1) 2) 3) Lahjenduste valmistamine Lahjenduste valmistamiseks võtan 3 puhast,kuiva katseklaasi,kuhu pipeti abil mõõdan eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust. Destilleeritud vett lisan pipetiga niipalju,kui on vajalik lahuse lõppmahu(10ml) saavutamiseks. Katseklaasid sulen korkidega ja loksutan kontsentatsiooni ühtlustamiseks. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni läbiviimiseks asetan katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ja numereerin. Kontrollkatse e 0-proov,mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni,viian läbi destilleeritud veega. Katseklaasi nr.1 pipeteerin 1ml dest.vett Katseklaasidesse nr.2,3 pipeteerin 1ml uuritavat lahust(2 paralleelproovi) Katseklaasidesse nr.4,5,6 pipeteerin igaühte 1ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi pipeteerin 3ml tööreaktiivi ja loksutan kohe,et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Fikseerin reaktsiooni alguse aeg ja katseklaase hoian 20 minutit toatemperatuuril
0,062 mg/ml. Antud töös kasutasin samm-sammulist lahjendamist. Selleks valmistasin esmalt standardlahusest 10 ml glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, mida seejärel lahjendasin 2 korda ning saadud teist lahjendust omakorda 2 korda. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Selleks asetatakse katseklaaside statiivi 6 puhast ja kuiva katseklaas, nummerdatakse. Kontrollkatse ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, viiakse läbi destveega. Uuritava lahusega tehakse 2 paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud lahjendustega igaühega 1 katse. Katseklaasidesse pipeteeritakse 1 ml lahust ning 3 ml tööreaktiivi ning loksutatakse ühtlase kontsentratsiooni saavutamiseks. Fikseeritakse reaktsiooni algusaeg ning hoitakse 20 minutit toatemperatuuril. Lainepikkusel 410 nm määratakse optilised tihedused kõikides katseklaasides
autojuhi sõidustiiliga kohanev käiguvahetusprogramm ning gaasipedaali ja gaasiklapi aseniandurid. Sobistamist on ka otstarbekas teha peale seadiste remonti, et vältida vanade valede parameetrite mõjutusi. Peale parameetrite sobitamist tuleb sõidukatsetel veenduda selle õnnestumises. Hooldus ja rikkeotsing Kliendi kirjeldus- kontrollsõit- üldkontrollimised- rikkekoodide lugemine- käiguvalitsa töötamise kontrollimine- ühelepoole- lülitusaeg- kontrollkatse ja teiselepoole- diagnoosipistikust saadav info- rikkeotsing mõõtmistega- signaalide näidised. Elektrooniliselt juhitavate automaatkäigukastide häiree põhjustajad võib jaotada kolme rühma: mootori, käigukasti mehaanika ja elektroonika rikked. Rikkeotsingut on otstarbekas alustada üldistest kontrollimistest ja siis liikuda kindla süsteemi järgi edasi. Rikkekoodid Rikkeotsingul tuleb alustada alati kontrollida rkkekoodide olemasolu
väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust ja lisatakse destilleeritud vett nii palju, kui on vajalik lahuse lõppmahu saavutamiseks( antud juhul on vajalik 20 ml kokku). Katseklaasid suletakse korkidega ja loksutatakse ühtlustamiseks läbi. Reaktsiooni läbiviimine Reaktsioon viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuril. Selleks pannakse katseklaaside statiivi 6 puhast ja kuiva katseklaasi. Asjalik on ka katseklaasid markeriga ära märkida. Kontrollkatse, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, viiakse destilleeritud veega. Uuritava lahusega tehakse kaks paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud lahjendustega igaühega üks katse: · Katseklaasi nr 1pipeteeritakse 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov) · Katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteeritakse 1 ml uuritavat lahust (paralleelproovid) · Katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteeritakse igasse 1 ml erineva kontsentratsiooniga
Tehtud teisest lahjendusest pipeteerisin 5 ml lahust kolmandasse katseklaasi ning samuti 5 ml destilleeritud vett. Jällegi sulgesin katseklaasi korgiga ning loksutasin segamini. Antud lahjenduste katseklaasid olid vastavalt märgistatud. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. · Asetasin katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ja nummerdasin. · Kontrollkatse ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, viisin läbi destilleeritud veega. · Filtreeritud sidrunimahlaga tegin 2 paralleelkatset, glükoosi standarslahusest valmistatud lahjendustega igaühega 1 katse. · Katseklaasi nr 1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett. · Katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteerisin 1 ml filtreeritud sidrunimahla. · Katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteerisin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust
Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust, mille kontsentratsioonid olid 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Esimese lahuse valmistamiseks võtsin 2,5 ml standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. Teise lahuse valmistamiseks võtsin esimesest lahusest 5 ml ja lisasin sellele 5 ml vett. Kolmas lahus valmis analoogselt teisele. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni viisin läbi toatemperatuuril. Võtsin 6 puhast ja kuiva katseklaasi ning nummerdasin need. Kontrollkatse ehk 0-proov näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, see viiakse läbi destilleeritud veega. Uuritava lahusega tegin 2 paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud erinevate kontsentratsioonidega lahjendustega tegin igaühega ühe katse. Katseklaasi number 1 pipeteerisin 1ml destilleeritud vett, katseklaasidesse number 2 ja 3 olin juba varasemalt filtrima pannud 1ml uuritavat lahust, milleks oli lahjendatud apelsinimahl
Lähtutakse glükoosi standardlahusest, mille kontsentratsioon on 1,0 mg/ml. Seejärel valmistatakse kolm lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendamiseks oli kasutusel destilleeritud vesi. Lahjendamisel jälgisin skeemi: Joonis 2: kaliibrimislahuste valmistamise skeem Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi toatemperatuuril. On vaja kuute puhast ja kuiva katseklaasi. Katseklaasid nummerdatakse 1-6. 1) Kontrollkatse ehk 0-proov – 1 ml destilleeritud vett 2) Uuritav lahus – 1 ml 250x melonimahla lahjendust 3) Sama, mis katseklaasis nr. 2 4) Glükoosi lahjendus 1 – 1 ml 0,25 mg/ml glükoosilahust 5) Glükoosi lahjendus 2 – 1 ml 0,125 ml/mg glükoosilahust 6) Glükoosi lahjendus 3 – 1 ml 0,062 mg/ml glükoosilahust Igasse katseklaasi lisatakse seejärel 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse koheselt. Fikseeritakse reaktsiooni algusaeg. Katseklaase hoitakse toatemperatuuri 20
vesivannil (50-60°C) õli lahustumiseni ja jahutasin toatemperatuurini. Lisasin täpselt 20 ml 0,2 n joodilahust ja 200 ml leiget ( 25-30°C) destilleeritud vett. Sulgesin kolvi korgiga, loksutasin energiliselt ja jätsin 5 minutiks pimedasse reageerima. Joodi ülehulga tiitrisin tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutus õlgkollaseks, lisasin 3 tilka tärkliselahust ja jätkasin tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. Analoogsetes tingimustes tegin kontrollkatse ilma rasvata. Katseandmed ja arvutused Joodiarv JA (g J2/100 g) arvutatakse valemiga: JA = (V V1) · K · 0,01269 · 100 / m, kus V kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht kontrollkatsel, ml; V1 kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht põhikatsel, ml; K 0,1 n Na2S2O3 töölahuse normaalsustegur; 0,01269 1 ml-s 0,1 n J2 lahuses sisalduv joodimass, g; m rasva kaalutis, g. JA = ( 38,4 31) * 1 * 0,01269 * 100 / 0,3 = 31,302 Saadud joodiarv on orienteeruv. Järeldused
Lisatakse täpselt 5 ml 0,2 n joodilahust ja 50 ml leiget (25-30°C) destilleeritud vett. Kolb suletakse korgiga, loksutatakse energiliselt ja jäetakse 5 minutiks pimedasse reageerima. Joodi ülehulk tiitritakse tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutub õlgkollaseks, lisatakse 3 tilka tärkliselahust ja jätkatakse tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. Tiitrimise aeg ei tohiks ületada 3 minutit. Analoogsetes tingimustes tehakse kontrollkatse ilma rasvata. Arvutus Joodiarv JA (g J2/100 g) arvutatakse valemiga: JA = (V V1) K 0,01269 100 / m, kus V kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht kontrollkatsel, ml; V1 kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht põhikatsel, ml; K 0,1 n Na2S2O3 töölahuse normaalsustegur; 0,01269 1 ml-s 0,1 n J2 lahuses sisalduv joodimass, g; m rasva kaalutis, g. Saadud joodiarv on orienteeruv. Tulemused: Mina tegin katse tahke rasvaga.
