Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Kontakti ring - sarnased materjalid

Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontakti ring". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

Füüsika eksam vene keel
33
doc

Füüsika eksam vene keel

FÜÜSIKA II EKSAM 1. Q1Q2 F: R2 ur Q Q uuur F = k 13 2 R12 R 12 1 k= 4 0 Í ì2 k 9 109 Êë 2 - . . , , : - -- . - . . 2. , - , . . , , , , . ­ . . , . 1 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM ur 1 Qq ur F= R 4 0 R 3 ur F 1 Q ur = R q 4 0 R 3 ur F ur =E q ur ur F = qE ur 1 Q ur E= R 4 0 R 3 - . : - , ; - , , , . 1 Q (r ) = 4 0 r 2 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 3. . uur ur ur R2 R2 ur ur 2 1 Rd R 1 dR

Vene keel
6 allalaadimist
Vahvlist südamed
186
pdf

Vahvlist südamed

€; ka F- ftiEZSg =o;5-E+=i3"- -€s t..;.F s q;:= ')'4= ft€ '9= :*i J y=B?Tii itE nt =:> 3 ?- 2-.VG !E'ii=:;riVf i: - i-Yg=- E 5 Et F>^Y,= -,r d s'ir& -c -- == =Ei==': E-=F.*:-€=v2.2; = =.g ,-J; = Z d.i:X:G€{'=13ag4. i-- -,-Yt EglPcElit'=qro- = g r^ 3 - l, Z T >a -c

Kirjandus
13 allalaadimist
KT nr 3
5
pdf

KT nr 3

q l/l -l-( r oG- )^r,!. 5 . D Ta"/^r^/."- r.t6^^k"l"t^r'L a+ /'a.-*"r->l^L->- fL-l^^h" f;L- *-;a vo,ttit"r-J'ubL tL- ' J^^,^t w.<4.4,<.v_ , / Stlaa7r h;*;^L-g joox Vr t4k^ U""i X,/.A*"L _ rwa !r""o^^^-n^- rrra2c , ^^;/t - g:azl vL^.-L a^'^' = G 0 !.///^,, ( pl^"/^"t .t,qo4 L,...,^,t; P y-o_,; l,^._

Tugevusõpetus i
326 allalaadimist
Eesti keel käänamismallid
2
doc

Eesti keel käänamismallid

Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta) Suur (2 s A-t II välde või 1 s B-t III v, AV, l-, n-, r-, s- -t -te -id

Eesti keel
161 allalaadimist
Matan 1
5
pdf

Matan 1

:15 $ls ;- trr t lr r-il-i o a-f)a .,' tJ 'Il -'l ll 'l-. fl"lri ,, '-t-rr, J lTr _:lll.,,J-{lr--' _Si -1' :I -ll',.r ll*l * l l) 111"sllsA ;ii .'" il- rll.s {lro 8l Il .ElL9 ti r ? )r-- I - --i S l-1/' l'o by j i jl

Matemaatiline analüüs
137 allalaadimist
Vääne
5
docx

Vääne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VÄÄNE ÜLESANNE NR: 2 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 M4 M3 M2 M1 V IV III II I A B C D E H V IV III II I

Masinatehnika
21 allalaadimist
Astmevaheldus
3
doc

Astmevaheldus

ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB

Eesti keel
199 allalaadimist
Põhivara 8 klass-KÕIK OLEMAS---
3
doc

Põhivara 8 klass. KÕIK OLEMAS!!!!!!

PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur ­ JO ­ rõõmsakõlaline, moll ­ RA ­ kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra

Muusika
87 allalaadimist
Inseneerigraafika
36
pdf

Inseneerigraafika

TALLINNA l.{NlKAULIKOQL lNSNR|GRAAFIKA KSKUS . lNsENRlGRAAFlKA KURSUS HARJUTUSULSANDE,D ..trhI{... opperuhm {l1gffit'dw} J'{'j* ?,,'-tserq U|ipi|ane fl.* alIinn 2009 I l.|RJUTUSTUND l* .';r';,!:'f;:oi;,,o,!f ....No.r.kiuji o.: ,',].|b'). Vilikethtedk6gusnoodsfab 70%suuthtede o?s t, tjla-ja alapikedused aga 30%' Kija kaldeuko 75" ' Thfedeja nubife joojdnedus on B-fijapi kijaI 10%suuteh- tde kdgusst' Pidev jnjoon Pidv peoon P kiipsjoo jooe laius s=0,7nn jooe taiuss :S/j joon laius ,,s/j I

