Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel
ESSEE Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on väga suureks probleemiks koolikottide raskus ning sellega kaasnevad seljavaluprobleemid. Mõned lapsed jätavad enda arvates mittevajalikud kooliasjad koju, et koolikotti natukenegi kergem ning mugavam tassida oleks. E-õpikud lihtsustavad tunduvalt koolis käimist. E-õpikud on viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud ning paljud koolid on kaalunud nende kasutusele võtmist. Senini ei ole see veel eriti rakendust leidnud, kuid sellise lahendusega oleksid rahul nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, kuna laheneksid nii mõnedki probleemid, mis on seotud seljavalude ning raske koolikotiga. Oleks ju tore, kui igal õpilasel oleks oma kooli
kinnitus • Väiksemate laste koolikott peaks olema tugevdatud põhja või seljaosaga • Koolikoti laius peaks olema vastavuses koolilapse õlgadega, mitte laiem • Koolikoti alumine serv peab olema puusadega kohakuti Mõned nõuded koolikotile Oolo, 2014 Metoodika • Koolikottide kaalumine toimus SÜG- s 8.-14. detsembril, 2014. aastal • Kokku kaaluti nädala jooksul: 94 algklassi (1.-4.) õpilase koolikotti, 109 (5.-9.) klassi õpilase koolikotti • Kaaluti ka algklassi erinevate ainete õpikuid • Koolikoti kaalumiseks kasutati multifunktsionaalset kaalu ja õpikute kaalumiseks köögis kasutatavat elektroonilist kaalu Koolikottide kaalumine – oli mitmeid abilisi Koolikotti kaalub Feridee Sevostjanov 7.b klassist I. Vahteri foto Tulemused • 1
Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis
Tänapäeva ühiskond areneb kiiresti ja innukalt. Arengus mängib olulist rolli arvutimaalilm. See muudab paljud aeganõudvad ja kauged tegevused kiireks ning kättesaadavaks. Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas. Kunagi ei pea kartma, et mõni õpik jääb koju, sest need on kõik kaasas tahvelarvuti, lugeri või arvuti näol. Sellega kaasneb võimalus vaadata ükskõik, millal vajaminevat õppematerjali. Andmekandjal on võimalus õppematerjali töödelda, vajalikke
paberkandjal õpikutega. Kui aina arenev ning uuenev ühiskond viitab selgelt, et valituks peaks saama esimene variant, siis paraku pole see idee siiski kõigile üheselt nii vastuvõetav ja selle idee elluviimine sugugi nii kerge toiming, kui esmapilgul näida võib. Üheks suurimaks ning määravamaks plussiks õpikute digitaliseerimise puhul on kindlasti see, et nende kasutuselevõtt kergendaks oluliselt õpilaste koolikotti. See muutus oleks kindlasti märkimisväärselt oluline just algklasside õpilaste ning muretsevate lastevanemate jaoks. Käesoleval ajal on paljudele kindlasti tuttav vaatepilt, kus tänaval tuleb vastu algklassiõpilane, kes lisaks käeotsas tassitavale trennikotile, kehalise kasvatuse kotile ja/või pillikotile tassib seljas ka meeletult palju kaaluvat ranitsat või koolikotti. Arvestades siinkohal ka veel fakti, et
tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidki vaid õpikud ja töövihikud, osad raamatud on lihtsalt nii paksud ja rasked ja samuti on mõned
Kui õpetaja märkab - pane kiiresti mingi suvalise laulu peale mp3 :D . Varrukaspikker ^____^ Siis veel üks hea hea viis spikerdamiseks on kampsuni ääre varruka külge panna paberileht haaknõelega. Siis keera üks kord varrukas ülesse ja haaknõela ei näe ;)) ! Koolikoti spikker ;)) . See nipp käib nii, et paned koti kuidagi natuke lahtiselt avatuna ja kleebid TV peale mis on nähtav märkmepabereid(ntx neid kollaseid märkmepabereid :D) aga võib ka lahtisi spikreid kaa koolikotti panna . Ei soovita nippi nendele kes istuvad keskmises reas :D . Spikripliiats ;)) . Kas teate seda spikripliiatsit, vms. Seal sees on nähtamatu tint, millega kirjutad siis valgele paberile, ja siis on selle pliiatsi küljel üks lamp, ja siis vajutad nupu peale ja lambiga näed kõike. Kui õpetaja tuleb,paned selle lambi kinni ja ta ei saa midagi teada :D . Sukaspikker :D .
