16.12.2012 Windows 7 referaat Windows 7 on Microsofti operatsioonisüsteem mis avalikustati 22.juulil 2009. aastal.Windows 7 avalikustati 3 aastat hiljem peale tema eelkäijat Windows Vistat.Windows 7 põhieesmärgiks oli olla parem kui Windows Vista. Seega pandi põhirõhk Windows Vistal ilmenenud vigade parandamisele mitte uute funktsioonide loomisele. Peale Windows XP pidi järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb kuid selle asemel tuli redaktsioon koodnimega Longhorn ja sellest arendati Windows Vista. Blackcombi arendus jäeti pooleli, aga Longhorni ootamatut viiruste tagasilööki lükkas Microsoft selle projekti tahaplaanile.Alustati Blackcombi projekti ja see nimetati 2006. Aastal Viennaks ja sellest sai 2007. aastal Windows 7. Aastal 2008 teatati, et Windows 7 jääb selle
Net Frameworki 3.0 versiooni. 7 Windows 7 8 Windows 7 (varasemad koodnimed Blackcomb ja Vienna) on Microsoft Windowsi operatsioonisüsteem. See avalikustati koos oma teisikuga (Windows Server 2008 R2) 22. juulil 2009, vähem kui kolm aastat pärast eelkäijat Windows Vistat. Windows 7-ga ei keskendutud uute funktsioonide loomisele, vaid pandi rõhku Windows Vistal ilmnenud vigade parandamisele Algselt pidi Windows XP-le (koodnimega Whistler) järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb, kuid vahele tuli väiksem redaktsioon koodnimega Longhorn (millest arendati Windows Vista) ning Blackcombi arendus lükkus edasi. 2003. aasta keskpaigaks olid Longhornil teatud funktsioonid, mis algselt olid planeeritud Blackcombile. Pärast kolme viirustest tingitud ootamatut tagasilööki lükkas Microsoft projekti tahaplaanile ning arendama hakati Windows XP ja Windows Server 2003 hoolduspakette (ingl. k Service pack)
Tuumapommi ehitus Tuumapommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy ). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man ). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Praeguseks on üheksa riiki, kellel on tuumapommid : USA, UK, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina, Iisrael, Pakistan, India, Põhja-Korea. Kokku on Maal 27 000 tuumapommi. 1986
Väga palju muudatusi tehti kasutajate arvamusi järgides. See versioon suleti aastal 2001. Versioon 10.0: "Cheetah" Algne versioon oli aeglane ning poolik. Sisaldas väga vähe rakendusi. Seda OSi nähti kui aluspõhja, millest edasi areneda. Versioon 10.1: "Puma" Jõudlus oli parem kui 10.0'l. Juurde sai lisatud rakendus, mis võimaldas DVD lugemist. See versioon määrati tasuta uuenduseks 10.0'lt > 10.01'le. Versioon 10.2: "Jaguar" Esimene väljalase kaslase koodnimega. Kõrge jõudluse kasv. Stiilsem välimus. Palju UI arendusi ja täiustusi (150 Apple väitel). Eelnev logo ,,Happy Mac" vahetati välja nüüdse ,,Halli Õuna" vastu. Versioon 10.3: "Panther" Järjekordne jõudluse kasv. Suurim uuendus UI'le tol ajal. Sisaldades näiteks ,,Update Finder", stiilne brushed-metal kasutajaliides, kiire kasutajate vahetus, jne. Versioon 10.4: "Tiger" Apple väitis, et see versioon sisaldas üle 200 uue rakenduse.
"Fat Man" · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale aga seal olid ilmaolud lendamiseks viletsad. Little Boy · Little Boy pikkus oli 3000mm, laius 700mm ja mass oli 4000kg. Fat Man · Fat Man'i pikkus oli 3250mm, laius 1520mm ja mass oli 4600kg. · Enola Gay · Enola Gay oli Superfortress tüüpi pommituslennuk, millelt visati 6. augustil 1945 esimene tuumapomm, koodnimega "Little Boy", Jaapani linnale Hiroshimale. · Lennuk piloodiks oli kolonel Paul Tibbets ning lennuk sai oma nime tema ema Enola Gay Tibbetsi järgi. Tagajärg Tagajärg Tagajärg Tagajärg Tänapäev · Ühe Ameerika teadlaste ühingu hinnangul on maailmas tuumarelvi kokku kaheksal riigil. Põhja-Korea hiljutised avaldused on aga andnud mõista, et see number võib olla suurem. · Tänapäeval tegelikult ükski normaalne riik ei kavatse
aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pära Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest sai surma. Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide pommilennuk B-29 Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees' pilt 1.2). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu Kui Hiroshimale heidetud pomm ("Little Boy ", 13 kilotonni, Pilt 1.1) oli uraanil põhinev, siis Nagasaki pomm nimega " Fat Man " lõhkepea (20 kilotonni) oli valmistatud plutooniumist( Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi
Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan. Little boy 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Fat man 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Tuumapommi ehitus Tuumapommi plahvatus Tänan tähelepanu eest!
teave jõudis venelaste kätte. 1949. aastal katsetas Nõukogude Liit esimest tuumapommi. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy ). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Hiroshima pärast tuumapommiplahvatust : 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man ). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Heidetud tuumapomm Nagasakile tekitas "tuumaseene,, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 kilomeetri kõrgusele. Praeguseks on üheksa riiki, kellel on tuumapommid : USA, UK,
vallutamine? Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks NSV Liidule, selleks tugevdas ta sidemeid Jaapani ja Itaaliaga. 1941. aasta suveks oli nende käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonirežiim. Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? Briti ei soovinud sõda, kuna Briti maavägi oli üsna nigelas seisus. Küll aga olid nad arendanud mere- ja lennuväge. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Õhulahing Britannia pärast). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Suurbritanniat ei õnnestunud sundida alistuma. 3. Miks alustas Hitler sõda NSVL (Suur Isamaasõda) vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks? Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel Bukoviina, mis
ülikoolist. Windows 95 - lasti välja 1995. aastal. 32-bitise operatsioonisüsteemi olulisteks uuendusteks oli multimeedia arendus ning integreeritud võrgustik. Windows NT - see versioon tuli turule 1996. aastal. NT pidi olema uuenduslik äriklassi arvutisüsteem. Oktoobris 1998. aastal anti teada, et Windows ei kanna enam initsiaale NT, vaid järgmine äriklassi operatsioonisüsteem nimetatakse Windows 2000-ks. Windows 98(koodnimega Memphis) - operatsioonisüsteem, mis lasti Microsofti poolt välja 25. juunil 1998. aastal. Windows 98-l on kaks väljalaset: Windows 98 ja Windows 98 SE, mis erineb oma eellasest eelkõige nende omaduste poolest, mis on tänapäevalgi vajalikud. Näiteks oli 98 SE-l olemas Internet Connection Sharing ja parem mälu ülevool, mida oli vajalik parandada, kuna kui tavaline 98 jäeti tööle rohkem kui 48-ks tunniks, siis süsteemid kukkusid kokku
https://et.wikipedia.org/wiki/Jalta_konverents http://entsyklopeedia.ee/artikkel/potsdami_konverents1 https://et.wikipedia.org/wiki/Potsdami_konverents https://et.wikipedia.org/wiki/Teherani_konverents https://et.wikipedia.org/wiki/Teise_maailmas%C3%B5ja_tippkohtumised 1.2 Koalitsoon ehk mitme riigi sõjaline või poliitiline liit, mis sõlmitakse ühise vaenlase vastu tegutsemiseks. 2. Normandia dessantoperatsioon(koodnimega Operatsioon Neptuun) oli USA ja Suurbritannia vägede maabumine Prantsusmaa põhjarannikule 6. juunil 1944. aastal. Normandia dessanroperatsioon oli II maailmasõja suurim mere- ja õhudessantoperatsioon (4266 transpordi- ja 722 sõjalaeva ning 11 000 lennukit). Normandia dessant oli manööver, mis võimaldas Prantsusmaa vabastada ja keerata sõja kulg ka läänerindel pea peale. Liitlasvägedel õnnestus 1944. aasta septembriks vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks.
aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. 8.augustil kuulutas ka NL Jaapanile sõja ja vallutas kiiresti Jaapani alt Hiina alad, suur osa Korea poolsaarest jagatakse NL ja Ameerika vahel, peale seda Korea lõhustunud. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Nürnbergi kohtuprotsess- 20.nov. 1945-1.okt 1946 Kohtupidamise ajaloos ainulaadne- esimest korda võetakse keegi vastutusele sõja
Operatsioon "Ranch Hand" Vietnami sõja ajal lennutati umbes 77 miljonit liitrit mürgist tõrjevahendit Lõuna-Vietnami kohale, tegevuse eesmärgiks oli dzungli tiheduse vähendamine. USA organiseeritud vastutegevuse osana kujutas "Ranch Hand" endast katset jätta Vietkong ilma varjumise ja varustamise võimalustest. Ameerika väed kasutasid oma eesmärkide saavutamiseks erinevaid keemilisi herbitsiide, mida võis ära tunda nende värviliste konteinerite järgi. Tõrjevahendit kutsuti koodnimega "Orange Agent". Tagajärjeks 400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi. My Lai veresaun 16. märtsil 1968. aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 347 relvitut tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht, leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas. Calley juhtum ei olnud siiski Ameerika Ühendriikide sõjaväe tüüpiline näide. Vahetult enne sõja lõppu oli USA sõjaväe distsipliin
