Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemiga. Suurem osa probleemidest saavad alguse koolis. Nagu näiteks koolikiusamine. Aga on ka teisi probleeme. Praegu tarbivad paljud alkoholi ja narkootikume.Postimehe sõnul on üha rohkem on neid noori, kes soovivad narkootikume proovida , mõnuainete tarbimine on noorte hulgas muutunud trendikaks.Üks uuringutest, millele Rood viitas, on Tartu linnavalitsuse haridusosakonna 2003. aasta kevadel tehtud koolikeskkonna turvalisuse uuring, milles pea 15 protsenti 7.9. klassi õpilastest väitis, et nad on illegaalseid narkootikume proovinud. Samuti paljud suitsetavad. Osadel on aga kodused probleemid. Igal juhul võivad olla täiesti erinevad põhjused. Fakt aga on see, et probleemid on. Ja neid tuleb kuidagi lahendada. Näiteks koolikiusamise puhul ma ei soovitaks kohe vanemaid asjasse segada, vaid alguses rääkida kiusajaga. Sest igal kiusamisel on mingi põhjus
muu tegevus, mis põhjustab piinlikkust, valu ja ebamugavust Mida teha, kui oled langenud koolikiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Koolikiusamise ärahoidmiseks ja selle lõpetamiseks on kõige olulisem probleemist rääkida. Pea meeles! Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine! Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes (vt kontaktid http://lasteombudsman
Võib välja tuua, et õpetajad näitasid paremat konfliktistabiilsuse taset, millest võib järeldada, et kooli konfliktide lahendamisel peab neil olema peamine roll. Igaühel on võimalus valida konflikti lahendamise meetod, mis vastab olukorrale. Muidugi on kõik arvamused unikaalsed, kuid on juhtumeid, kus need on sarnased. Konfliktide lahendamise meetodid on väga olulised. Koolides tuleb õpetada konstruktiivseid ja tõhusaid konfliktide lahendamise meetodeid. See aitab kaasa soodsa koolikeskkonna saavutamisele, õppeprotsessi parandamisele, positiivse kogemuse saavutamisele. Uuringuid selles suunas võib jätkata. Autori arvates oleks huvitav uurida ka algkooli ja põhikooli õpetajate ning õpilaste arvamusi. Tulevikus oleks huvitav läbi viia uuringuid uuesti pärast teatud aega ja võrrelda tulemusi. 36
Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, tujumuutused, rahmeldamine jms. nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiivsete lastega. Aspergeriga sarnased jooned võivad avalduda sobimatu koolikeskkonna või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Sepp 2010). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P., Kuusik,Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Kulderknup, E. (Toim.). Lapse arengu hindamine ja toetamine
Interneti püsiühendusega arvuti kasutamise võimalus vastuvõturuumis Kool 1 Osa 3. Tervise ja Kooli arengukavas tervise valdkonna heaolu edendamine kajastatus Kool Ettepanekud kooli pidajale koolikeskkonna, õppekoormuse jm osas Kool Tervishoiutöötaja osalemisel toimunud tervisekasvatuses osalenud õpilaste arv Kool 384 Koolitoitu söövate õpilaste arv, I-III kl 192 Koolitoitu söövate õpilaste arv IV-VI kl 163
, 2012). Kooli põhiülesande võib kõige lühemalt sõnastada õppimist soodustava keskkonna kujundamisena. Õpikeskkond tuleb kujundada võimalikult terviklikult ja nii, et õppimist mõjutavad tegurid tähelepanu alt välja ei jääks. "Koolikeskkond" moodustab sellest ühe osa ning sellele laienevad kõik õpikeskkonna kohta käivad nõuded. "Õpikeskkond" on määratletud kui füüsiline ja sotsiaalne keskkond, kus õpitakse riikliku õppekava alusel. Õpi- ja koolikeskkonna kujundamises peaksid teadlikult osalema kõik, kes õppimist sihipäraselt mõjutada saavad: lapsevanemad, paikkonna ettevõtted, kultuuriasutused, kodanikuühendused. Ja loomulikult õpilased ise. Õpikeskkonna osad on selle määratluse kohaselt nii kool kui ka selles viibivad inimesed ja nende kujundatud sotsiaalne kliima, nii õppevara ja vahendid kui ka õppekäigul kogetu; samuti kodu, kui seal näiteks koduseid ülesandeid tehakse.