Insenerigraafika
168 allalaadimist
Betooniõpetus I praktikum
13
docx

Betooniõpetus I praktikum

1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1

Betooniõpetus
266 allalaadimist
Väitlus
2
docx

Väitlus

JAH I – 3 min EI I – 3 min JAH II – 3 min EI II – 3 min JAH III – 3 min Definitsioon Nõustumine / Uued Nõustumine / JAH EI definitsiooni põhjendus definitsioonid põhjendusega definitsiooni põhjendus Kriteerium ehk eristamise Nõustumine / Uus Nõustumine / JAH EI kriteeriumi põhjendus või millegi üle otsustamise kriteerium põhjendusega kriteeriumi põhjendus alus. Vastus, Vaidlusküsimuste, Vaidlu I argument Ümberlüke Laiendus, taastugevdus Vastuse ümberlüke ümberlükete ja vastuste ümber

Kõne ja väitlus
8 allalaadimist
Loengu konspekt
59
pdf

Loengu konspekt

" '.' /, ,. , r ,' !! ir3.ltl t, .:JJ ,' : LA:a L.Li- L- L sl,*.-"7- ^--L /-J 5- rL,^--l - a*!:c' 1.4.-l)^J1 Aiia;ala<.gA 14,.-5-:tcil-L.^-d ' -) .,.'? . 9- s1t^ J.- "l- o- G)--'144-Lb 1 5t . zt , : "-;'t , (-

Füüsika ii
397 allalaadimist
Takistus
12
pdf

Takistus

ELEKTROTEHNIKA Takistus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Takistus · Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nimetatakse takistuseks · E Erinevatel i t l materjalidel t j lid l on erinev i elektritakistus Takistus · Juhi takistus on leitav valemiga ll R= [] l ­ juhi pikkus [m] S ­ eritakistus [mm2/m] S ­ juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus

Elektrotehnika
163 allalaadimist
Sirg- ja ringliikumine
2
rtf

Sirg- ja ringliikumine

Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x ­ x0 = x (t = t' kui t0= 0) = ­ 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1)

Matemaatika
4 allalaadimist
Mehaanika ja soojuse valemid
2
doc

Mehaanika ja soojuse valemid

I. MEHAANI KA I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus s Ühtlane sirgjooneline liikumine x x 0 vt s vt v a0 t

Mehaanika ja soojuse valemid
21 allalaadimist
Analüüs 1 kt-d 2-5-minu enda tehtud
35
pdf

Analüüs 1 kt-d(2-5)(minu enda tehtud)

r-* tTnqt '-qilg._ ,?r, ' qr"7:'#l E4 j -.1 J^*{t(o0r d b,9-, 0T.oY.oP ,)l & 1,3 /,t/" { [ 6r 0x ' l " Jtr ** tC "/ )r ,qrrdx 0 ,1 =,,. c r d,,( J,f *.

Kõrgem matemaatika
250 allalaadimist
Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika
28
pdf

Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad

Ühiskond
231 allalaadimist
Kõik 10 klass
4
doc

Kõik 10 klass.

