PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Krete-Kristin Aruste KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2013 SISUKORD Paprika.....................................................................................................2 Kabatsokk................................................................................................3 Patisson....................................................................................................4 PAPRIKA Paprika on kõige C-vitamiini rikkam köögivili(punases paprikas kõige rohkem). Kasutatakse lisana salatites, hautistes, konserveerimisel jne. Säilitakse temperatuuril 8-12 kraadi. Paprika on õrn köögivili. Paprika
mõlemad on meie organismi jaoks vägagi vajalikud Maitsestamata jogurt Hapukoor 20% Kalorsus 58 kcal Kalorsus 198 kcal Analüüs : Maitsestamata jogurt on mingil määral parem ja põhjuseks oleks see et on rohkem vajalike aineid kui seda on hapukoorel. Aga see on hea et hapukoorel ja kalorsust suht palju. Kõrvits Kabatsokk Kalorsus 22.9 kcal Kolorsus 22,4 kcal Analüüs : Kõrvits kui ka kabatsokk on minu arvates suht samad. Avokaado Brokoli Kalorsus 200 kcal Kalorsus 31kcal Analüüs: Minu arvates avakaado on parem kuna seal on ikka tunduvamalt rohkem kaloreid kui ka rasvu. Aga brokoli on selle pärast parem et seal on rohkem valke.
Analüüs: Mõlemad on väga kasulikuid , kui tabelit võrrelda on peaaegu ka kõik %id võrdsed. Maitsestamata jogurt 0,5% Hapukoor 12% Kalorsus 100 g kohta 39 kcal Kalorsus 100 g kohta 137 kcal Analüüs: Jällegi on vajalike toiduainete väärtus % hea, kuid kasulikum on siiski jogurt kuna selles on rohkem valke ning süsivesikuid. Kõrvits Kabatsokk Kalorsus 100 g kohta 22.9 kcal Kalorsus 100 g kohta 22.4 kcal Analüüs: Kabatsokk on mingilmääral kasulikum kui kõrvits. Selles on peaaegu 2 korda rohkem vitamiine. Avokaado Brokkoli Kalorsus 100 g kohta 200 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal Analüüs: Nendest on kasulikum Brokkoli , kuid siiski on mõlemad väga kasulikuid köögiviljad. Kaerahelbed Nisuhelbed Kalorsus 100 g kohta 364
MAGUS HOIDIS Karm kuremari 1 või rohkem kabatsokki 3 l jõhvikaid 600 g suhkrut, natuke soola Kabatsokk koorida, eemaldada viljaliha, lõigata väikesteks kuubikuteks. Lisada tükikestele pisut soola, segada, lasta veidi seista. Panna keema, mõne minuti pärast lisada jõhvikad, suhkur ja keeta kümme-viisteist minutit. Panna moos purkidesse ja sulgeda õhukindlalt. Karmilt magushapu maitsega moos sobib hästi verivorsti juurde, lihatoitude kõrvale, pannkoogi peale, tordikihtide vahele ja liha marineerimiseks.
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest.
GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks ei ole mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja tavad. 6 Levinumad GM kultuurid Soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat, kartul, suhkrupeet, tubakas, kabatsokk, lutsern, melon ja papaia, samuti tehakse mitmeid põldkatseid nii toidu kui nn farmataimedega. 7 Kus kasvatatakse GM taimi? USA kõrval on suuremateks GMOde kasvatajateks Argentiina, Brasiilia, Kanada, India, Hiina ja Paraguay mis koos USAga moodustavad hektaripõhiselt umbes 95% kogu GMOde kasvupindalast. Lisaks nimetatutele on ISAAA andmetel maailmas veel 17 riiki, kus kasvatatakse GMOsid. Üksnes
K, P, T Kompvek Kotlet Niknäk Pankrot Piiskop Puuslak Siksak Händikäp Kabinet Katelok Laatsaret Liliput Paharet Sigaret Taburet Aktsionär Alkohol Apelsin Brigadir Etalon Formular Följeton Inventar Komissar Kontrolör Koridor Kormoran Leegionär Makaron Martsipan Materjal Medaljon Miljonär Musketär Palagan Pelikan Pensionär Personal Portselan Restoran Revisjon Sanitar Sekretär Semafon Seminar Sumadan Talisman Terminal KK, PP, TT Saslõkk Fokstrott Raklett Spagett Etikett Hotentott Kabatsokk Minarett Sandalett Siluett Vagonett Trafarett Tribunal Tärpentin Veteran Agronoom Arhivaar Giljotiin Huligaan Hüperbool Interjöör Inventuur Magistraal Mandariin Mandoliin Maniküür Mannekeen Margariin Panoraam Parafiin Plastiliin Poroloon Rezissöör Silikoon Sutenöör Suveniir Tsellofaan Vaseliin Vitamiin magistrant näituseboks kandidaat potentsiaalne efekt professor marmelaad terminal vinegrett kotlet komplekssed risoto koordineerima dekadentlik distsipliin fundamentaalne
Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla'd on samuti väga populaarsed. Hulgal kasutatakse hommikuhelbeid. 7. Rasvained. Searasv on kõige levinum küpsetamisel, toidu valmistamisel ja friteerimisel. 8. Magustoidud ja suupisted. Soositud maiustused on suhkurdatud või kuivatatud puuviljad, eriti suhkurdatud kõrvits, suhkurdatud maguskartul ehk bataat ja kabatsokk. Teiseks lemmikuks on tamarind. Sokolaad ja kommid on kallid. Mehhiklaste lemmik magustoit on hispaania mõjutustega flan, aeglaselt küpsetatud munast ja kondenspiimast kreem. Maitsestamine Paljusid maitseaineid kasutatakse laialdaselt ja üldiselt. Nende hulka kuulub oskuslik erinevate tsillide segamine, samuti kaneeli, nelgi, vanilje, sokolaadi, pähklite, kookose, laimi, apelsini, küüslaugu, sibulate, kapparite ja
50 kg - mitte rohkem kui 1420 kalorit päevas. 45 kg - mitte rohkem kui 1350 kalorit päevas. Toitude kalorisisaldused(100g kohta) Aprikoosid 47 Avokaado 100 Kudoonia 30 Ploomid 38 Ananass 44 Apelsin 45 Arbuus 40 Banaanid 90 Pohlad 45 Viinamarjad 70 Cherry 25 Greip 30 Pirnid 42 Melon 45 Mustsõstar 32 Maasikad 38 Kiivi 50 Jõhvikad 33 Sidrun 30 Vaarikad 45 Mandariinid 41 Virsikud 45 Ploomid44 Sõstar 43 Kirsid53 Mustikad 44 Õunad 45 Baklazaan 28 Roheline hernes 75 Kabatsokk 18 Kapsas 23 Rooskapsas 12 Punane kapsas 27 Lillkapsas 18 Keedetud kartul 60 Sibul (varssibul)18 Sibul(mugul) 43 Porgand 33 Kurgid 15 Roheline paprika 19 Petersell 23 Tomatid 20 Rabarber 16 Redis 16 Redis 25 Naeris 23 Salatid 11 Peet 40 Kõrvits 20 Till 30 Küüslauk 60 Spinat 16 Kuivatatud valged seened 210 Seened keedetud 25 Seened koorekastmes 230 Praetud seened 165 Mesi 20 Pähklid 650 Maapähklid 470 Mandlid 600 Pistaatsiapähklid 620 Sarapuupähklid 670 Rosinaid 270