kasulikuks hooliva kogukonna mudel, mis kaasab ennetusse kogukonna võtmeisikud ja arvamusliidrid. (Edovald 2005:35) KOOLIPÕHINE KURITEOENNETUS Ool kui üks parimaid kuriteoennetuse keskkondi kätkeb mitmeid riskitegureid delinkventse käitumise arenguks, sh kooli- ja klassikeskkonda iseloomustavad tegurid ning individuaalsed karakteristikud ja hoiakud. Mitmed koolipõhised sekkumisprogrammid on efektiivsed probleemse käitumise vähendamisel. Sealjuures kalduvad mõjusad olema pigem koolikeskkonna muutmisele keskenduvad programmid kui need, mis on suunatud hoiakute ja käitumise muutmisele. Kõige mõjusamad on kooli juhtimise ja distsipliiniga toimetuleku sekkumised, mis õpetavad lastele sotsiaalseid oskusi, kasutades selleks kognitiiv-käitumuslikke meetodeid. Kõige ebaefektiivsemateks sekkumisteks kuritegeliku käitumise vähendamisel on osutunud
rääkida koosolekutel ja pidulikel kogunemistel ning neid on kerge kirja panna uueks aastaks õpilasi värbavatesse koolitutvustustesse. Selline ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava lahtimõtestamine võib osutada tegelikkuses lühinägelikuks või isegi ohtlikuks. Ülekoolilise tegevuskava põhimõtted ei tohi eksisteerida vaid paberil või sõnades. Vastasel juhul oleksid sõnad vastuolus tegudega ning poleks midagi, mis valgustaks tegevuskava terviklikku ellurakendamist ja tagaks ohutu koolikeskkonna reaalsuses. Põhjalik ja hästi läbi mõeldud ülekooliline kiusamisvastane tegevuskava toimib aga suurepäraselt. Koolid, kes läbivad ülekoolilise tegevuskava protsessi korralikult ja põhjalikult, jätkavad seda tegevust järjekindlalt, saavutavad palju paremaid tulemusi kiusamise likvideerimisel, kui koolis kes ainut sõnades tegudest räägivad. Ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava käivitamiseks on koolidel mitmeid erinevaid võimalusi: 1
6) kooli tasand 1) . Indiviidi tasand. Efekti põhimõte A. Kikas. Rääkida eralda kiusajaga jaohvriga. Valmistada neid, etleidakooslahenduse, mismõlemat rahuldaks. Kiusaja puhul tuleb arendada oskus panna end ohvri rolli. Ohvri puhul tuleb tõsta temaenesehinnang. 2). Grupi tasandil. Kaasata kõrvalseisjaid. Kiusamisest räägitakse avalikult. (Müüt, et kiusamine leiab aset WCs.) Luua järelvalve. Sonia Sharp, Peter K. Smith Võitlus koolikiusamisega: juhised turvalise koolikeskkonna loomiseks TEKSTI MÕISTMINE ALGKLASSIDES Nagu meil võõrkeeles lugemisega seotud sõnavara mõistmine. Asjad, mida on raske mõista. I. Sõna tasandil * Mentaalsed rühmad sõna tähendus, ei ole käega katsutav metafoorid · Rühmade seosed (kana, lind, koduloom). Rühmitamise arendamise võte neljas liigne. II. Fraasi tasandil · Ebaselged tööjuhised võõraste sõnadega
Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi lahendamiseks ning lisame ka artikleid, mis räägivad Eestis aset leidnud koolikiuasmise juhtudest. Lõpuks avaldame ka oma arvamust ja räägime oma kogemustest antud teema kohta. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ?
