sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar ResevResel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a. levis mäng ka linna teistes koolides. Esimene sõpruskohtumine peetigi 1919.a. sügisel Poeglaste Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik 1kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. kokkuvõtlikult sünniaastaist: ¾ 1913.a. esimene kord korvpall Eestimaa pinnal Narvas ¾ 1916.a. korvpalli kui spordiala algusaasta ¾ 1919/20. Hooaeg reaalse harrastamise esimene hooaeg ¾ 1920.a. korvpalli kui võistlusspordi algus Eestis Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti
märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (lavastas Hanno Kompus).
mis eksisteerisid rajoonidest ja suurematest linnadest alates kuni Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomiteeni. Ühiskondlik liin põhines kohalikel spordiühingutel, mille põhikiri nägi ette vabatahtlikkuse alusel kujunenud liikmeskonda. • Eesti linnade töötajatele spordiühing "Kalev". • Maal elavatele spordihuvilistele spordiühing "Jõud". • Üliõpilassport kuulus "Kalevi" alla. • Koolinoorsoo spordihuvilistele Haridusministeeriumi juures spordiühing "Noorus". • Tavakoolidest eraldus oskustöölisi ettevalmistav koolitus. Seal õppivatele noortele oli spordiühing "Tööjõureservid". • Raudtee-töötajatele spordiühing "Lokomotiiv". • Siseministeeriumi või Julgeoleku-ministeeriumi asutustes töötajatele spordiühing „Dünamo". Alates 1.klassist oli kehaline kasvatus kõigis koolides kohustuslik ja toimus riiklikult kinnitatud programmi
muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. 1926. aastal lõpetas Tallinna Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni erialal, Artur Kapi klassis. 19161926 laulis Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. 1924.1939. aastateni juhatas erinevaid koore ja orkestreid: Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, meeskoori ,,Eesti Laulumehed" (oli ka selle asutaja) ja Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Koolid ja töökohad 19321939 töötas Autorikaitse Ühingus. 19321936 töötas Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastuses toimetajana. 19301939 töötas ajakirjas ,,Muusikaleht" toimetajana. 19301939 kuulus ta ka Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aav oli XI üldlaulupeol (1938. aastal) meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. 1943
ELULUGU EVALD AAV (7.III 1900 Tallinn 21.III 1939 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi professor Artur Kapi klassis. Oli 1916-1926 Estonia ooperikoori laulja. 1924-1927 juhatas Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934- 1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937- 1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-36 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastusfondis. 1930-39 kuulus Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aava peateost, ajaloolist ooperit "Vikerlased" peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo
Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1924. aastal püstitas ,,Teguri" vabriku juhatus ja tööliskond ta hauale ilusa mälestussamba, mille ühel küljel on kadunu bareljeef ja teisel -- ennustuslik luuletus ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Järgmisel aastal asetati koolinoorsoo poolt Tartus Hetseli tänaval asetsevale majale, kus Liiv elas a. 1892, marmortahvel sellekohase pealkirjaga. (Juhan Liivi elu, 2013) Pilt 2. J.Liivi mälestussammas Alatskivi kalmistul. (Juhan Liivi elu, 2013) 6 2. Looming Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe Virulane toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses
"seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning
a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar ResevResel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a. levis mäng ka linna teistes koolides. Esimene sõpruskohtumine peetigi 1919.a. sügisel Poeglaste Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline
Albert Pessa, Ralf Kalla, Valter Ever, Ernst Joll, Voldemar Rõks, August Lass, Arnold Pihlak paljud neist hilisemad tuntud spordimehed ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis: Herbert Niiler, Herbert Unter, Martin Saar, Arnold Matiisen, Artur Pihlak, Erich Triegel, Karl Ree, neist kahtlemata hiljem tuntuimaks saanud Herbert Niiler, Tartu Ülikooli õppejõud ja rahvuskoondise treener. Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas, algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis. Algaastail oligi korvpall eelkõige koolinoorte mäng. Et paljast trennist jõuda võistlusteni, vajas korvpall organisatsioonilist vormi ja niimoodi asutatigi esmalt 1. aprillil 1922.a. Tallinna Keskkoolide Spordiringide Ühing (TKSÜ) ja juba 1921/22.a. hooajast alustati keskkoolide basket (aga ka volley) balli esivõistlusi A ja B klassis ning esimene teadaolev mängutulemus on 17:6, kus poeglaste A klassi finaalis 1. Reaalkool
pärast, et ma olen sama vana, kui minu uuritav sihtrühm ja tänu sellele ma saaks paremini mõitsa omavanuste inimeste mõttemaailma ja väärtusi. Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 aastatest. Tuntuim neist on August Kuksi (1934) uurimus: ,, Eesti koolinoorsoo ideaalid 1922. aasta ankeedi andmeil." Oma uurimusega tahan võrrelda Inge Mälzeri (2006) uurimust ,,Tänaste noorte väärtushinnangud Misso ja Rõuge noorte näitel." ning August Kuksi uurimust. Need uurimused on koostatud väga suure vahemikuga aastatel ja tänu sellele on hea võrrelda väärtuste muutumist aastate möödudes. Inge Mälzeri uurimusega saab võrrelda sama piirkonna noorte väärtusi, kuid August Kuksi uurimusel saab võrrelda ajalise vaheaga väärtuste muutumist
ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja
2 orkestriteost, 2 vokaal-sümfoonilist teost. Kokku on tal kolm kogumikku rahvaviise. Aav, Evald (07.03.1900 21.03.1939) Helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi professor Artur Kapi klassis. Oli 1916-1926 Estonia ooperikoori laulja. 1924-1927 juhatas Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-36 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastusfondis. 1930-39 kuulus Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aava peateost, ajaloolist ooperit "Vikerlased" peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava
Salmega, kes käis Valga tütarlaste gümnaasiumis. Juba gümnaasiumisse mineku alguses astus Kangro skautide rühma, sai hiljem selle pealikuks ja mimeografeeritud ajakirja ,,Valvur" toimetajaks. See toimetajatöö tõi kaasa ka esimese konflikti kirjandusliku vabaduse nimel (Ristikivi: 1967: 8, 10). 5 Valga koolipäevil toimus Kangro debüüt trükisõnas. Ta oli saatnud oma värsse Eesti Koolinoorsoo Liidu luulevõistlusele. Neist auhinnati luuletust ,,Aprilli variatsioon", mis avaldati Eesti Noorsoo Karsklusliidu ajakirjas ,,Kevadik 1929. aasta esimeses numbris. Samal aastal lõpetas ta ka Valga poeglastegümnaasiumi, mille lõpuaktusel ta ka kõne pidas (Kruus, 2003: 19). Kuid vaatamata edukale õppetööle ja edukale lõputunnistusele näis nüüd tee edasi suletud. Majanduslikud takistused olid liiga suured, et unistada ülikooli minekust. Isatalu oli väike
Mohrfeldti juhendamisel ning muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. Edasi astus Aav Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924.-1927. juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929.-1936. Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934.-1939. meeskoori Eesti Laulumehed ning 1937.-1939. aastal Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932.-1939. töötas ta Autorikitse Ühingus, 1930.-1939. ajakirja Muusikaleht toimetuses, 1932.-1936. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930.-1939. Eesti Lauljate Liidu juhatusse.
a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar ResevResel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a. levis mäng ka linna teistes koolides. Esimene sõpruskohtumine peetigi 1919.a. sügisel Poeglaste Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. 4 1.2. Kohaliku liiga teke I Eesti meistrivõistlused korvpallis meestele algasid Tallinnas Saksa Kultuurivalitsuse võimlas Kaarli pst 3, mis oli antud NMKÜ-le rendile (tänapäeva mõistes Harjuoru võimlas) teisipäeva, 27
annaabi.ee 
