Organisatsioonikultuur Olemasoleva kirjeldamine Liituma jäädvusta Kollektiiv IX Keskkonna koolkond Keskkonna muutustele reageeriv protsess Keskkond on aktiivne mõjutaja Erinevad situatsioonid tingivad erineva käitumise - reageeri Kohanema alistu Geneeriline strateegia Keskkond X Konfiguratsiooni koolkond Ümberkujunemise protsess ühest seisundist teise Strateegia loomise protsess Muudatuste juhtimise protsess Kontekstikeskne mis iganes strateegia Kes iganes kontekstist lähtuvalt Strateegilise mõtte areng Eestis Majandusse toodi mõiste pärast II maailmasõda Perspektiivne planeerimine praktikas ja teoorias prognoosimine TPI tööstuse juhtimise ja planeerimise kateeder 1970ndate II poolest valdkonna uurimistööd, konsultatsioonitegevus, juhtide koolitamine 1980ndatel kujunes välja terminoloogia, võeti kasutusele mitmeid strateegia väljatöötamise metoodikaid
Töötajaid juhitakse tõhusat tööd tagavate tingimuste loomise kaudu Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine Tööalast käitumist saab jagada: ülesandesidus ja kontekstisidus Ülesandesidus tegevus on seotud inimese oskuste ja asjatundlikkusega tulla toime ülesannetega, mis on seotud organisatsiooni "tehnilise tuumaga". Inimese panus võib olla nii vahetu (tootmis-tegevus) või vahendatud (juhtimistegevus). Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine Kontekstikeskne käitumine on seotud organisatsiooni sotsiaalse ja psühholoogilise keskkonnaga, milles toimub tootmine või teenuse osutamine. Kontekstisidus käitumine hõlmab endas nii abistavat käitumist ja usaldusväärsust kui ka initsiatiivikust, otsustavust ja valmidust teha asju paremaks. Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine Ülesandesidus käitumine kätkeb endas: Töö-ja ülesandespetsiifilisi oskusi,
o Teadusliku teadmise subjektiivsus o Pärimuse protsessiline iseloom o Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel - Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel: - suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele - ,,Tänapäeva rahvaluule" kui kontseptsiooni lülitumine rahvaluuleteooriasse - Interdistsiplinaarsus o Allikate ,,jagamine" erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms - Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad)
· kirjandusteaduse alused · kirjandusteaduslikud meetodid (Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid 4 · NL aeg filoloogiline suund. · Tüpoloogiline meetod · Tekstikriitika Viimased 2 rajanevad soome koolkonnale: võrdlevad ja sisukesksed 30ndatel etnoloogiline uurimine (Loorits, Tampere) 1940-80ndad filoloogiline suund (tüpoloogia) 90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab tähenduse alles kontekstis. (tekst saab tähenduse kontakstist lähtuvalt. Ka tõsielujutustused lähevad folkloori alla.) 6. Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsituse põhimõtted. Mõiste rahvaluule faasid. Staatiline käsitus: omane 19.sajandi lõpu ja 20. sajandi I poole folkloristikale. Rahvaluule ajastu saab otsa nimelt kirjaoskuse tulekuga, moderniseerumise v linnastumise tulemsena. Dünaamiline käsitus: süveneb 20
Kvalitatiivsed meetodid ei tegele tekstihulkadega. Kvantitatiivsus : lähtutakse detailidest ja jõutakse suurte teooriateni. Praktika tugineb varasematele teooriatele. Kvalitatiivne materjalist lähtuv. Universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest. Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise
rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20
s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge; 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad; 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud; 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine; 1930-ndad positivism ja tekstikesksus;1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika); 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine; fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus); periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2)
eelkõige just usundisuund. Vastavad areneb ja täiustub see suund, mis traditsioonis/ kultuuris on aktuaalsem. · Pärimusrühma kogemus Pärimus korvab selle kogemuse jälgi üsna hästi 31.10.11 Rahvaluule kogumine, korraldamine ja avaldamine Rahvaluule eeldab Kui rahvaluulet uurida tahame, siis peame seda ka dokumenteerima. Hurda nõue oli koguda kokku kõik tekstid- see sobis geograafilis-ajaloolise uurimismeetodiga. Rahvaluule on tekstiteadus. · Kontekstikeskne kogunemine. · Rahvaluule kogum on puhas tekstide kogum ajast ja ruumist puhastatud- mondernismieelsesse aega.. · Uuemas ajas on tähtis pärimusrühm. · Hakati kasutama filmimist. Informatsiooni tekkis palju. Filmis on heli, teksiosa, liikumine, jälgimine. · 20 sajandu esimesel poolel, eeldati uurija mittesekkumist, aga teisel poolel hakkas see juba võimatuks saama. · Kogu ei ole uurijast vaba. · Välitööd- teaduslikud ekspeditsioonid
Taasiseseisvusaeg - Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Ja Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad – ERNI ja Väike Eesti kirjanduslugu. Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine ˇ 1930-ndad positivism ja tekstikesksus, 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika), 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine), Fookus: 20
s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 13 Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja
19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses,
rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20
annaabi.ee 