kooliealiste laste tervise kohta. Andmed esitatakse koolide ja klasside kaupa vaid nende koolide osas, kus koolitervishoiuteenust osutatakse. Esitatud statistilised näitajad on küllaltki üldised ning ei võimalda kõikehõlmavat ülevaadet. Terviseprobleemid, mida registreeritakse EHK aruandes, on järgmised: rühihäired, nägemisteravuse langus, üle- ja alakaalulisus, kõrgenenud vererõhk. Lisaks kogutakse andmeid vaktsineerimiste, koolikeskkonna, vigastuste ja õnnetusjuhtumite, koolieine söömise jms näitajate kohta. Koolitervishoiuteenuse aruande koostamisel arvestatud indikaatoreid on võimalik kasutada koolide sise- ja välishindamisel ning kooli arengukava koostamisel. Õpilaste ennetavaid tervisekontrolle tehakse I, III, V, VII, IX ja XII klassis. 2009. a I poolaastal vaadati läbi 826 Läänemaa koolilast ja vaid 467 õpilasel (56,5%) ei avastatud ühtki tervisega seotud kõrvalekallet
Lisaks teadmistele, peaksid õpetajad toetama õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut. Õpetamine on ju tugevalt väärtustest laetud tegevus, mistõttu usun, et seda hakatakse Eesti koolides üha enam mõistma. Väärtuskasvatus ei ole vaid eetika-või religiooniõpetaja asi, vaid sellega peaks tegelema iga õpetaja. Tegelikult on aegade jooksul väärusi pidevalt edastatud, isegi kui seda ei teadvustata. Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika
surm, tööõnnetused, HIV, enesetapud jne vähendamist. Selleks on vaja muuta alkoholi müügipoliitikat, reguleerida seda nii aktsiisi kui müügi kohtade ja -aja piirangute kaudu. Taotleme alkoholi tarbimise, suitsetamise ja seksiteenuste reklaami keelustamist. 2.Koolitervishoius viime kvalitatiivselt uuele tasemele laste tervise süstemaatilise profülaktilise kontrolli, mis peab toimuma perearstide ja pediaatrite koostöös. Ka vandame selged ja konkreetsed meetmed koolikeskkonna tervistamiseks, mis soodustab nii õpilaste kui õpetajate töö tulemuslikkust. 3.Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava vastavusse inimeste tegelike ravivajadustega. Keskerakond peab tervis hoiukorralduse arendamisel ülimalt tähtsaks täpselt määratleda maakonnahaiglate volituste ja vastutuse piirid nii esmase arstiabi (perearstiabi) kui ka haiglaravi korraldamisel. 4
ohutegurite väljaselgitamiseks, vaid ka nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks. 3. Tagame tervishoiusüsteemile vahendid tööks haiguste ennetamisel. 4. Varajane profülaktika algab tulevase lapse vanemate koolitusest. Seome sünnitoetuse suuruse vanemakoolitusega. 5. Koolitervishoius viime kvalitatiivselt uuele tasemele laste tervise süstemaatilise profülaktilise kontrolli, mis peab toimuma perearstide ja pediaatrite koostöös. Kavandame selged ja konkreetsed meetmed koolikeskkonna tervistamiseks, mis soodustab nii õpilaste kui õpetajate töö tulemuslikkust. 6. Perearstide töös peame tähtsaks tervise edendamist ja haiguste profülaktikat ning tihedat koostööd töötervishoiuspetsialistidega, et koos varakult välja selgitada inimese tervist kahjustavad faktorid ning võtta õigeaegselt kasutusele meetmed nende kõrvaldamiseks. 7. Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava
misega: Leonardo da Vinci, Newton, Beethoven, Mozart jpt. On oletatud, et ka Einsteinil võis olla Aspergeri sündroom, kuna tal oli raskusi suhtle- mises, ta oli lapsena üksildane jne, kuid seda on tõrjutud väitega, et tal ole- vat olnud väga hea huumorimeel, mida Aspergeriga inimestel tavaliselt ei ilmne. Andekatel võivad Aspergeri või AD(H)D käitumisega sarnased joo- Tähelepanuhäiret- ned avalduda tavaliselt kas asünkroonse arengu, sobimatu koolikeskkonna hüperaktiivsust või Aspergeri sündroomi või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Webb jt, 2005). Muidugi võib olla ka diagnoosides tuleb niisuguseid lapsi, kellel on peale andekuse tõepoolest kas AD(H)D või suhtuda äärmise Aspergeri sündroom. Niisuguste piiripealsete juhtumite korral tuleb diag- teadlikkusega ka an-
annaabi.ee 