I RÜHM 1. Kiirus Füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihet; Tähis: v. Valem: v=s/t. Ühik: 1m/s. 2. Inertsus Keha omadus, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mööduks mass: m, 1kg. 3. Võimsus On füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega N=A/t ühikuks on 1W= 1J/1s= !kg* mruudus/sruudus 4. Jõumoment 5. Ainehulk , 1mol. Antud keha molekulide arvu ja Avogadro arvu suhe. Võib defineerida ka kui aine massi ja mollarmassi jagatisena. =N/NA=m/M (N-osakeste arv, NA-Avogardo arv 6.02*1023 1mol, m-aine mass 1kg, M-molaarmass 1kg/mol. 6. Pindpinevus 7. Massiühik 8. Võnkumise liigitus 9. TD I seadus Põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub

Füüsika
42 allalaadimist
Kriisi kolded - spikker
1
doc

Kriisi kolded - spikker

Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati nsvl-le,ülest.suruti maha. Suessi kriis'56- O: egiptus,pr,sb,iisrael. P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsi

Ajalugu
132 allalaadimist
Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria
47
pdf

Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria

L+l''-. Ir + T Jr4 i- tr il ti I r l T i ^t-. I J I I I I I I l l I I I T 1 4.). il I rl .i ,: -tt f -l -l-liI- -J' rlll ii"lr ( x ot ''S - tt -t-f . t i ' t' l J 5 uctR6.e,t,4"y 4,)' ... Ahi 2 uu.4DLl,

Kõrgem matemaatika
324 allalaadimist
Elektromagnetvõnkumine
1
doc

Elektromagnetvõnkumine

I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Gener

Füüsika
12 allalaadimist
Elektrotehnika spikker
4
pdf

Elektrotehnika spikker

ffi -51 !i lla [gg{E nrr!fii o ICP ol< 5 6' SnlSglu I Ri. J; ->tF F{1.,!?15 ru $l5Xlf =t !?l;J' 510 5 {ffiffiffiffi$* ,9 XX: r{ vr_tt, ffiffi ffi tn i6ltll r'iilX ll t L trElx F- Jf E Eln rrilal Itt- iq;lJl J h.- tn - :l J tll, vilSlltl -l *,a!{BFr d{Eutg '/ ts trtlr{.. FtEtil 313-i d. lFr'l :gJE{h. ^-fJlY u, d, f 5t:tl 5l!33 -()r 53t'ClrU, irl=r-t 5E J a, .- :F ^! $l = -I:iFia, :! q -1 .h: -tnlt: o 6l ...S 6 E:-t:5 - Lirr

Elektrotehnika
418 allalaadimist
MONTAAZi TÖÖd
84
pdf

MONTAAZi TÖÖd

1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: ƒ 25-30% ehituse üldmaksumusest ja ƒ kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: ƒ paneeliveokid ƒ autobetoonisegistid ja betooniveokid ƒ treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D

Ehitus
24 allalaadimist
Keskväärtuste võrdlemine
12
xlsx

Keskväärtuste võrdlemine

Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esim tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 30 tuden tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas es kõrgemate punktidega kui teist gruppi? I grupp II grupp n 57 n 30 xx 50 xx 45 s 10.3 s 12.5 H₀: μ I grupp = μ II grupp H₁: μ I grupp ≠ μ II grupp SE*=√SE²₁+SE₂² SE*=√10,3²/57+12,5²/30 SE*= 2.66 t=xx ₂-xx ₁/SE* t=(45-50)/2,66

Matemaatika
23 allalaadimist
Kuidas mõjutasid valgustusideed-Euroopa-valitsejaid
2
txt

Kuidas mõjutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?

{rtf1ansiansicpg1257deff0deflang1061{fonttbl{f0fswissfcharset186{*fna me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, mis t'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousse

Ajalugu
1284 allalaadimist
Harjutustunnid
36
pdf

Harjutustunnid

I' l ofto+ i' lri I Lli , : - 3 r i l ' Y "in:8fr l'-i'f [' , i J F, = -1- i lnfo- J ffiri a" -f-FF--"--i1'll 4J e.t t ",ri,n / -J ^l L r;;t8 . r t i4)

Füüsika ii
681 allalaadimist
Ehitusgraafika töövihik
40
pdf

Ehitusgraafika töövihik

1. Kirjutada ruudustikku normkirjas nr.10 ladina tdhestik ( suur- ja vdiketdhed ), 0hekohalised araabia numbrid ning rooma numbrid I, V ja X f, "*)-.L/r.1i .; -..--.'n :, I iri1 r ir i,,l . , ",ir,ii,,"c t^ f .* ( i., -, - <' :-^- '! .'"-l ?r"ii .r,r..', .; Or-.Uti 2. Joonestada ristktilikutesse 9 erineva materjali leppemdrgid l6ikes ( vt. lk. 20 ) Materjalide nimetused kirjutada normkirjas nr. 5. "(I-'{ . ,{,9, cr€ {}-l V< -C B-B B-B