-2- Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelis ed, teravakandilis ed. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3-4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5- 20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200- 700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks . Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku
Kasvavad 34 kuud SUURIMAD TOOTJAD Nig e e ria Vie tna m Ind o ne e s ia Tai KAS TEADSID? O n s üs ive s ikute s is a ld us e lt ko lm a s to id ua ine m a a ilm a s MANIOKK KÖÖGIVILJAD Köögiviljad ehk aedviljad on taimed, mille osi kasutatakse söögiks. Köögiviljad jaotuvad: Juurviljad (näiteks: porgand, peet, redis) Lehtköögiviljad (näiteks: lehtkapsas, till, spinat) Viliköögiviljad (näiteks: tomat, kurk, kabatsokk) Õisköögiviljad (näiteks: brokkoli, lillkapsas, artisokk) Sibulköögiviljad (näiteks: sibul, murulauk, küüslauk) TOMAT (Solanum lycopersicum) Päritolumaa LõunaAmeerika Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased Kasvab parasvöötmes ja ekvatoriaalses kliimavöötmes On valgusnõudlik ja soojanõudlik Optimaalne kasvutemperatuur 2024 kraadi Vajab ideaalseks kasvamiseks niisket mulda ja kuiva õhku SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Hiina
· Kurk on tundlik külma suhtes · Võib pikkuse järgi jaotada kolme rühma: - Lühiviljalised (5-13 cm) - Poolpikad (13-20 cm) - Pikaviljalised (üle 20 cm) Kõrvits: · Sisaldab suhkruid, mineraalaineid (K, Mg, Ca, Fe, Cu), A- ja B-rühma vitamiine · Sisaldab 92% vett · 100g kõrvitsat sisaldab 27 kcal · Säilitamiseks soovitatav temperatuur on 8-10oC (võib säilida märtsini) Nt: harilik kõrvits, tsukiini (kabatsokk), patisson (taldrikkõrvits), pudelkõrvits, muskaatkõrvits. Kaunviljad: · kõrge valgusisaldusega 6-8% · sisaldavad mineraalaineid, eriti kaaliumi ja fosforühendeid. · Vitamiinidest sisaldavad B-rühma vitamiinid, rohkelt C-vitamiini, karoteeni, PP- ja K- vitamiini Nt: aedhernes, suhkruhernes
ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41 Jahedat köögikappi tahab tomat, paprika, ananass, kurk, melon, mango, baklazaan, kabatsokk, avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist. Lillkapsas peab olema valge, kollane toon näitab liigset vanust. Jaotus söödava taimeosa järgi: mugulköögiviljad
inimesed ei jaksanud käia, nende igemed veritsesid ja hambad langesid välja. Üks kaastundlik mõisaproua tuli mõttele lisada leiva- ja koogitaignale maltsa ja nägeseid ning päästis nõnda oma pärisorjad näljasurmast K-vitamiini abil. · See vitamiin kiirendab haavade paranemist · Suurendab veresoonteseinte vastupidavust · Mõjub valuvaigistavalt · Tugevdab lihaseid K-vitamiini leidub aedviljades (lillkasas, brüssel kapsas, spinat, salat, kabatsokk, sojauba), loomamaksas ning looma- ja seaneerudes. Natuke vähem on seda võis , juustus, munades, maisiõlis, kaeras ja hernes. Väikestes kogustes on seda avastatud ka peedis, kartulites, porgandis, tomatis, puuviljades (apelsin, banaan, virsik), teraviljades (mais, nisu), piimas ja leivas. Nipp: Kindlasti K-vitamiini sisaldavatest aedviljadest valmistatud roogi maitsestada hapukoore, majoneesi, päevalille-,oliivi- või maisiõliga, kuna muidu K-vitamiin ei imendu organismi.
kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt. Kahel kujul on võimalikud: keefir ja kefiir sablon ja sabloon oktav ja oktaav tambur ja tambuur sümptom ja sümptoom Kahe või kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsulghäälik Kirjutus ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil: k, p, t kk, pp, tt kompvek saslõkk etikett kotlet kabinet fokstrott katelok kabatsokk pankrot laatsaret spaget t minarett piiskop liliput sandalett paharet siluett siksak sigaret vagonett taburet trafarett Võõrnimede kirjutamine Võõraid isiku-, koha- jm nimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja. Näited Nt Liechtenstein (sks), Canberra (ingl), Venezuela (hisp), Andrea Cesalpino (it),
Suvi-leeklill Phlox drummondi A 18 C 7-14 päeva Lõhnav reseeda Reseda odorata A 18-20 C 7-21 päeva Suur mungalill Tropaeolum majus A 15 C 14-20 päeva Kõrvits 1 25-27 C 6-7 päeva Patisson 1 26-27 C 6-7 päeva Kabatsokk 1 25-27 C 6-7 päeva Apteegitill A 2-3 nädalat Peet 2 20-25 C 8-10 päeva Melon 1 25-27 C 7 päeva Aeduba 1 10-12 C 6-8 päeva
Iseseisev suupiste, lisandiks maitseroheline ja maitsetaimede ürdid Vormiroad Valmistada mass peenestatud kv-st, jahust, munast, piimast või koorest maitsestada asetada ettevalmistatud vormi ( rasvainega määritud ja riivsaiaga üle puistatud ) määrida pealt hapukoorega ja puistata üle riivsaiaga peale piserdada või küpsetada Serveerida hapukoore, sulavõi või kastmega, maitserohelisega Täidetud köögivili Toorelt tomat, kabatsokk, maguspaprikakaun lisandiks teiste roogade juurde Eelnevalt kuumtöödeldud - peet, kaalikas, naeris, kartul, sibul Need küpsetatakse üle kastme all Iseseisva suupistena Täidis: seene, riisi, kala, hakkliha, suitsuliha, peekoni, juustu, jne täidis Ühepajatoidud POT AU FEU Koos köögiviljadega kasutatakse liha, kala, vorstitooteid, seeni, tangaineid Tükelduskuju MIREPOIX Sageli serveeritakse samas nõus, kus valmistati
Tekiila- saadakse sinise agaavi mahlast(kaktuseline), kangus on 38-50 protsenti, toodetakse ainult mehhiko. 100% agaavist valmistatud, teine segu tekiila millest vähemalt 51% . Geneetiliselt muundatud toiduained: Mais, sojauba, kartul, suhkrupeet, raps, sibul on geneetiliselt muundatud toiduained euroopas. Enam levinud on soja mis on taimemürgi kindel, väga vähesel määral on muudetud geneeetilisi omadusi sellistel toiduainetel nagu tomat, kabatsokk, suhkrupeet, melon ja teised. Geneeetilise muundamise eesmärgiks on saagikuse parandamine, taimede vastupidavaks muutmine kahjurite suhtes, säilivuse parandamine, külmakindluse suurendamine, toiteväärtuse suurendamine jne. Kõige suuremaks terviseriskiks peetakse GMO toiduga kaasnevaid allergijaid. Enne turule laskimist konrtollitakse GMO toiduained allergeensose ja mürgituse suhtes. Geneetiliselt muundatud organismid esinevad toiduainetes järgmiselt:
Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3- 4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad
geneetiliselt muundatud puuvilla turust. Põllumajanduslike kultuuride seemnete kontsentreerumisest võib lugeda lähemalt nt. http://www.competitivemarkets.com/index.php? Itemid=28&id=4&option=com_content&task=section Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat, kartul, suhkrupeet, tubakas, kabatsokk, lutsern, melon ja papaia, samuti tehakse mitmeid põldkatseid nii toidu- kui nn farmataimedega. Farmataimed ja tööstustaimed on inimeste ja loomade ravimeid, vaktsiine ja antikehi tootma loodud ning erinevaid ensüüme, õlisid, plastmasse ja uurimistööks vajalikke keemilisi ühendeid sünteesivad GM taimed. Kus kasvatatakse GM taimi? Rahvusvaheline GMO-de kasutuselevõttu edendava agentuuri International Service for
Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat · Maltsalised- kõik peedilised · Liilialised-sibul ja küüslauk · Korvõielised- kõik salatilised ja must juur · Liblikaõelised hernes, uba · Kõrvitsalised-kõrvits, kurk, melon, kabatsokk e. suvikõrvits, arbuus · Tatralised- Rabarber, hapu oblikas Elukestvuse järgi jaotatakse Üheaastaseks-mille elutsükkel seemnete külvist, kuni uute seemneteni, kestab üks vegetatsiooniperiood. - Kõrvitsalised, maavitsalised, salat, redis, liblikõielised Kaheaastateks-mille seemnete külvist uute valmimiseni kulub kaks vegetatsiooniperioodi. - Kapsas, porgand, kaalikas, sibul Mitmeaastased e
USA-ga moodustavad hektaripõhiselt umbes 95 % kogu GMO-de kasvupindalast. Peale nende riikide kasvatakse GM-kultuure veel Paraguais, Uruguais, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel, Austraailas, Hispaanias, Mehhikos, Tsiilis, Kolumbias ja mujalgi. GM-kultuuridest kasvatatakse kõige enam sojauba (51%), maisi (31%), puuvilla (13%) ning rapsi (5%). Nende kõrval on teisi põllumajanduses kasutatavaid GM-taimi, näiteks tomat, kartul, kabatsokk, lutsern ja papaia. 3.Kuidas üks või teine GMO turule pääseb ja mida peavad jälgima ja tegema selleks firmad, kes GMO-sid kasvatada tahavad? Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes kaalub kõiki võimalikke riske ja teeb seejärel vastavale ametiasutusele ettepaneku kas loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Eestis hindab paljunemisvõimeliste GMO-de ohutust Geenitehnoloogiakomisjon ning lube annab keskkonnaminister, GM-toidu ja loomasööda
suurenenud umbes 10% võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50% hõlmab USA. Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal ( Truve jt 2008: 5) Riik Kasvupindala GM kultuur ( mln/ha) 1 USA 57,7 Sojauba, mais, puuvill, raps, kabatsokk, papaia, lutsern 2 Argentiina 19,1 Sojauba, mais, puuvill 3 Brasiilia 15 Sojauba, puuvill 4 Kanada 7 Raps, mais, sojauba 5 India 6,2 Puuvill 6 Hiina 3,8 Puuvill, tomat, pappel, petuunia, papaia, magus pipar
Kõrgenenud vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb mõõdukalt. Meliss toitudes Maitsetaimena kasutatakse kõigis toitudes, millele sobib sidrun, sest melissi lehtedel on sidruni lõhn ja maitse. Melissi võib kasutada rikkalikult ka koos teiste maitseainetega, kuid toidule lisatakse üksnes peale keetmist. Melissi veidi karvased lehed, kui neid mõõdukalt kasutatakse, on meeldivaks lisandiks salatitele. Eeskätt toorsalatites, kus on õun, kõrvits, kabatsokk, porgand. Kasutatakse ka suppides, kastmetes, herne- ja porganditoitudes, külmades rohelistes kastmetes, keedetud kalaga, munatoitudes ja meliss on väheseid maitsetaimi, millega maitsestatakse kompotte, mahlu, tarretisi ja magusaid aedviljahoidiseid. Värskete lehtedega kaunistatakse magus- ja külmtoite. Kasutatakse ka konservitööstuses ning rohkesti likööri- ja viinatööstuses. Meliss on heaks asendajaks sidrunile ja seepärast sobib kalakõhu täidiseks. Temast on hea
· sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad hernes, uba, soja · teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas. valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini. kasutamise järgi söögi, tehniline ja söödakartul. valmimise aja järgi varajane, keskvalmiv, hiline kartulihaigused : · märgmädanik põhjustab bakter, mis muudab mugula limaseks, ebameeldiva lõhnaga massiks · kuivmädanik põhjustajaks seen
Allikas: James, C, 2005 Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal. (Allikas: *ISAAA ja Clive James).2 Kasvupindala Riik GM kultuur (miljon ha) Sojauba, mais, puuvill, raps, 1 USA 57,7 kabatsokk, papaia, lutsern 2 Argentiina 19,1 Sojauba, mais puuvill 3 Brasiila 15 Sojauba, puuvill 4 Kanada 7 Raps, mais, sojauba 5 India 6,2 Puuvill Puuvill, tomat, pappel, petuunia, 6 Hiina 3,8