vesivannil (50-60°C) õli lahustumiseni ja jahutasin toatemperatuurini. 2. Lisasin täpselt 20 ml 0,2 n joodilahust ja 200 ml leiget ( 25-30°C) destilleeritud vett. 3. Sulgesin kolvi korgiga, loksutasin energiliselt ja jätsin 5 minutiks pimedasse reageerima. 4. Joodi ülehulga tiitrisin tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutus õlgkollaseks, lisasin 3 tilka tärkliselahust ja jätkasin tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. 5. Analoogsetes tingimustes tegin kontrollkatse ilma rasvata. Katseandmed ja arvutused Joodiarv JA (g J2/100 g) arvutatakse valemiga: JA = (V V1) · K · 0,01269 · 100 / m, kus V kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht kontrollkatsel, ml; V1 kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht põhikatsel, ml; K 0,1 n Na2S2O3 töölahuse normaalsustegur; 0,01269 1 ml-s 0,1 n J2 lahuses sisalduv joodimass, g; m rasva kaalutis, g. JA = ( 38,6 32,5) * 1 * 0,01269 * 100 / 0,25 = 30,96 Saadud joodiarv on orienteeruv. Järeldused
Tavaliselt valgustundlik element on valgusallika ja küveti suhtes 90o nurga all, et vältida erg.kiirguse sattumist fotoelemendile. Tulemus esitatakse protsentides. Enne mõõtmist tuleab apparaat kalibrerida pannakse suurima konts-ga stand.lahust ja reguleeritakse mäit nii, et standardi fluorestsentsi intensiivsus moodustaks 90% suhteline skaala ulatusest. Kvantitatiivsel analüüsil kasut võrdluslahusena standardaine teadaoleva konts-ga lahust. Paralleelselt tehakse kontrollkatse, määratakse uuritavat ainet mittesisaldava lahuse foonfluorestsentsi ehk blanki väärtust. Uuritava lahuse fluorimeetri näidtudest lahutatakse fooni väärtus. X = [(nproov nblank)*] / [nst nblank] Kus n - fluorestsents Sellel meetodil saab tulemust arvutada juhul, kui proovi konts on enamvähem teada ja on võimalik teha uuritavale proovile lähedase konts-ga stand.lahus (intensiivsused ei tohi erineda rohkem kui 2,5 korda). Vastasel juhul tuleb mõõta mitme stand
kus manipuleeriti teatud geenide ekspressiooni tasemega. Süstiti nematoodi 16 rakkudesse lühikesi RNA juppe, mis pidanuksid hübridiseeruma märklaudgeeni mRNAga ning pärssima selle translatsiooni. Kontrollkatse aga, kus kasutati perfektselt paarunud mõnesaja aluspaarilist kaksikahelalist RNAd, oli oluliselt edukam selle märklaua translatsiooni inhibitsioonis, kui spetsiifiliselt disanitud antisense RNAd. Sellest tehnoloogiast on saanud geeni funktsiooni uurimise üks suuri läbimurdeid. Kaksikahelaline RNA protsessitakse esmalt väikesteks interferents RNAdeks (siRNA). siRNA ahelad, mis on 21-23 bp pikad, hübridiseeruvad üksteisega nii, et 3'otsmised 2 nukleotiidi on üksikahelalised
Kaliibrimislahuste valmistamise skeem Standard- lahus 1 mg/ml 0,25 mg/ml 0,125 mg/ml 0,062 mg/ml 2,5+7,5 ml 5+5 ml 5+5 ml Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Selleks asetatakse katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ja nummerdatakse. Kontrollkatse ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, viiakse läbi destilleeritud veega. Uuritava lahusega tehakse kaks paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud lahjendustega igaühega üks katse. 90 Katseklaasi nr1 pipeteeritakse 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov). Katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteeritakse 1 ml uuritavat lahust (2 paralleelproovi).
annaabi.ee 
