stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine - raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU - illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu - hallutsinatsioon NÄGUDE TAJU - nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) - enim uuritud välimuse osa - keskendume rohkem silmadele, ninale - nägu on väga kontekstitundlik *prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu MÄLU milliste meelte kaudu jõuab info mällu? - kuulmismälu - nägemismälu - lõhnamälu - maitsmismälu - liigutusmälu JAOTUS MÄLU KESTVUSE ALUSEL - sensoorne mälu (ikooniline ja kajaline) - lühimälu (töömälu) -> pikaajaline mälu
tajukujuned.Tajus esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed.See on kompleksne protsess,mis tugineb aistinguile,sõltub varasematest kogemustest,emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on protsess,mis on suunatud just terviku tunnetamisele,ilmneb n'iteks sellest,et kui üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess.Taju aluseks on, lisaks sünnipärastele automaatsetele reageeringutele,ka tingitud ajutisid närviseosed,mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel möjumisel retseptoreile. TAJUDE LIIGITUS Analoüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maitsmistaju · Haistmistaju Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. TAJU OMADUSED
IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity): Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. Sümbolkujul: AA või p p, kus A tähistab mõistet, p otsustust (väidet, propositsiooni), samasust, järelduvust. Identsuse nõue on suhteline ja kontekstitundlik. VASTURÄÄKIVUSSEADUS (VASTURÄÄKIVUST VÄLISTAV SEADUS) (ld principum contradictionis; ik law of contradiction): Kui mõnes arutluses peetakse tõeseks kaht otsustust, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. Sümbolkujul: ¬(p & ¬p) , kus p tähistab otsustust (väidet), & konjunktsiooni (koostõesust) ning ¬ eitust. Ühes ja samas suhtes ei saa olla tõene, et väide p ja väide mitte-p on korraga tõesed.
Tajumise valdamine eeldab spetsiaalset õppimist ja praktiseerimist (eriti kompimine, esemeline tegevus, liikumine). Aktiivne tundmaõppimine kompimine, vaatamine jne. Tajumuse loomine tagasisidestatud signaalide analüüsi vahetulemusi võrreldakse eesmärk-kujutise või etaloniga ning liigutakse nende vahel erinevusi vähendades järk-järgult sobiva lõpptulemuseni (Wiener, Bernstein, Held, Enns, DiLollo). Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on tingimatud ja tingitud refleksid. Kui mingi üksikelement või objekt esitatakse mingis kindlas kontekstis, sõltub selle taju konteksti tüübist. Analüsaatoritevahelised seosed ja pertseptiivne kogemus võimaldavad tajus esindada ka esemete ja nähtuste selliseid omadusi, milleks antud analüsaatorid evolutsioonis spetsiaalselt kohanenud ei ole (suurust, kaalu, seesmist struktuuri jms).
Sensibilisatsioon – tundlikkuse kõrgenemine motivatsiooni, harjutamise, analüsaatorite vastastikuse mõju tagajärjel, kompensatsioon. Sünesteesia – aistinguga samaaegse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess (aistingul tuginev, eeldab tähelepanu, varasemad kogemused, emotsioonid, mõtlemine, konstruktiivne protsess, kontekstitundlik). Omadused: terviklikkus, struktuursus, produktiivsus, mõtestatus, valivus (objekt, foon – tahaplaanil ja ebamääraselt eristuv taju), konstantsus, apertspetiivsus, ökoloogiline põhjendatus. Apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (ajutine, püsiv). Inimese tajumine identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise tõlgendamine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kaudu.
