2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline asend 2. Kus kasvab kõige rohkem taimeliik ühel ruutmeetril? (+-10) Laelatu puisniit, 76 soontaimede liiki. 3. Kes kasvavad rabas, nimeta 8 liiki. 1. Harilik mänd 5. Pruun turbasammal 2. Sookask 6. Lillakas turbasammal 3. Harilik jõhvikas 7
teadmisi BM muutustest, väärtusest jne. Selleks on vaja:Teaduslik uurimistöö , Inventariseerimine , BM trendide monitooring ja analüüs ,Infoteenistuse arendamine, et kaasata avalikkus 3)Säästlik eluviis - pidev selgitustöö säilitamaks gen. infot, liikide, ökosüsteemide mitmekesisust .Looduslikud faktorid maastike kujunemisel:· Geoloogilised (jääaeg, setted, pinnavormid,aluspõhi)· Edaafilised (mullastiku kujunemine pärast jääaega)· Klimaatilised (meri, kontinentaalsus). Antropoloogilised faktorid maastike kujunemisel:· Inimasustuse tihedus (hajuasustus,tiheasustus külades, linnades, suurlinnades,kultuurikõrbed)· Maakasutuslikud (põllumajandus,metsandus, tööstus jne.) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks
muutuslikkuse põhjusena. Polaarsed ja troopilised õhumassid põrkavad kokku, tekitades hõredama ning niiskema õhu Joonis 2 Dfb esinemine maailmas (4) ülestõusu, mille tulemusena toimub sadenemine. Need õhumassid moodustavad mittetroopilisi tsükloneid ja tänu polaarsele jugavoolule liikuvad läänest itta, mistõttu läänetuuled domineerivad niiske kontinentaalkliima vöötme alades. Kontinentaalsus on samuti Dfb kliimatüübi tähtsa tegurina. Kuna selle kliimaga alad asuvad peamiselt parasvöötme kontinentide sees, nad on kõrvaldatud ookeanide mõõdukast mõjust ning seega kliima kogeb sesoonse temperatuuri suuri muutusi. Siiski selle kliimavöötme perifeerias, 1 W. Köppen, Die Klimate der Erde 4
komplekssus. Produktiivsus – globaalses skaalas BM suurenes koos produktiivsusega. Väiksem mitmekesisus madalama produktiivsusega aladel: ressursside vähesus vähendab populatsioonide suurust ja seega ka väljasuremise tõenäosust. Puudub rahuldav põhjendus, miks produktiivseimatel aladel arvukus jälle langeb. Keskkonna heterogeensus: 1. Ajaline – mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus. Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike. 2. Ruumiline – see võimaldab koos elada suurel hulgal liikidel. Suuremates elupaikades on suurem liigirikkus. 3. Elupaiga komplekssus – BM suureneb koos elupaiga arhitektuurilise komplekssusega (ehk siis linnuliikide arv suureneb seda enam kui mitmekesisem on mets). 14. Produktiivsuse ja diversiteedi seosed, hüpoteesid.
heterogeensusega; Diversiteedi seostumine kliimaga: · Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temp ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon - vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri · Kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem on kontinentaalsus (suur temperatuuri erinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud. · Heterogeensus (sünonüüm varieeruvusega) - kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel;
Taimed kasvavad mullas. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium. Monokliimaksi teooria. Oligokliimaks. Kõrgsoo ehk raba, soode suktsessioon. Soo turba tüsedus üle 30cm . Horisont kus orgaanilist ainet on üle 50% nimetame turbaks. Oligotroofsed mättad vähetoitainelised. Madalsoo-siirdesoo-kõrgsoo e raba. Rabad kasvavad kiirusega 1mm aastas. 14.04.09 PET - Potentsiaalne evapo(aurumine)transpiratsioon(vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri). Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus. Seda on mõistlik hinnata selle järgi, kui suured on aasta temperatuuri kõikumised. Mida suurem on kontinentaalsus seda vähem liike on sinna kohastunud. Kolmas parameeter on keskkonna heterogeensus, mida saab mõõta mingi indeksiga. Neljas keskkonnaomadus, mida tihti seostatakse diversiteediga. P. Grime'i kõverad e hump-backed curve ehk küüruga kõverad. Diversiteet on seotud produktiivsusega nii et ta on maksimaalne mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral. Diversiteet
konspekt); Diversiteedi seostumine kliimaga: 1. Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda - potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temperatuur ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon-aurumine, transpiratsioon vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri 2. Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem kontinentaalsus (suur temperatuurierinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud. 3. Kolmandaks võib lugeda heterogeensust. (sünonüüm varieeruvusega). Kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike. 37.Liigilise mitmekesisuse seos ökosüsteemidee produktiivsusega globaalses ja lokaalses skaalas (näited)
Produktiivsus globaalses skaalas BM suurenes koos produktiivsusega. Väiksem mitmekesisus madalama produktiivsusega aladel: ressursside vähesus vähendab populatsioonide suurust ja seega ka väljasuremise tõenäosust. Puudub rahuldav põhjendus, miks produktiivseimatel aladel arvukus jälle langeb. Keskkonna heterogeensus: Ajaline mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus. Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike. Ruumiline see võimaldab koos elada suurel hulgal liikidel. Suuremates elupaikades on suurem liigirikkus. Elupaiga komplekssus BM suureneb koos elupaiga arhitektuurilise komplekssusega (ehk siis linnuliikide arv suureneb seda enam kui mitmekesisem on mets). 14. Produktiivsuse ja diversiteedi seosed, hüpoteesid.
