3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist. Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada. Selleks on seadlus eestis jõustuks on vaja kontrasignatuuri e teist allkija ( riiigikogu esimes, peaminister, Määrus - õigustloov akt, reguleerib teatud valdkonda üksnes formaalses mõttes, allub seadusele., luba ehk delegatsioon seadusandjalt. Nteest panga presidendil on õigus anda määrus. Spetsiaal delegatsoon- määrause andmise õigusega konkreetse seaduse alusel.
alusel äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Seda tehakse ootamatult tabanud agressiooni (välisründe) korral või ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss või riigipöördekaitse. Hädadekreete annab riigipea põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad jne.) Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue, mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli. Erakorraline dekrret võib nõuda, hädadekreet nõuab aga alati hilisemat kinnitamist parlamendi poolt. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega: kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid antakse armu jne..
Nõndanimetatud hädadekreete annab riigipea põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (eriolukord). Need on erilised juhtumid, mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist (nt. looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad, epizootiad jne.) Eestis on seda liiki õigusaktideks Vabariigi Presidendiseadlus (vt.PS §-d 109 ja 110). 17 Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle koja esimees või valitsuse juht, aga võimalik ka valitsus või mõni muu erikolleegium), mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli.Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn. siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab
o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: - haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem - igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala). §5 Pädevus: mõiste liigid Pädevus näitab halduskandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste mahtu. Pädevuse
täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral; b) ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Nn hädadekreete antakse eriolukordades. Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri nõue - riigipea poolt isegi eriolukorras nii vastutuse jagamine kui ka kontrollimine. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn siirdamine teistele vastutavatele isikutele, mida kontrasignatuur kinnitabki. Riigipea üksikakt on otsus ning käskiri. Otsusega näiteks kuulutatakse või jäetakse kuulutamata seadusi; antakse sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; antakse armu jne Käskkirjaga nt korraldatakse oma ametkonna sisemist tööd jms.
vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 34 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: - haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem - igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala). §5 Pädevus: mõiste liigid Pädevus näitab halduskandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste mahtu. Pädevuse
d. horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. e. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem a. Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. b. Kollegiaalne süsteem: organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem a. Territoriaalsüsteem: haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb b. Reaalsüsteem Igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala). 32 1
otsustamine on antud erinevate organite kätte horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem - igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala). 5. §5 Pädevus: mõiste liigid
Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: a) ootamatult tabanud agressioon (välisrünne); b) rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss või riigipöördekatse (siserünne). Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (eriolukord), mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist (nt looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad, epizootiad jne). Dekreetide puhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle koja esimees või valitsuse juht, aga võimalik ka valitsus või mõni muu erikolleegium), mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega - omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasigantuur
sõltuvus keskorganitest, kuid samal ajal on näiteks riigi kohahaldusorganitel suured volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. Kolleegiumi juht esineb tavaliselt primus inter pares'i kvalifikatsioonis. Kollegiaalsüsteemile on rajatud Vabariigi Valitsuse, samuti
sõltuvus keskorganitest, kuid samal ajal on näiteks riigi kohahaldusorganitel suured volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. Kolleegiumi juht esineb tavaliselt primus inter pares'i kvalifikatsioonis. Kollegiaalsüsteemile on rajatud Vabariigi Valitsuse, samuti
Juhtumid, kui Riigikogu ei saa kokku tulla - mõeldavad on: nii eriolukord, mille Vabariigi Valitsus kuulutab välja o loodusõnnetuse o ja katastroofi korral o või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kogu riigis või selle osas (§ 87 p. 8), sõjaseisukord (§ 129) kui ka erakorraline seisukord (§ 129). Igal juhul eeldab see objektiivse takistuse olemasolu. 45 Kontrasignatuuri põhimõtte alusel kontrollivad presidendi seadlusandlusõigust nii Riigikogu esimees kui ka peaminister. Seaduste ja seadluste vahelisi võimalikke kollisioone lahendatakse sellel teel, et seadlustele omistatakse juriidiline jõud vaid seniks, kuni kokkutulnud parlament seda tunnistab. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. C. MÄÄRUS
poolt häälte enamus. Mittenormatiivsed aktid ehk üksikaktid Seadlus Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. (PS § 109) Kaasallkirja ehk kontrasignatuuri instituut tuleneb sellest, et riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Seadus võetakse vastu Riigikogu poolt , dekreet riigipea poolt. Presidendil on õigus vastu võtta:
annaabi.ee 