miiniväljade vööga ning kaeti kuulipilduja- ja mortiiripositsioonidega. Vägevad varjendid Normandia rannikul Merville'is, Longues'is ja Pointe du Hocis võimaldasid maabuvaid liitlasvägesid pommitada suurekaliibriliste Saksa relvadega. Vaenlase purilennukite ja langevarjurite heidutamiseks korraldasid saksa insenerid madalamates piirkondades üleujutusi ja tõmbasid põllud-väljad traate täis. 17. mail määras Eisenhower dessandi koodnimega operatsioon "Overlord'" kuupäevaks 5. juuni. Liitlasvägede koondumine muutis Lõuna-Inglismaa üheks suureks sõjaväelaagriks. Juuni alguseks oli kohale jõudnud üle kahe miljoni ameeriklase ja veerand miljoni kanadalase, koos brittidega 2,9 miljonit. Ettevalmistused meredessandiks ei kulgenud vahejuhtumiteta. Ühel treeningul Devoni rannikul lasid sakslaste allveelaevad põhja kolm dessantalust rohkem kui 700 USA sõduriga. Ka Loode-
eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi. Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam operatsioonisüsteem. Oli ka kõrvalmõju, ta viis kõik MS-DOS-i baasil elavad operatsioonisüsteemi firmad pankrotti, mille pärast Microsoft hiljem kohtusse kaevati. Umbes kolm aastat pärast kasutuselevõttu tuli järelkäija Windows 98. 4 Windows 95 pilt: 1.4.Windows 98 (koodnimega Memphis) on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me
Seda silmas pidades kuulutas Microsoft’i juht Bill Gates 2002. aasta alguses välja ettevõtte- sisese "Trustworthy Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatuse, mille eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses. Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise viibimise. Windows Vista arendus Microsoft alustas Windows Vista’ga, sel ajal koodnimega "Longhorn", tööd 2001. aasta mais, viis kuud enne Windows XP ilmumist. See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks, Windows XP ja Blackcomb’i, mis oli kompanii järgmine plaanitud operatsioonisüsteem. Longhorn’i ilmumist lükati mitu korda edasi. Samuti suunati paljud Microsoft’i arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust. Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004
panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja
pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära Belgias ja Põhja- Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse
ning hõivas 1940. aasta juunis Eesti, Läti ja Leedu ning augustikuus 1940. annekteeris need riigid NSV Liidu koosseisu. NSV Liidu Punaarmee okupeeris 28. juunil 1940. aastal Rumeenia Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina piirkonna ning annekteeris alad NSV Liidu koosseisu. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Õhulahing Britannia pärast). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada
sagedusest. Emaplaadi cachet P II-l enam ei kasutatud, kuna see muutus juba liigseks. Klamath oli lihtsalt edasiarendus Pentium Pro-st, kus cache ei töötanud enam protsessori kiirusega, vaid poolega sellest, aga tänu suurematele protsessori sagedustele, kasvas siiski jõudlus. Tihedama pakkimise tõttu vähenevad protsessorite mõõted ja soojuseraldus ja osutub võimalikuks suurendada taktisagedust. Samuti Pentium II nime all ilmunud kiip koodnimega Deschutes kasutab 0.25 mikroni tehnoloogiat (nn kuues generatsioon). Deschutes protsessoreid sagedustega 333, 350, 400 ja 450 MHz saab edukalt kasutada ka multiprotessorilistes serverites. Suurem taktisagedus vajas ka kiiremat L2 vahemälu (5,5 ns 333 ja 350 MHz Pentium II jaoks ja 5 ns 400 MHz Pentiumi jaoks). Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates
juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik valitsus. Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Lahing Inglismaa pärast). Samal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale,
Aastate jooksul on see komitee läbi teinud mitmeid muutusi. Sellel on olnud järgnevad nimetused: "SPECIAL COMMITTEE", "303 COMMITTEE" ning hetkel kutsutakse seda "40 COMMITTEE" ning seda tähistab kaks topeltristi (XXXX). Seda kirjeldatakse nagu see oleks Riikliku Julgeolekunõukogu juhtkond. "40 COMMITTEE" omab ligipääsu arenenud tehnoloogiale ning meeskondadele, kes mätsivad kinni kinnimätsimisi. Minevikus oli komitee juht Dr. Henry Kissinger (koodnimega "The Overseer"). Ta andis William Colbyle loa tellida allveelaeva, erilise veesõiduki või päästealuse tellimustööna Howard Hughes-ilt (firmalt Summa Corporations). Päästealus nimega Glomar Explorer oli varustatud külmikuga, mis mahutas kuni sada laipa. (Miks???) 8 1988 a. mai algul ütles endine president Ronald Reagan, et ta tunneb tihti huvi, et mis juhtuks siis, kui planeet Maa vallutaksid kosmilised jõud
Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee. 1919 - tapeti Komunistliku Partei juht K. Liebknecht. 19 1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölis Partei. Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane. Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks. 1921 - Hitler koos Röhmiga asutasid SA rünnakrühmlased ehk pruunsärklased
annaabi.ee 