1) Tsirkumpolaarsed Hall lepp 2) Tsirkumpolaarsed rannikutaimed Randseahernes 3) Eurosiber Harilik tamm 4) Euraasia - Lehitu pisikäpp 5) Euroopa - Lõhnav käoraamat 6) Euroopa rannik - Rand-ogaputk 7) Põhja-Euroopa- Tuhkpihlakas 8) Arktomontaanne - Mägi-kadakkaer 8. Eesti floora liigirikkus Eesti floora mitmekesisuse põhjused: · Erinev mulla lähtekivim eri paigus · Erinevad veeolud ja pikk rannajoon · kliima erinev kontinentaalsus 9. Taimegeograafiline rajoneering 10. Eestis areaali piiril olevad taksonid 11. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. · elupaikade fragmenteerumise järel
Esindatud on 113 sugukonda, sh. 12 sugukonda (52 liiki) sõnajalgtaimi, 3 sugukonda (4 liiki) paljasseemnetaimi. Suuremad sugukonnad õistaimede hulgas on: korvõielised 25%, lõikheinalised 7%; kõrrelised, roosõielised 6%. Lisaks looduslikule floorale: Kultuurtaimed, Tulnukad (555), Naturaliseerunud liigid (232), Invasiivid (37). Eesti floora mitmekesisuse põhjused on erinev mulla lähtekivim eri paigus, erinevad veeolud ja pikk rannajoon, kliima erinev kontinentaalsus. Liigirikkus langeb läänest itta, kuid mitte lõunast põhja. Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. Tsirkumpolaarsed 327 taksonit - hall lepp; tsirkumpolaarsed rannikutaimed 10 rand-seahernes; Euroopa rannikutaimed 15 rand- ogaputk; arktomontaansed 15 mägi-kadakkaer; Põhja-Euroopa 79 - tuhkpihlakas; Euroopa 355 lõhnav käoraamat; Eurosiber 442 harilik tamm; Euraasia 200 lehitu pisikäpp; endeemid 82.
On primitiivne väita, et endodermid on rohkem arenenud kui ektodermid. Endodermidel on suur kasumitarendav strateegi, millel on kallis hind, ektodermide kasum on väike. Me võime neid variatsioone, mis maakeral esinevad jagada erinevatesse gruppidesse: laiuselised, kõrguselised, kontinentaalsed, sessoonsed, ööpäevased rütmid, mikroklimaatilised ja sügavusega seotud variatsioonid. Laiuselised ja sessoonsed. Neid trende mõjutavad ka kõrgus ja kontinentaalsus. Kui kuivas õhus kõrgus muutub 100 m võrra, siis õhutemp võrdub 1 o võrra, niiskes õhus 0,5o võrra. Merest eemaldudes muutuvad temperatuurierinevused järsemaks. Temperatuuriga seondatakse ka liikide levikut ja arvukust. Paljude putukate levik on paljustki seotud taimestiku levikust. Paljudel juhtudel on temperatuuri variatsioonid mõne teie keskkonna faktori või ressursiga nii tihedalt seotud, et neid on võimatu lahutada.
rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm Euraasia lehitu pisikäpp Tsirkumpolaarsed hall lepp Tsirkumpolaarsed rannikutaimed randseahernes Euroopa rannik - Rand-ogaputk Euroopa lõhnav käoraamat Põhja-Euroopa tuhkpihlakas Arktomontaanne mägikadakkaer 3. Eesti floora liigirikkus Erinev mulla lähtekivim eri paigus Erinevad veeolud ja pikk rannajoon kliima erinev kontinentaalsus 4. Taimegeograafiline rajoneering A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints Emoc saarte ja ranniku valdkonna lääneranniku ja saarte lääne-alavald. Emor lääneranniku ja saarte ida alav. Emb ranniku valdkonna Pohjarannik Lh - Häädemeeste alav. Einf Loode-Eesti valdkond Eint Vahe-Eesti valdkond Ecl paekalda alavaldkond 5. Eestis areaali piiril olevad taksonid
o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) · Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised,
o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus – kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised,
Nt samblikud ( jägalad e. lihhemiseerunud seened) nende liigirikkus on kõige suurem just tundras. Troopias neid just vähem (liigivaesem). Plankton ehk vees hõljuvad mikroskoopilised org (fütoplankton (taimne-) ja zooplankton (loom-) ja ka avamerel toituvad linnud hoiavad rohkem külmadesse vetesse. Mida parem kliima, seda mitmekesisem, mis ka suures osas seletab seda fakti, et on olemas mitmekesisuse laiuskraadid. Teine näitaja on kontinentaalsus, mida saab väljendada suviste ja talviste temp vahedega. Mida kontinentaalsem seda vähem liike. Sellega toime tulemiseks peavad olema väga head kohastumused, et taluda pikka aega sooja ja külma ilma. 32. Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil; Mida sügavamale, mida kõrgemale, seda väiksem liigirikkus. Maismaa on oluliselt liigirikkam, kui meri, kui räägime liikidest
annaabi.ee 