Naljalugu Ühel kenal päeval astub väike koolijüts Mart kooli poole, aga imestuseks on ta ainuke kes kooli poole tammub. Ta ümises omaette väikest laulujuppi. Varsti jõudis ta kooliukse juurde. Tegi ukse lahti ja astus sisse. Mitte kedagi polnud ringi jooksmas. Mitte ühtegi tema sõpra polnud teda garderoobis ootamas. Viskas oma riided nagisse, võttis oma koolikotti ja läks klassi. Mart on jällegi hämmingus. Isegi õpetaja pole klassis. ,,Kus küll kõik on?" pomiseb Mart omaette. Ta astus klassist välja ja läks koolimaja peale jalutama, otsides teisi. ,,Halloo! Kas siin on keegi? Õpetaja? Kristjan?" hüüdis ta koolimaja koridoris kõndides, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Olid möödunud paar tundi, kui ta otsustas minna koju ja küsida ema käest, et miks kedagi koolis polnud. Mart lausa jooksis koju. Viie minuti pärast oli ta juba kodus
- külmemaks 9. Kuidas selgitatakse viimase jääaja teket? - Jääaja teket seostatakse Golfi hoovuse suuna muutusega. 10. Uurige, kuidas on Golfi hoovus seotud angerjate eluringiga? - Angerjad koevad Sargasso meres, hoovus kannab vastsed Euroopasse. 4) Miks tekivad looded? Looded tekivad maa, kuu ja päikese külgetõmbejõu koosmõjul. Kui kõik taevakehad samal joonel, on väga suur mõju. 5) Täida e-koolikotti ptk. 2.4.2 ül. 4. Valisin: Rising Tide Horses (London) tõus ja mõõn Thamesi jões. Rising Tide Horses on kujud, mis on mõõna ajal täiesti nähtavad ja tõusu ajal peaaegu täiesti nähtamatud vee tõttu. Hommikul on mõõn, päeva lõpus tõus (maksimumid). Kujud asetsevad Thamese rannikul Londoni keskel. Turistid peavad kujusid hommikul imetlema, sest muidu on mitteläbipaistev vesi hakanud peale hommikut neelama neid kujusid. Thamese jõgi on oma
Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, avan neile koolimaja ukse, kannan nende koolikotti ning vajadusel teen nende koduseid töid! Terve aasta vältel ei istu ma kordagi garderoobi aknaalusel pingireal, ning luban korrale kutsuda kõik liigikaaslased, kes isegi julgevad nende pinkide poole vaadata. Klassis olles teen oma parima, et eritada võimalikult vähe ebameeldivaid aroome ja taltsutan oma kasvavat lobapidamatust. Kannan kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka oma pinginaabri jaoks
täiustatakse kindlasti seda enam ja enam ning kindlasti tulevikus on võimalik läbida internetis täisõpet, omandades sedasi täisväärtuslikumad oskused inglise keeles. Aina rohkem kogub populaarsust e-kool. Selle abil on võimalik õpilastel tutvuda oma hinnete ja koduste ülesannetega. Samuti annab see vanematele ülevaate nende lapse õpitulemustest ja koolis toimuvast. Peale lastevanemate, meeldib selline süsteem ka õpilastele. Kuna peale kooli koju jõudes viskavad lapsed koolikotti nurka koos päevikuga ja istuvad esimese asjana arvuti taha klõbistama klaviatuuriga. Nõnda veedavad nad pea terve ülendjäänud päeva arvuti tagant lahkumata. Seetõttu ongi väljamõeldud e-kool, lootes, et kui õpilastel pole aega nina arvuti tagand välja pista, siis äkki leiavad nad aega neti hüppata, ning nii muuseas vaadata, mis järgmiseks päevaks õppida jäi. Loomulikult on aidanud e-kooli
oma õpilasele osta vahendit e-õpikute lugemiseks, siis on vähetõenäoline, et nende kasutamine tuleks päevakorda. Paari lähima aasta jooksul koolisüsteemis nii suurt muudatust ei tehta, et koolid läheks täielikult üle e-õpikutele. Praegusel juhul puudub sellisteks muudatuseks otstarve ning kindlasti kooli- ja lapsevanemate eelarved ei võimalda seda. Seega vastus küsimusele, kas e- õpikud kergendavad kooli- või rahakotti, oleks, et kergendavad nii koolikotti kui ka rahakotti. Lähenemine, et kõik õppetöö saaks tehtud elektrooniliste õpikutega, on siiski niivõrd uudne, et selliste raamatute kasutuselevõtt koolides nõuaks suurt investeeringut nõuete kohastesse seadmetesse ning õpilaste ja õpetajate koolitamist seadmete ja e-õpikute kasutamisel. Karoliina Vahenõmm, 12RE Saku gümnaasium
õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid. Aina enam võetakse puid maha, et saada rohkem paberit, millele siis midagi trükkida. Kui vaadata õpilaste arvu maailmas, siis võib õpikute tootmiseks ikka päris kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või tahvlit kui kuute õpikut, töövihikut ja ka tavalist vihikut. Koolikoti kaal on tänapäeval ikka päris suur ja see mõjutab palju meie kasvu ning arengut. Raske seljakoti või õlakoti kandmine mõjub seljale halvasti ja võivad tekkida tõsised rühivead. Tihti on kuulda, et noortel esineb seljaga probleeme, mis võivad olla tingitud just sellest. E-õpik oleks rahakotile ilmselt kulukam kui praegune õpikute süsteem. Plussiks
Esimese asjana ehmatasin ära, et miks ta seda küsis. Siis aga tuli meelde, et ma ei jõudnud tõepoolest ennast kodus peeglist vaadata. Kiiruga võtsin oma kotti ja tõttasin tüdrukute WC poole. WC-sse jõudes avastasin milline „saara“ ma välja näen. Juuksed on sassis, silmad on rähma täis, ripsmetušš on laiali mööda nägu. Õnneks oli mul kotis kaasas ka meigikott ja juuksehari. Kiiruga tegin ennast korda teha ja siis helises ka kell tundi. Viskasin kähku meigikoti koolikotti ja tormasin geograafia klassi juurde, et mitte hilineda või puududa ka sellest tunnist. Esimesed kümme minutid läksid nii kiiresti, et ma ei pannud tähelegi. Siis aga hakkas aeg venima ja venima. Õpetaja ainult rääkis ja näitas slaide. Hetkeks jäin ma kella sekundiseierit jälgima, kui klassivend kogemata jalaga minu vastu läks ja mu mõtted haihtusid minema. Õpetaja palus meil õpiku põhjal töövihikut täita ning jättis selle ka koduseks ülesandeks. Kell
arvutid lähevad üha võimsamaks. 7 Kokkuvõte Arvutid ongi üle pika aja arenenud väga palju, alustades puiduklotsidest lõpetadest pisikeste arvutitega. Varem olid ju arvutid ligi toa suurused ja kaalusid 30 tonni, siis ei suutnud keegi uskuda, et arvutid saavad väiksemad olla. Aga arvutid üha arenesid ja arenesid, kuni nad olid juba nii väiksesed, et ühte tuppa saab kasvõi panna vähemalt 100 arvutit või siis panna kasvõi koolikotti. Tänapäeval ongi igalühel kodus vähemalt 1 arvuti, kuna see teeb meie elu mingil määral lihtsamaks. Kuna arvutis saab lugeda lehti tasuta ja igast telekavasi vaadata jne. 8 Kasutatud materjal Najmi(2004) Generations of computer. Loetud http://www.techiwarehouse.com/cms/engine.php?page_id=a046ee08 Isahiir(2005) Arvuti ajalugu. Loetud. http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=158&Itemid=9
Küll need olid rasked riided aga mõnes mõttes ka ilusad. Vast kõige ilusamad olid mu õe ehted. Läikivad hõberahad koos helmestega kõlisesid kui ta astus. Ema kinnitas veel tikitud pluusile kaks hõbedast sõlge, sest ehete puudumist loeti vaesuse märgiks. Mu õel oli pikk punane seelik, millele olid peale tikitud ilusad lilled. Pähe pani ta siidilintidega pärja. Jõudes koolimaja trepile kuulsime koolikella helinat.... Äratuskell helises. Tõmbasin pusa selga ja teksad jalga, panin koolikotti laual lebava mapi rahvariietest ja tänasin õnne, et kõik eelnev osutus uneks. Vaat mis võib juhtuda, kui teed tööd südamega. 6 Kokkuvõte Rahvariideid ma kandnud pole, Sest ilm on väljas täitsa kole. Naistel olid tuusad vööd ja täitsa rasked kodutööd. Naistel suured rasked sõled, meestel laual maitsvad õlled. Rahvarõivastest ma rohkem ei tea, kuid minu raamat on väga hea. 7