VSO (subj,obj,verb) 53. Pro-sõnad Prosubstantiiv->ProS->Nt see, too, tema, mina Proadjektiiv->ProA->Nt niisuke, sihuke Proadverb->ProAdv->Nt siin, seal 54. Deiksis Deiksis on nähtus, mis seob keele ja konteksti. suhtluse alusstruktuuri, mis seob vahetu tegevuse välja üldise keelelise tähendusväljaga ja vastupidi. See on keelelise orienteerumise aparaat, mille abil kodeeritakse lausungisse kõneleja vaatepunkt, aegruumiline ja diskursiivne kontekst. Deiksise moodustab kontekstitundlik osa sõnavarast: mina, sina, tema, meie, Teie Kõrgus; see, too; siin, seal, enne, nüüd, ülehomme, Rootsi ajal; üleval, all, kõrval, ees, eemal, seitsme maa ja mere taga, taevas, põrgus; kindlasti, oletamisi; 55. Definiitsus Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. 56. Arv- Vt ül 20 57. Isik 57. Isik Isikuühildumise korral on kontrollijaks lause grammatiline subjekt
Subjekti psüühikas toimub (sh alateadlikult) aktiivne mineviku jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega jne. Tajukujund üldistatakse kõnes. Nagu aistingud, ei ole ka taju lihtne kopeerimisetaoline jäljendivõtmise protsess, vaid see on aktiivne pertseptiivne tegevus, mis väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises. Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on, lisaks tingimatutele refleksidele, ka titngitud refleksid - ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Neid nn kompleksärritajaid analüüsitakse ja sünteesitakse pidevalt kesknärvisüsteemis. Juhul kui analüsaatorile mõjub pidevalt mitte üks ärritaja, vaid mõjurite süsteem teatud järjestatud korrapäras, siis ei hakka vastusreaktsioon sõltuma enam üksikust ärritajast, vaid
lisame pildile ankrud, mis antud piirkonda kinni hoiavad. Näiteks lisan kaks ankrut, siis ühte neis liigutades keeratakse pilti ümber teise ankru. Samas võin ankrute vahelist kaugust muuta ja pilt jääb terveks. Ankrute lisamisel saad anda erinevaid kujusid. Kui aga soovin nokale anda kõverust, siis keha liigub kaasa. Selle parandamiseks võid lisada ankrud tiiva ja saba piirkonda. Kui mõni ankur on liiast, siis hoia all Alt klahvi ja kliki ankrule. Jälgi tekkinud kääri ikooni. Kontekstitundlik skaleerimine Kontekstitundlik skaleerimine (Content-Aware Scale) puhul on tegemist intelligentse pildi suurendamise või vähendamise funktsiooniga. Nimelt üritatakse pildil olevaid objekte hoida õigete suurustega ning samal ajal tausta koomale tõmmates. Selle rakendamiseks vali soovitud kiht ning vali menüüst Edit>Content-Aware Scale. Mul on kasutusel jahiga pilt ning kui ma seda kitsemaks muudan, siis see säilitab oma laiuse. Liquify
Ruumilised vastasmõjud milline on põhiline stiimul ja kuidas asetub taustaga kokku Sügavustaju Ajataju: objektiivne ja subjektiivne Kaugus Liikumistaju. Rongis - Lähedal olevad asjad sõidavad vastu, kaugemal olevad asjad liiguvad kaasa. Perspektiiv mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel:
Ruumilised vastasmõjud – milline on põhiline stiimul ja kuidas asetub taustaga kokku Sügavustaju Ajataju: objektiivne ja subjektiivne Kaugus Liikumistaju. Rongis - Lähedal olevad asjad sõidavad vastu, kaugemal olevad asjad liiguvad kaasa. Perspektiiv – mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia – nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon – olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon – reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel:
tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogia projekteerimine, õigussüsteem.. Taju Taju üldmõiste Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. See on kompleksne protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maistmistaju 26 · Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju,
tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogia projekteerimine, õigussüsteem.. Taju Taju üldmõiste Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. See on kompleksne protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. 22 Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maistmistaju Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju,
Kui ühte nägemisvälja tuleb informatsioon ühest kohast siis neid objekte seotakse kokku. Varda ja raami katse - Hindab väljast sõltuvust või sõltumatust. - Kasutatakse autismi ja skisofreenia puhul, mil eeldatavasti häirunud koherentsete tervikute loomine Soolisi erinevusi eriti ei ole Holistlik vs analüütiline tööpõhimõte Kopeerimisülesandes ameeriklased eksivad enam suhtelise, jaapanlased absoluutse joone pikkused - Holistilik – kontekstitundlik, aasiapärane - Analüütiline – taustast sõltumatus – euro-ameerikalik Kaks jaotust tajus: - Ventraalne (objektitaju) ja dorsaalne (tegevuseks vajalik taju) juhteteed - Taju jaotamisega kiireteks ja aeglasteks protsessideks Ka - Vahetu ja vahendatud lähenemine - Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks
annaabi.ee 