ja teised mahlased köögiviljad, vajavad ümbertöötlemiseks 30-40 minutit. Kui salatile on lisatud toiduõli, pikeneb seedimiseks kuluv aeg ühe tunnini ja veidi enam. Ka neid köögivilju võib omavahel kokku sobitada, kuna seedimiseks kuluv aeg on kõigil ühesugune. Kasutades ülalpool toodud meetodit (vt poolvedelad toiduained), võib ka neid segada mikseris. Aurutatud või vees keedetud köögiviljad. Rohelised köögiviljad (salat eskariol, spinat, peakapsas) seeduvad 40 minutiga. Kabatsokk, brokkoli, lillkapsas, türgi uba (aeduba), õliga küpsetatud mais seeduvad 45 minutit. Selliste juurviljade seedimiseks, nagu redis, porgand, peet ja pastinaak, kulub organismil mitte vähem kui 50 minutit. Märkus: omavahel võib kokku segada kaks-kolm sellist liiki juurvilja (igaüht 120g; üldkoguses mitte enam kui 240g). Alustuseks sööge rohelised köögiviljad, seejärel juurikad. 7
· Emotsioonide ja hormoonide tasakaalustamiseks. 27 · II tüüpi diabeedi ja südamehaiguste ennetamiseks. · Kolesterooli paremas normis hoidmiseks. GK 1-10 madal, tervislik valik · Brokoli, spinat, lehtkapsas, aeduba, hernes, suvikõrvits, kapsas, rooskapsas, lillkapsas, porgand, sibul, küüslauk, tomat, seened, salat, kurk, pipar, apteegitill, seller, redis, spargel, kabatsokk, sibulad, avokaado, idandid, oliivid. · Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad) · Seemned, pähklid, mandlid · Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi · Lahja liha, kala, muna · Piimatooted (v.a. riisipiim) · Täisterajahu ja pasta, kaerahelbed, rukis, kinoa GK 11-14 keskmine, tarbida vahetevahel Banaan 12 GK GK 15-19 kõrge, vältida või tarbida harva Kartulipüree, frii- ja ahjukartul, maguskartul, pastinaak, kaalikas, naeris, porgand, nuikapsas,
köögivili oluluse osa inimese toidusedelist. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi: Sibulköögiviljad sibul, peasibul, talisibul, murulauk, küüslauk, porrulauk. Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill, bambusevõrsed, spargel.
Kahel kujul on võimalikud: keefir ja kefiir sablon ja sabloon oktav ja oktaav tambur ja tambuur sümptom ja sümptoom 3. Kahe- või kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsulghäälik Kirjutus ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil: k, p, t kk, pp, tt kompvek händikäp saslõkketikett kotlet kabinet fokstrotthotentott niknäk katelok raklett kabatsokk pankrot laatsaret spagettminarett piiskop liliput sandalett puuslak paharet siluett siksak sigaret vagonett taburet trafarett Võõrnimede kirjutamine Võõraid isiku-, koha- jm nimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja.
..25 cm, 181... 350 g) ja pikaviljalisteks (üle 25 cm ja üle 350 g). Väikesi kurke pikkusega kuni 7 cm nimetatakse kornisonideks. Kvaliteedilt jagunevad ekstra, 1. ja 2. klassi. Kõrvits on suureviljaline köögivili. Sisaldab 6% süsivesikuid, kuni 1% valku, mineraalaineid, vitamiinidest eriti palju karotiini, millest on tingitud ka vilja sisu kollane värvus. Kujult lapikümarad, ovaalsed ja silindrid, erineva värvusega. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Patissoni vili on taldrikukujuline, ribilise servaga ning valkjasrohelise värvusega. Omadustelt lähedane eelmisele. Arbuusil on punane mahlakas ja magus viljaliha. Sisaldab kuni 11% suhkruid, peamiselt fruktoosi. Meil kasutatakse toiduks põhiliselt värskelt, lõunapoolsetes
Piiratud hulgal kasutatakse hommikuhelbeid. · Rasvained. Searasv on kõige levinum küpsetamisel, toidu valmistamisel ja friteerimisel. Piiratud koguses kasutatakse õlisid, veidi kasutatakse margariini ja veidi võid, enamasti leiva määrdena ja spetsiaalsetes küpsetistes. · Magustoidud ja suupisted. Soositud maiustused on suhkurdatud või kuivatatud puuviljad, eriti suhkurdatud kõrvits, suhkurdatud maguskartul ehk bataat ja kabatsokk. Teiseks lemmikuks on tamarind. Sokolaad ja kommid on kallid. Mehhiklaste lemmik magustoit on hispaania mõjutustega flan, aeglaselt küpsetatud munast ja kondenspiimast kreem, mis on glaseeritud suhkruga ja maitsestatud vanilje ja kookosega. Värskeid viilutatud puuvilju nagu nt ananasse süüakse kastes neid eelnevalt vürtsikasse dipikastmesse või peenestatud kuivatatud maitseainetesse. Toitude valmistamine
annaabi.ee 