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus
kuni 30 minutiks toimima. Loputage põhjalikult. 6. MÜÜK KAUPLUSTES Värskena- Banaanid on paigutatud poes eraldi kastidesse kus temperatuur on +2 - +14C Toodetena- Müüakse kuivatatud banaane või erinevaid desserte mis sisaldavad banaani. Saadaval erinevad banaani jogurtid või muud piimatooted. 7. TOIDURETSEPT Banaanileib Ideaalne retsept selleks puhuks kui banaanid on oma kaubandusliku välimuse kaotanud. Sobib samahästi nii lastele koolikotti pistmiseks kui pärastlõunase espresso kõrvale. Taina hulka võib lisada ka Kreeka pähkleid või sokolaaditükikesi. Vaja läheb: 200 g (täistera) nisujahu 0,75 tl soodat 0,5 tl soola 2 tl kaneeli 3 hästi küpset banaani 60 g toasooja võid 100 g (või maitse järgi) suhkrut 2 muna 1 dl maitsestamata jogurtit 1 tl vanilliekstrakti Sega omavahel jahu, sooda, sool ja kaneel. Suru banaanid kahvliga purdruks. Vahusta toasoe või ja suhkur. Lisa ükshaaval munad ja mikserda ühtlaseks
Seitse inimest aga vastas eitavalt ning jäid arvamusele, et e-raamatutel ei ole tulevikku ja paberkandjal kirjandus jääb püsima. Järelikult polegi noored nii kindlad e-raamatute kiires levikus ja tulevikus. 23 õpilast leidis, et e-raamatuid võiks koolis kasutada õppematerjalidena. Põhjenduseks oli eelkõige toodud mugavus ja et neid on kergem kaasas kanda. Mõned õpilased olid väga veenvalt välja toonud, et e-raamatuid mahub e-lugerisse kõvasti rohkem kui paberkandjal raamatuid koolikotti ning e-luger mahub ilusti kätte ära ehk on mugavam. Raamatute digitaliseerimise kohta oli vastaksid arvamusi: osad pidasid seda "heaks ideeks", teised "mõttetuks" . Enamik siiski pooldas seda, tuues põhjenduseks, et see lihtsustaks meie tänapäeva elu veelgi rohkem. Paljud olid siiski ka selle vastu, põhjendades, et raamat peaks jääme ikka korralike kaante vahele. Oli ka neid, kes kartsid, et e-raamatute pikaajaline lugemine kahjustab silmi. KOKKUVÕTE
Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus
koolielu lahutamatuks osaks; b. kindlustame õpilastele koolides parimad tingimused arenemiseks. Peame oluliseks õppekeskkonna parandamist loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia- ja teadusõppes; c. õppetöö mitmekesistamiseks ja haridusele parema ligipääsu tagamiseks, võtame kasutusele 23 seda lihtsustavaid uusi tehnoloogiaid. Laiendame e-õppe võimalusi, et kergendada koolikotti ja vanemate osalust õpiprotsessis. Loome e-gümnaasiumi, kuhu koondame akadeemilise õppevara ja kust nii koolid kui õpilased saavad kursusi alla laadida; d. soodustame lastevanemate suuremat osalust õppeprotsessis ning võimaldame koolide juures selleks vajalikku ettevalmistust; e. viime miinimumini varase koolist väljalangevuse, ajutised kõrvalejääjad toome kooli tagasi; f. soosime vabahariduslikku tegevust ja alternatiivpedagoogikate kasutamist, kui see annab
vaja teada? Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada. Emotsionaalne areng: tunnete väljendamine, nende ohjeldamine vastavalt vanusele. Füüsiline areng: motoorsed oskused, ka lapse kasv, kas on valmis füüsilise arengu poolt, kas ta on suuteline kandma oma koolikotti. Motoorsed oskused on koolieelses eas olulised väga! Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt suudab keskenduda, kas leiab olulisema üles? Mälu, kuidas ta meelde jätab,mida on kergem, raskem meelde jätta, Kuidas ta asju suudab meelde tuletada: järjestamine, analüüs, süntees, rühmitamine jne. Laste arenguseisukohalt on mänguoskaused olulised arengunäitajad! See on sotsiaalne tegevus ja
annaabi.ee 
