Riigikontroll • Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigiorgan (PS § 132) • Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult (RKS § 3) • Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid • Kontrolliaruanne • Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega • Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon • Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) • Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). • Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid;
5. Õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess Õ.normide rakendamine ehk korraldamine on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats....
Kasutatud kirjandus . Hanga, K. (2008). Puuetega inimesed tööturul. Aaviksoo, E (toim). Erivajadustega inimene - hinnatud töötaja! MIks ja kuidas värvata tööle puudega inimest?". Tallinn: Lege Artis, 10-11 Marksoo, Ü & K. Järv. (2008). Riskigrupid tööturul. Marksoo, Ü (toim). Masso, M. (2009). Mittetavapärane töökorraldus Eesti ettevõtetes. Sotsiaalministeeriumi toimetised (2/2009). Erivajadustega laste õppimisvõimalused. (2006). Riigikontrolli kontrolliaruanne nr OSIII-2-6/06/93 Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg, URL (kasutatud jaanuar 2010) http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele.html 5
__________________________________________________________________________________ 2. Riigikontrolli menetlustoimingud. Menetlustoimingutega selgitatakse toetuse või eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse või eraldise kasutamise õiguspärasust. ● teabe nõudmine ● seletuse võtmine ● vaatlus Menetlustoiminguid võib teha menetlusteates volitatud isik (Riifikontrolör võib igal hetkel). 3. Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontroll ei või avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid kontrollimise tulemuste kohta enne kontrolliaruande avalikustamist. Kontrolliaruanne võib sisaldada tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid kontrollitavatele. Enne allkirjastamist tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvatele. Kontrollaruande avalikustamine on kohustuslik. Juhul kui see sisaldab riigi- ära- või pangasaladusi vms, siis avalikustatakse need osas, mille avalikustamine on lubatud. 4
26 appraise the management hinnangut andma 27 arbitrage vahendustegevus 28 aspirations püüdlused 29 assets varad 30 assets and liabilities aktiva ja passiva 31 assumption ülevõtmine 32 assurance kinnitus, kindlustus 33 auction oksjon 34 audit report kontrolliaruanne 35 authority volitused, võim 36 bailsman käendaja 37 balance sheet bilanss 38 bank balance saldo 39 bank loan pangalaen 40 bank manager pangajuhataja 41 bank share panga aktsia 42 bankruptcy pankrot 43 barter vahetuskaup
Audit ei puuduta seejuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust. Kõige mahukam Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse mh. riigiasutuste tegevuse tulemusi Riigikontrolli auditi protsess: 1. Auditi planeerimine 2. Tähelepanekute kogumine ja analüüs 3. Kooskõlastamine auditeeritavatega 4. Ministri vastus 5. Kontrolliaruanne 6. Selle avalikustamine ministri vastusega 7. Tulemuste arutelu riigikogus 8. Aruanne riigikogule 9. Ettepanekute täitmise jälgimine ÕIGUSKANTSLER Õiguskantsleri puhul on tegemist sõltumatu ametiisikuga (personaalorgan), kes on sõltumatu nii Riiigikogust kui Valitsusest- ei ole SA, TV ega kohtuvõimu osa. Ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus Õiguskantsleri institutsioon on loodud põhiseadusega
seoses nende õiguspärase käitumisega; nendega rakendatakse regulatiivseid norme Jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte (nt riigikogu otsus) 2) Täidesaatva võinu akte (valitsuse korraldus) 3) Kohtuorganite akte (kohtuotsus) 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne) 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tehing – toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Ühepoolsed - nt pärandamine testamendiga Mitmepoolsed – lepingud, nt ost-müük Võib teha mistahes vormis, kui seaduses pole sätestatud kohustuslikku vormi o Kirjalik vorm – tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute
11) · Ei tohi teha muud tood v.a teaduslik ja pedagoogiline too · Ei tohi kuuluda erakonda Riigikontroll XI.peatükk · Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigiorgan (PS § 132) · Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult (RKS § 3) · Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid · Kontrolliaruanne · Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega · Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon · Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) · Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). · Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2)
hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi Majanduskontroll ja ka 'audit' (finantsaruande õigsus ja riigiasutuste raamatupidamise ja aruande õigsus). Tulemuskontroll hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi Auditi protsess: · Auditi planeerimine · Tähelepanekute kogumine ja analüüs · Kooskõlastamine auditeeritavatega · Ministri vastus · Kontrolliaruanne · Selle avalikustamine koos ministri vastustega · Tulemuste arutelu Riigikogus · Aruanne Riigikogule · Ettepanekute täitmise jälgimine + TUTVUDA: Riigikontrolli 2009. aasta majandusaasta aruanne. (www.riigikontroll.ee Riigikontroll kui asutus -> tegevusaruanded) Riigikontrolli koduleht (http://www.riigikontroll.ee) Ülevaade Euroopa Liidu toetuse taotlemisest ja kasutamisest valdades ja linnades (http://www.riigikontroll
aktidega rakendatakse regulatiivseid norme. Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) seadusandlik võimu akte (näiteks Riigikogu otsus); 2) täidesaatva riigivõimu akte (Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3) kohtuorganite akte (kohtuotsus); 4) kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne). Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid
riigiorgan. Rahvusvahelises suhtluses tähistatakse Riigikontrolli tüüpi riigiorganeid ja -asutusi terminiga „kõrgeim kontrolliasutus” (supreme audit institution). Selliste asutuste pädevuse ulatus ja tööpõhimõtted on riigiti mõnevõrra erinevad. Riigikontroll ei tee ettekirjutusi ega määra 30 karistusi, vaid annab soovitusi kontrollimisel leitud probleemide lahendamiseks. Lisaks ettepanekutele võib kontrolliaruanne sisaldada ka tähelepanekuid ja hinnanguid (RKS § 50 lg 1). Riigikontrolli ettepanekud suunatakse isikule, kes on pädev neid ellu rakendama. Kontrolliaruande saanud isikud on kohustatud esitama Riigikontrollile oma arvamuse ettepanekute suhtes, samuti teavitama Riigikontrolli rakendatavatest abinõudest. Riigikontrolli ettepanekutel on soovituslik iseloom. Kuriteo tunnuseid sisaldava õigusrikkumise avastamise
PS Paragrahv 132. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Rahvusvahelises suhtluses tähistatakse Riigikontrolli tüüpi riigiorganeid ja -asutusi terminiga ,,kõrgeim kontrolliasutus" (supreme audit institution). Selliste asutuste pädevuse ulatus ja tööpõhimõtted on riigiti mõnevõrra erinevad. Riigikontroll ei tee ettekirjutusi ega määra karistusi, vaid annab soovitusi kontrollimisel leitud probleemide lahendamiseks. Lisaks ettepanekutele võib kontrolliaruanne sisaldada ka tähelepanekuid ja hinnanguid (RKS § 50 lg 1). Riigikontrolli ettepanekud suunatakse isikule, kes on pädev neid ellu rakendama. Kontrolliaruande saanud isikud on kohustatud esitama Riigikontrollile oma arvamuse ettepanekute suhtes, samuti teavitama Riigikontrolli rakendatavatest abinõudest. Riigikontrolli ettepanekutel on soovituslik iseloom. Kuriteo tunnuseid sisaldava õigusrikkumise avastamise
käitumisega · jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega Liigitamine akti välja andnud organite järgi: · seadusandliku võimu aktid (ntx Riigikogu otsus) · täidesaatva riigivõimu aktid (Vabariigi Valitsuse korraldus jne) · kohtuorganite aktid (kohtuotsused) · kontroll- ja järelevalveorganite aktid (riigikontrolli kontrolliaruanne) 8. ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav ja lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine on aga õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. 26 Õigusrikkumise koosseisuks nimetatakse käitumise elemente:
seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandud õigusrikkumise eest Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1) seadusandliku võimu akte (nt Riigikogu otsus); 2) täidesaatva riigivõimu akte (Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3) kohtuorganite akte (kohtuotsus); 4) kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne). 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid.
Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1. seadusanliku võimu akte (nt. Riigikogu otsus); 2. täidesaatva riigivõimu akte (nt. Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3. kohtuorganite akte (kohtuotsus); 4. kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne). 64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine, õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piiri. 65
seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandud õigusrikkumise eest Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1) seadusandliku võimu akte (nt Riigikogu otsus); 2) täidesaatva riigivõimu akte (Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3) kohtuorganite akte (kohtuotsus); 4) kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne). 8. ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS 8.1. ÕIGUSRIKKUMISE MÕISTE JA KOOSSEIS Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema
annaabi.ee 