Ehitusgraafika
126 allalaadimist
Ehitusgraafika töövihik
20
pdf

Ehitusgraafika töövihik

1. Kirjutada ruudustikku normkirjas nr.10 ladina tdhestik ( suur- ja vdiketdhed ), 0hekohalised araabia numbrid ning rooma numbrid I, V ja X f, "*)-.L/r.1i .; -..--.'n :, I iri1 r ir i,,l . , ",ir,ii,,"c t^ f .* ( i., -, - <' :-^- '! .'"-l ?r"ii .r,r..', .; Or-.Uti 2. Joonestada ristktilikutesse 9 erineva materjali leppemdrgid l6ikes ( vt. lk. 20 ) Materjalide nimetused kirjutada normkirjas nr. 5. "(I-'{ . ,{,9, cr {}-l V< -C B-B B-B

Ehitusgraafika
704 allalaadimist
Soojustehnika
25
docx

Soojustehnika

1. ( ?) , , . . , , . , ( , ), . . ((p 0 v ) . () . 2. . , . . . ? . ) - , : pV=kNT (1-10) . N - V, k - . , . µ - (moolmass) , kg/kmol ­ (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n ­ m ­ w2 ­ . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k ­ k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 ­ () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R ­ () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v ­ , m3/kg V - , m3

Vene keel
9 allalaadimist
Kodutöö K-5
4
doc

Kodutöö K-5

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö K-5 Jäiga keha tasapinnaline liikumine Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 27.10.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus OA = 20 cm AB = r = 15 cm AC = 10 cm OA = 1 ( rad / s ) I = 2,5 (rad / s ) OA OA = I = 0

Insenerimehaanika
105 allalaadimist
Graafikute lugemine
1
pdf

Graafikute lugemine

Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 4. GRAAFIKUTE LUGEMINE 4.1 Esitatud liikumisgraafikute põhjal iseloomustage kehade ( I ... IV ) liikumist ja leidke kõikvõimalikud füüsikalised suurused, mida võimaldavad graafikud x v m m/s 12 III I 6 III IV 10 5 I 8 4 II II 6 3 4 2

Füüsika
48 allalaadimist
Termodünaamika alused
1
doc

Termodünaamika alused

Termodünaamika alused: 1) Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks. 2) Tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. 3) On makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid ­ p, V, T, Q, U, m. I ja II printsiip: I printsiip ­ U = Q + A -> Siseenergia muut on võrdne süsteemile antud soojushulga ja välisjõudude poolt tehtava töö summaga ehk Q = U ­ A -> Süsteemile antud soojuse arvel suureneb süsteemi siseenergia ning süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. II printsiip ­ Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Mikro- ja makrokäsitlus: Sellist käsitlust, kus füüsikalised suurus

Füüsika
24 allalaadimist
Pitbike mootori joonised ja kokkupanemine
33
pdf

Pitbike mootori joonised ja kokkupanemine

PREFACE Combined with all the specialty and advantages of the same models from both domestic and abroad, 1P52FMI is one of the newly engines developed by our Co. It is characterized by strong power, low fuel-consumption and low noise as well as popular and fashionable shape. An engine of 1P52FMI will be your best choice. To benefit customers, we carefully compile the PARTS CATALOGUE FOR 1P52FMI ENGINE. Users can easily grasp characteristics of 1P52FMI engine through the illustrations, names, quantities, etc. in the catalogue. Please refer to this book when you order the parts. If any difference in the book from actual engine status, please do as per the real. The copyright of this catalogue belongs to Lifan Industry Group Co., Ltd., any group or individual is forbidden to reprint or copy any item from it. The catalogue is subject to change without notice.

Konstruktsiooni elemendid
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun