. Katrin Reimus on inglise ja soome keele õpetaja Kunda keskkoolis, mille vilistlane ta ka ise on. Koolivaheajad õppides Katrin Reimus õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise keelt ning õpetab sealsamas soome keele didaktikat ja tõlkimist emakeelde. Nii mööduvadki tal endal kõik koolivaheajad Tallinnas õppides. Kunda keskkoolis on soome keel õppekavas. Keskkooli erialad merendus ja reisiteenindamine laevadel eeldavad ka soome keele oskust. "Hakkasin kunagi soome keelt õppima huvi pärast, õhutajaks oli isa, kelle soome keele huvi oli eeskujuks," rääkis Katrin Reimus.
Pärnu 2008 Elu William Butler Yeats sündis13. juunil 1865 ja suri 28. jaanuaril 1939. Willaim oli Iiri poeet ja dramaatik, ning üks tähtsamaid figuure 20-da sajandi kirjanduses. 13. juunil 1865. aastal Dublinis sündinud Nobeli kirjandusauhinna tulevase võitja isa John Butler Yeats oli kuulus maalikunstnik. Ka William õppis esialgu maalikunsti, kuid veetis koolivaheajad oma vanavanemate juures Iirimaa läänerannikul Sligos. Seal jäid talle kõrva ja südamesse kohalike elanike jutustused ennemuistsetest aegadest, mil haldjaid sebis pidevalt tavaliste inimeste keskel ja kuningad olid veel suured, tugevad ja head otsekui jumalad. Juba siis innustus tulevane kirjanik üleloomulikest asjadest. Nii sündis ka Yeatsi esimene kirjapandud teos "Mosada". Isa, kes kunagi oli olnud jurist, soosis igati poja luuleharrastust
4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4.1.Kujundav hindamine........................................................................................ 9 1.5.Koolid ja klassid..................................................................................................... 9 1.6.Õppeaasta algus ja lõpp...................................................................................... 10 1.7.Koolivaheajad...................................................................................................... 10 1.8.Kus toimuvad tunnid?.......................................................................................... 11 1.9.Riiklikud tööd ja eksamid..................................................................................... 11 1.10.Tundide algus ja kestus..................................................................................... 12 1.11. Õpikud ja töövihikud..
saab koos sõbraga selle üle arutleda. Mina arvan, et koolist sõprade leidmine on väga oluline, eelkõige just nimelt motiveerival põhjusel. Samas kulub kooli peale küllaltki palju aega, iga argipäev on koolis 7-8 tundi pluss veel kooli tööde tegemine ja vahel harva ka kooliga seotud üritused. Vahest on koduseid ülesandeid nii palju antud, et hobideks ning perekonnale ja sõpradele pühendumiseks ei jäägi kuigi palju aega. Vähemalt nädalavahetused ja koolivaheajad võiksid olla õppimisest vabad, et aju saaks puhata. Paljud inimesed kurdavad, selle pärast et üldse vaba aega ei jää. Ma arvan, et kui oma elu ilusti korraldada on võimalik palju asju kooli kõrvalt ellu saata. Lisaks ajale võtab kool ka palju raha. Kõik koolitööks vajalikud vahendid: pastakad, pliiatsid, vihikud, töövihikud, osades koolides koolivorm, algklassides ka erinevad kunstitarbed, ekskursioonide hindadest ma ei hakka parem rääkimagi. Kui
Peale Veebruarirevolutsiooni algas õpilaste ja õpetajate ühine aktiivne tegevus. Anton Õunapuu moodustas õppuritest üksuse, kuhu 1917. aastal kuulus 340 õpilast (16 - 20 aastased), realiste nende hulgas oli 82. Algul oli rood relvadeta, siis õnnestus annetustena saadud raha eest muretseda relvad (need osteti muide kiiresti demoraliseeruva Vene armee sõduritelt). Sõjalist väljaõpet tegi Anton Õunapuu kehalise kasvatuse tundides, lisaks pühapäevad ja koolivaheajad. Koos käidi plaanipäraselt Reaalis. Rood tegutses tihedas koostöös 1. oktoobril 1917 loodud Omakaitsega. Kui oktoobri lõpus tulid võimule enamlased, läksid nii Omakaitse kui Õppiva Noorsoo Rood põranda alla. Kui 23. veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed Tallinna vahetusse lähedusse, valmistus enamlik võim evakueerumiseks - rüüstati, rööviti ladusid, kaos oli üldine. Vajalik oli kord luua ja korra loojaks sai Õppiva Noorsoo Rood (ÕNR)
8. Millist kohta omab Kreutzwald eesti kirjanduses? Ta oli tähtsaim kirjanik ja kultuuriisiksus eesti ilukirjanduse rajajate hulgas. Ta oli meie esimene suurkirjanik. 9. Kus ja kuidas sai Kreutzwald omale perekonnanime? Ta sai oma perekonnanime koolis Ristmetsa vabadikukoha järgi, kus ta oli sündinud. 10. Miks ei saanud Kreutzwaldist sõjaväearsti? Kuna teda ei võetud talupoegliku päritolu tõttu Peterburi sõjaväemeditsiini akadeemiasse. 11. Kus veetis Kreutzwald oma koolivaheajad ning millega ta need sisustas? Ta kogus Ohulepa ümbruses rahvaluulet. 1 12. Kus ja kellena töötas Kreutzwald 44 aastat? Lõuna-Eesti väikelinnas Võrus, arstina. 13. Kuidas on Kreutzwald seotud uue kirjaviisiga? Ta asus uut kitjaviisi pooldavale seisukohale ja toetas seda järjekindlalt, kuni uus kirjaviis saavutas üldise poolehoiu. 14
sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Linnad Saksamaa jaguneb 16-ks liidumaaks. Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese
3 1. Eduard Vilde elulugu 1.1 Lapsepõlv Eduard Vilde lapsepõlv on olnud seotud kolme Eesti mõisaga. Ta sündis 4ndal märtsil 1865.a. Pudiveres, kuid juba paar nädalat pärast sündi kolis perekond Muuga mõisa. Seal sai tulevase kirjaniku isa, Jüri Vilde, aidamehe töökoha. See võimaldas perele ka pisut lahedamat elamist. Muuga mõisast saigi Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ja seal veetis ta oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad lahkusid Karjaküla mõisa Harjumaale. (Linnamuuseum, 2016) 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus Pärast koolist lahkumist elas Vilde ligi kaks aastat vanemate juures Karjaküla mõisas. Ema-isa soov, et ka pojast mõisavalitseja saaks, ei olnud Vildele atraktiivne. Ta veetis oma päevi lõputult ajalehti ja raamatuid lugedes ja kirjaniku enda sõnade järgi sai ta just tänu sellele selgeks eesti keele õigekirja
Kuldjüaanid asendati ,,rahva raha" ehk renminbi'ga ja püüti kärpida inflatsiooni. Mao Zedong Sündis 26.detsembril 1893 Shaoshanis Hunani provintsis. Kasvas üles budistlikus keskkonnas. Isa oli jõukas viljakaupmees. Kümne aastasena põgenes ta kodunt pakku peksu eest, mis oli kodukorra vältimatu osa. Ta keeldus isa korraldatud kihlusest ühe kohaliku tütarlapsega. Koolivaheajad veetis Hunani maapiirkondades ringi rännates. Konsolideerumisperiood 1949-1952 1952. aastani oli uue võimu peamine jõupingutus suunatud kontrolli kindlustamisele. Õõnestustegevuse eest kaitseks jagati riik 1949. aasta septembris kuueks sõjaväeringkonnaks ning võimu hakkasid teostama sõjaväe ja haldusaparaadi ühisorganid. HKP pürgimus oli näidata Hiinat iseseisva ja sõltumatuna, kuid 1949
Pärast avastust tüdruku talendist hakkas musikaalne abielupaar Juliet koolitama ning turneedele kaasa võtma. Kui tüdruk oli seitsmene, esines ta juba laval. Madame Lilian Stiles-Allen oli mainekas estraadilaulja, kes hakkas Juliele laulutunde andma, kui tüdruk oli kaheksane. Tänu temale omandas tüdruk täpse diktisiooni. Kui tüdruk oli kümneaastane, oli tal ametlikult luba esineda vanematega koos laval, nii veetis Julie enda koolivaheajad üleriigilistel turneedel vanemate show-programmis esinedes, olles nendes esitustes populaarseim. 1946. aastast esines Julie London Stage Door Canteenis iseseisvalt publikule, kelle hulgas oli kohal ka kuninganna ning printsess Margareta. Mida aeg edasi, seda rohkem jäid Julie vanemad tagaplaanile ning tüdrukust sai põhiesineja, kes hakkas ka üksi turneedel käima. 12-aastasena osales tüdruk revüüprogrammis ,,Starlight Roof", mida esitati 649 korda Londoni Hipodroomil
sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1%
viletsas moonamajas (mõnede andmete järgi ka mõisa alttoas). Igal juhul mõni nädal pärast Vilde sündi koliti ära. Jüri Vilde ja tema perekond elasid mõne aja Muuga karjamõisas Ädiveres, kus isa töötas kupjana, kui nend aidamehekorter Muugas valimis, siis Muuga mõisa aidameheks. Muuga mõisast saigi Vilde kasvukodu, seal veetis ta oma lapsepõlve, oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad Tallinnasse kolisid. Vildele läksid väga hinge isa kannatused mõisateenijana, sellest innustus ta kirjutama novelli ,,Kupja-Kaarli adjustaadid" (truu mõisateenija tänamatu saatus). Vilde lapsepõlv oli üldiselt muretu mõisateenijate lapsed mängisid alati koos suurtel mõisaaladel. Ainus ebakõla seisnes
süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõlv ja hiljem veetis ta seal oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad mõisateenistusest lahkusid ning asusid Tallinnasse elama. Eduard Vilde isa Jüri Vilde oli iseloomult tagasihoidlik, oma tööalal kohusetundlik, kuid mõisasundijana liiga pehme iseloomuga ning eriliste vaimsete huvideta murelik mees. Kirjaniku ema Leena oli loomult elavam, jutuhimuline ja mõisarahvaga seltsiv. Ta oli ka oma õigusi julgelt kaitsev naine, kellele ei meeldinud põrmugi mehe alistuvus mõisnikule. Eduard
Mõned nädalad pärast sündi lahkus Vilde perekond Pudiverest. Tõenäoliselt koliti jüripäeval, s.o. 23. aprillil, missugune päev oli mõisateenijate palgalepingute sõlmimise ja kohavahetamise tavakohaseks tähtpäevaks. Algul asus isa Jüri Vilde Muuga karjamõisa Ediverre kupja kohale, sealt aga peatselt Muuga mõisa aidamehe ametisse. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Siin möödus ta lapsepõlv ja siin veetis ta hiljem oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad mõisateenistusest lahkusid ja Tallinna asusid. Muuga kuulus suuremate mõisade kilda (üle 5600 tessatini, s.o. ligi 6000 ha), mistõttu ka mõisateenijate pere oli arvukas. Siin valitses tavaline, sajandite vältel väljakujunenud mõisamiljööline olustik: eraldatus külast, mõisateenijate jagunemine mitmeastmelise range hierahia järgi ja alatine kartev-ettevaatlik suhtumine härrastesse. Asunud aidamehe kohale, pääses Jüri Vilde n.-ö
Arendusrühm on lahti vaid siis, kui toimub kool. Projektipõhiselt on ka suvehoid, et oleks tegevus. 2012/2013 õppeaastal õpib koolis 17 õpilast 8-st Lääne-Virumaa omavalitsusest. Koolis on kolm liitklassi, kus igas klassis on 5 kuni 6 õpilast. Liitklassid moodustuvad: 1) liitklass 4 - 7. klassi õpilastele 2) liitklass 8 - 9. klassi õpilastele 3) lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool). Koolivaheajad 2012/2013 õppeaastal: 1) sügisvaheaeg 20. oktoober 2012.a kuni 28. oktoober 2012.a; 2) jõuluvaheaeg 22. detsember 2012.a kuni 06. jaanuar 2013.a; 3) kevadvaheaeg 16. märts 2013.a kuni 24. märts 2013.a; 4) suvevaheaeg 05. juuni 2013.a kuni 31. august 2013.a. Kooli päevaplaan: Koolimaja avatakse esmaspäeval kell 7:30 ja teisipäevast reedeni kell 7:40 07:00 äratus 08:00-14:15 õppetöö 08:15-08:45 hommikusöök 13:00-13:30 lõunasöök 14:00-18:00 pikapäevarühm
· Mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust (kui mees on lapsehoolduspuhkusel) või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal oma puhkuse kestuse so 28 päeva 14 · Vanemale, kes kasvatab kuni 7-a last · Lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7-10-a last kõik koolivaheajad · Alaealisele · Tööga seotud tervisekahjustuse järgselt osaliselt töövõime kaotanud T-le töövigastus Sõltumata töötatud ajast on õigus puhkusele täies ulatuses: · Alaealisel siis, kui tahab ja täies ulatuses · Isikul, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel invaliid · Naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust · Tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud T töövigastus
annaabi.ee 
